1-08-12293/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-12293 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Nassõrovi (Nassõrov) kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Nassõrovi kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sh käibemaks 12,80 eurot, advokaat Valli Murdele tema poolt Sergei Nassõrovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Sergei Nassõrovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 76,80 eurot riigituludesse.
7. Sergei Nassõrovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Sergei Nassõrov 1-08-12293 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. S. Nassõrov tunnistati Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega süüdi KarS § 331 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetud vangistust eelmise, 24.11.2005 Narva Linnakohtu otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 aasta 3 kuu 15 päeva – võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust. 1.
10. Karistuse kandmise algus on 27.02.2009 ja lõpp 12.12.
12. Tartu Maakohtu 11.02.2013 määrusega jäeti S. Nassõrov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohus leidis, et S. Nassõrovi puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on süüdimõistetu osalenud sotsiaalabiprogrammides „Vihajuhtimine“, „Sinu valik“, Õige hetk“ ja Convictuse tugigrupi töös, on läbinud A-taseme riigikeele kursused ning osalenud majandustöödel. Samas võttis maakohus arvesse, et S. Nassõrov on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kellele on varasemalt antud ka võimalus kanda oma karistust katseajaga vabaduses, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust, mis on talle mõistetud nelja kohtuotsuse kogumis erinevate vägivalla, narkootikumide ja tulirelvadega seotud kuritegude eest. Osaliselt on süüdimõistetu vangistuse aluseks olevad kuriteod pannud toime juba vangistuse kandmise ajal ning tal on vangistusest 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas kaaskinnipeetava suhtes vägivalla tarvitamisega seoses. Seega ei ole maakohtu hinnangul alust arvata, et süüdimõistetu oleks enda suhtumist vangistuse ajal muutnud ning oleks motiveeritud vabaduses seadusekuulekalt elama. Samuti ei tekkinud maakohtul eeltoodu põhjal veendumust sellest, et süüdimõistetu suudaks vabaduses temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. 3.
14. Maakohus leidis, et S. Nassõrovi õigusvastase käitumise riskitegurina tuleb käsitleda alkoholi tarvitamist, kuid süüdimõistetu võib ka ilma alkoholita impulsiivsele ja agressiivsele käitumisele kalduda, millele viitavad osaliselt ka tema distsiplinaarkaristused. Samuti püüab ta materjalidest nähtuvalt kohati oma tegusid õigustada ja nende tõsisust vähendada, millest tuleb järeldada, et ta ei pruugi oma käitumist, selle mõju ja riskitegureid ka ise veel päris adekvaatselt tajuda. Maakohtu hinnangul tuleks süüdimõistetul enne vabastamist läbida temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud vestlused väärtushinnangute korrigeerimiseks, kuritegelikust käitumisest hoidumiseks ja põhjus-tagajärg seoste mõistmiseks, et ennast seeläbi põhjalikumalt analüüsida ning senist eluviisi ja suhtumist muuta. 3.
15. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning oleks liigselt ennatlik, kuigi süüdimõistetu on nõus võtma endale ennetähtaegse vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilisele järelevalvele allumiseks. Arvestades seda, et S. Nassõrov kannab korduvat karistust, enamus karistusi on talle mõistetud vägagi ohtlike ja vägivallaga seotud kuritegude eest, käesolev karistus on kinnipidamiskohas toimepandud teo eest ning ka pikaaegses vangistuses ei ole ta suutnud alluda temale kehtestatud reeglitele, leidis maakohus, et S. Nassõrovi puhul ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes oleks elektroonilise valve kohaldamine tulemuslik. -2- Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
16. S. Nassõrovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja S. Nassõrovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
17. Määruskaebuse kohaselt omistas maakohus liiga suurt tähtsust S. Nassõrovi käitumisele vangistuse kandmise ajal ning kuriteo toimepanemise asjaoludele, kuid oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu S. Nassõrovi isikule. Kaitsja arvates on S. Nassõrovi seadust rikkuva käitumise üheks oluliseks põhjuseks alkoholi liigtarvitamine. Kaitsja märgib, et S. Nassõrov on oma esimesed kuriteod toime pannud alaealisena ning tema areng ja elukogemuse omandamine on toimunud vangla tingimustes. Määruskaebuse kohaselt teadvustab S. Nassõrov, et tal on tõsiseid probleeme enesevalitsusega. Kaitsja arvates vajab S. Nassõrov oma probleemide lahendamiseks spetsialistide abi, mida vangla tingimustes temale tagada ei ole võimalik. S. Nassõrov on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogramme, riigikeelekursused AO-A1 ja AO-A2 tasemel ning ta töötab majandustöödel. Vabanemisfondi kogutud 870 eurot kinnitab samuti S. Nassõrovi tõsist tahet elada seaduskuulekalt. Kaitsja arvates iseloomustab kaitsealuse aktiivsus õppimises ja töötamises teda positiivselt kõige rohkem ning annab põhjuse uskuda tema soovi muuta oma senist eluviisi. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus nimetatud olulised asjaolud tähelepanuta ning maakohtu määrus ei ole küllaldaselt põhjendatud KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitsja leiab, et S. Nassõrovit oleks otstarbekohane vabastada ennetähtaegselt, sest olles allutatud käitumiskontrollile, saaks S. Nassõrov resotsialiseerumiseks abi. Vastus määruskaebusele
18. Ringkonnakohus tegi 26.02.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 05.03.
19. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et S. Nassõrovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on S. Nassõrovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruse seisukohtadega, ei korda kolleegium neid käesolevas määruses tervikuna ning vastab vaid määruskaebuses esitatud väidetele.
21. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes ning on jätnud S. Nassõrovi isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud tähelepanuta, omistades liiga suurt tähtsust S. Nassõrovi käitumisele vangistuse kandmise ajal ning kuriteo toimepanemise asjaoludele. 7.
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta S. Nassõrov ennetähtaegselt vabastamata tuginedes tema korduvale kriminaalkorras karistatusele, vangistuses kuriteo toimepanemisele ja korduvale distsiplinaarkorras karistatusele ning toimepandud vägivalla, narkootikumide ja tulirelvadega seotud kuritegude ohtlikkusele, on põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga. Erinevalt määruskaebuses märgitust on maakohus otsustuse tegemisel võtnud arvesse S. Nassõrovi isikut iseloomustavaid asjaolusid ning pidanud põhjendatult süüdimõistetu kalduvust vägivallale ja alkoholi liigtarvitamisele kuritegude toimepanemise riskiteguriks. 7.
23. Ringkonnakohus leiab, et S. Nassõrovi eelnevat elukäiku ja õigusvastast käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada väheoluliseks ning põhjendatud ei ole kaitsja seisukoht, -3- et S. Nassõrovi iseloomustavatest asjaoludest tuleks pidada olulisemaks tema poolt vangistuses sotsiaalprogrammide läbimist, omandatud haridust ja vanglas töötamist. Maakohtu määrusest nähtuvalt on nii vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähisuhete olemasolu kui ka vangistuses töötamist, õppimist ja programmide läbimist S. Nassõrovi puhul arvesse võetud ja positiivseks peetud, kuid maakohus on õigesti leidnud, et süüdimõistetut kõiki KarS § 76 lg-s 3 iseloomustavaid asjaolusid arvesse võttes ei ole alust arvata, et S. Nassõrov suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada ja katseaja nõudeid järgida. 7.
24. Ringkonnakohus leiab erinevalt kaitsja seisukohast, et juba alaealisena kuritegeliku käitumisega alustamine ja korduv kriminaalkorras karistatus näitavad just seda, et S. Nassõrovi puhul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge ning tema puhul on karistuseesmärkide saavutamine võimalik vaid vangistuse tingimustes. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et olukorras, kus süüdimõistetu ei ole isegi vangistuses range järelevalve tingimustes suutnud õiguspäraselt käituda ja vangla reeglitest kinni pidada, oleks tema ennetähtaegne vabastamine, isegi elektroonilise valve lisakohustusega, ilmselgelt põhjendamatu.
25. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S. Nassõrov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
26. S. Nassõrovi kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 9.
27. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt S. Nassõrovile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o neli pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 76,80 eurot, sh käibemaks 12,80 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta.
28. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat V. Murdele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 76,80 eurot, sh käibemaks 12,80 eurot, S. Nassõrovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu S. Nassõrovilt välja. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Mati Kartau