Obsah (4)

§ 213§ 65§ 69§ 75

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-7680 KOHTUMÄÄRUS 28. märtsil 2013 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas läbi vaadan

§ 213lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 (üheksa) kuud vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi liideti antud karistusega kandmata karistus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 23.01.2009 otsuse järgi – 11 kuud ja 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 1084 (üks tuhat kaheksakümmend neli) tunni ulatuses. Üldkasulik töö tuleb sooritada 18 (kaheksateist) kuu jooksul. Üldkasuliku töö sooritamise ajal peab Üllar Peets alluma toodud kontrollnõuetele: - elama alalises elukohas xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Aive Siirakult saabus kohtule 06.03.2013 erakorraline ettekanne Üllar Peetsile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses, sest süüdimõistetu Üllar Peets hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ega ei ilmu registreerimisele. Süüdimõistetule Üllar Peetsile on koostatud 19.10.2012 erakorraline ettekanne ettepanekuga peatada üldkasuliku töö tähtaja kulgemine 80 päeva ulatuses. Viru Maakohtu 31.10.2012 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku Aive Siiraku erakorraline ettekanne. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et Üllar Peets käis vastuvõtul 14.11.

1. Kriminaalhooldusametnik koostas isikule ajakava ja isik lubas asuda tööle 19.11.
2. Lepiti kokku uus kohtumise aeg 06.12.2012, kuid nimetatud kuupäeval Üllar Peets helistas ja teatas, et ei saa vastuvõtule tulla, kuna temal ei ole raha. Lepiti kokku uus kohtumise aeg 07.12.2012, 2 kuid nimetatud kuupäeval Üllar Peets helistas ja teatas, et ei ole raha saanud ja soovis uut aega 10.12.
3. Nimetatud kuupäeval tuli isik vastuvõtule, kuid dokumenti ÜKT tundide tegemise kohta tal esitada ei olnud, aga oli arstitõend ajavahemiku kohta 19.11 – 05.12.
4. Kriminaalhooldusametnik tegi uue ajakava ja uueks registreerimise ajaks pandi 03.01.
5. Nimetatud kuupäeval isik helistas ja teatas, et läheb arstile ja soovis uut aega 07.01.
6. Nimetatud kuupäeval isik helistas ja teatas, et ei saa vastuvõtule tulla, kuna läheb hoopis nimetatud kuupäeval arstile. Ametnik sellega ei nõustunud ja palus isikul peale arstil käimist kohe vastuvõtule tulla, aga isik vastuvõtule ei tulnud. Isik ei ilmunud vastuvõtule ka 08.01.2013 ja 09.01.2013 ning ei teatanud mitteilmumise põhjustest. Ametnik saatis kutse ilmuda vastuvõtule 14.01.2013, kuid nimetatud kuupäeval isik vastuvõtule ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Ametnik helistas isikule, kes väitis, et ta on haige, aga lubas tulla kindlasti vastuvõtule 18.01.
7. Nimetatud kuupäeval isik vastuvõtule ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Ametnik võttis isikuga ühendust, isik väitis, et on väga haige. Lepiti kokku uus registreerimise aeg 21.01.2013, kuid nimetatud kuupäeval isik vastuvõtule ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Ametnik helistas isikule, kuid viimane telefonile ei vastanud. 24.01.2013 tegi ametnik isikule kodukülastuse aadressile xxxx. Üllar Peets viibis kodus, olles alkoholijoobes. Süüdimõistetu näitas ametnikule arstitõendit ajavahemiku kohta 12.12.2012 – 03.01.
8. Kohapeal lepiti kokku uueks registreerimise ajaks 28.01.2013, kuid nimetatud kuupäeval isik vastuvõtule ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Ametnik helistas isikule, kes väitis, et on haige ja soovis uut aega 31.01.
9. Nimetatud kuupäeval tuli Üllar Peets vastuvõtule, kuid arstitõendit tal esitada ei olnud ja ÜKT tunnid olid tal tegemata. Isik kirjutas seletuse, et käsi oli paistes, kuna oma kass hammustas. Ametnik tegi uue ajakava ja määras uueks kohtumise ajaks 25.02.
10. Nimetatud kuupäeval isik vastuvõtule ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Ametnik võttis isikuga ühendust, isik väitis, et ei saanud vastuvõtule tulla, kuna ei ole raha. Lepiti kokku uueks registreerimise ajaks 28.02.
11. Nimetatud kuupäeval tuli isik vastuvõtule, kuid dokumenti ÜKT tundide tegemise kohta ja arstitõendit tal esitada ei olnud. Ametnik võttis ühendust Üllar Peetsi tööandjaga ja selgus, et isik ei ole veebruaris ühtegi ÜKT tundi teinud. Üllar Peets põhjendas kriminaalhooldusametniku vastuvõtule mitteilmumisi sellega, et temal ei ole raha ja ÜKT tunde ei ole teinud, kuna tema oli haige. Esmakohtumine Üllar Peetsiga toimus 07.11.2011, mil süüdimõistetule selgitati üldkasuliku töö olemust ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Üllar Peets broneeriti üldkasulikku tööd tegema Silvel Teenus OÜ-sse, kus ta sooritas 422 üldkasuliku töö tundi. 02.08.2012 broneeris ametnik Üllar Peetsi tööle Kunda Linnavalitsusse, kus isik sooritas 36 üldkasuliku töö tundi. Töökohti on vahetatud, kuna isik ei käi tööl lubatud päevadel ja ei tee tööd lubatud tundide ulatuses ning on ilmunud tööle alkoholijoobes, seega ei taha tööandjad isikuga koostööd teha. Ametnik broneeris 07.09.2012 Üllar Peetsi tööle S.K Rakvere Hooldekodu OÜ-sse, kus ta on teinud 16 ÜKT tundi. Seisuga 04.03.2013 on Üllar Peets sooritanud 474 üldkasuliku töö tundi, seega on tegemata veel 610 üldkasuliku töö tundi. Kohtuistungile 18.03.2013 kell 15.00 süüdimõistetu Üllar Peets ei ilmunud. Üllar Peets oli kohtukutse 13.03.2013 isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Üllar Peets teatas kohtule 18.03.2013 lõuna paiku telefoni teel, et ta ei jõua istungile kell 15.00, mistõttu taotleb kohtuistungi edasilükkamist. Kohus oli nõus istungi kellaaja hilisemaks lükkamisega, sest Üllar Peets lubas tulla istungile xxxx kell 15.00 väljuva bussiga. Kriminaalhooldusametnik Aive Siirak sai Üllar Peetsilt peale kella 15.00 telefoni teel teada, et viimane ei jõudnud xxxx kell 15.00 väljuvale bussile. Seega Üllar Peets, olles kohtuistungi toimumisest aegsasti 3 teadlik, jättis sellele mõjuva põhjuseta ilmumata. Kuna ilma süüdimõistetu Üllar Peetsi osavõtuta ei saanud kohus erakorralist ettekannet läbi vaadata, kohaldas kohus Üllar Peetsi suhtes sundtoomist kohtuistungile 28.03.2013 kell 10.
12. Kriminaalhooldusametnik Aive Siirak jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et Üllar Peetsi poolt sooritatud üldkasuliku töö tundide arvuks jääb endiselt
13. Kriminaalhooldusametniku sõnul ei ole Üllar Peets sooritanud sellel aastal ühtegi üldkasuliku töö tundi ja ettenähtud aja jooksul ta ei jõuaks seda lõpuni teha. Süüdimõistetu Üllar Peets võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. Üllar Peets tunnistas kohtule, et ta oli 18.03.2013 kui pidi toimuma kohtuistung, natukene alkoholi tarvitanud. Üllar Peets tahtis, et kohus annaks talle veel viimase võimaluse, sest 10.04.2013 saaks ta jälle hakata üldkasuliku töö tunde tegema. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Aive Siiraku erakorraline ettekanne Üllar Peetsile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdimõistetu Üllar Peets on korduvalt rikkunud

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Arstitõendeid on Üllar Peets esitanud kriminaalhooldusametnikule üksnes ajavahemike kohta 19.11.2012 – 05.12.2012 ja 12.12.2012 – 03.01.2013. Üllar Peets on käesolevaks ajaks sooritanud üksnes 474 üldkasuliku töö tundi, mis näitab seda, et ta on hoidunud kõrvale üldkasulikust tööst, tehes seda väga ebaregulaarselt ja tunduvalt vähem ajakavas ettenähtust. Käesoleval aastal ei ole Üllar Peets sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Tööandjate vahetumine on olnud tingitud muuhulgas sellest, et Üllar Peets on ilmunud tööle, olles alkoholijoobes. Üllar Peets broneeriti 07.09.2012 tööle S.K Rakvere Hooldekodu OÜ-sse, kus ta on sooritanud üksnes 16 üldkasuliku töö tundi. Süüdimõistetu Üllar Peets on ise nõustunud vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, seega pidi tal juba vastavat nõusolekut andes olema selge, et tal tuleb ettenähtud aja jooksul teha üldkasulikku tööd ja samal ajal täita ka kontrollnõudeid. Üllar Peets on kohtu arvates teadlikult ja tahtlikult hoidunud tema suhtes tehtud kohtuotsuse täitmisest kõrvale, näidates sellega üles ilmselget ükskõiksust talle antud võimalusse oma karistust vabaduses kanda. Kohus ei leidnud erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks Üllar Peetsi käitumist õigustada. Üllar Peets on sooritanud kokku 474 üldkasuliku töö tundi ja tegemata on 610 üldkasuliku töö tundi, mis on ümberarvestatuna 10 (kümme) kuud 5 päeva vangistust. Süüdimõistetul Üllar Peetsil tuleb käesoleva kohtumääruse täitmise tagamiseks asuda karistust kandma pärast Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 4-13-1667 26.03.2013 mõistetud 15 päevase aresti ärakandmisest, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile 18.03.2013 erakorralise 4 ettekande arutamisele, hoidudes tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale, mistõttu tema suhtes oli vajalik kohaldada sundtoomist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Aive Siiraku erakorraline ettekanne nr 51799 06.03.2013 rahuldada. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele ÜLLAR PEETS’ile (isikukood 37008142237, elukoht xxxx, ei tööta) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-7680 12.10.2011

§ 213

lg 1 järgi liitkaristusena mõistetud ja ärakandmata karistus 10 (kümme) kuud 5 päeva vangistust. Üllar Peetsi karistuse kandmise algust lugeda Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 4-13-1667 26.03.2013 mõistetud 15 päevase aresti ärakandmisest. KrMS § 385 p 26 kohaselt ei ole kohtumäärus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 28. märtsil 2013. a. Nooremreferent Lea Herne