Obsah (7)

§ 199§ 65§ 68§ 57§ 56§ 69§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-8864 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meeli

§ 199lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.

oktoobri 2012 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Roland Kask Prokurör Ringkonnaprokurör Diana Helila Süüdistatav Roland Kask, ik: 38101064917, varem korduvalt karistatud, eelvangistuses viibis 3 päeva, kinni peetud 25.07.2012 Kaitsja Vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 23. oktoobri 2012 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-12-8864 Roland Kasele( Kask)

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas.

Uue otsusega: 1.

§ 65

lg 2 alusel suurendada otsusega mõistetud 6 kuulist vangistust Harju Maakohtu 07. oktoobri 2011 aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 4 kuud ja 28 päeva, võrra ja mõista Roland Kasele liitkaristuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust. 2.

§ 68

alusel lugeda kantud karistuse hulka Roland Kase poolt eelvangistuses viibitud aeg 23.04.2012 ja 21.07-22.07.2012 , kokku 3 päeva ja Roland Kasele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda

1. juuli
3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
4. Süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt.
5. Määrata Advokaadibüroo’le Eva Rivis makstava riigi õigusabi tasu suuruseks vandeadvokaat Eva Rivis’e poolt Roland Kasele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12,80 eurot (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti) ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
6. Roland Kaske (Kask) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt varguseid toime pannud, taas - 23.04.2012 kella 09.08 paiku Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas kaupluses Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluva pudeli rummi Carriba maksumusega 8,75 eurot, pani selle endaga kaasa olnud kotti ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest R. Kask peeti turvatöötaja poolt kinni. - 21.07.2012 kella 13.55 paiku Tallinnas aadressil Lootsi 7 asuvas Tuuleveski Arenduse OÜle kuuluvas restoranis Kikka Kõrts võttis sööki, jooki kogumaksumuses 23,30 eurot, jättes tahtlikult kauba eest tasumata väljus restoranist, tekitades kannatanule varalist kahju. - 25.07.2012 kella 19.05 paiku Tallinnas aadressil Lootsi 7 asuvas kaupluses Rimi võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat kaupa summas 45,43 eurot, möödus kassadest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest R. Kask peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega oma tahtliku tegevusega Roland Kask isikuna, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Roland Kase( Kask) süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistas vangistusega 9 kuud. Vähendas Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud. Vastavalt

§ 65lg 2 suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.10.2011.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 8 päeva võrra ning liitkaristuseks mõistis vangistuse 11 kuud ja 8 päeva.

§ 68lg 1 alusel arvestas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja, s.o.

23.04.2012.a. (1 päev), 21.07 – 22.07.2012.a. (2 päeva), kokku 3 päeva ning kandmata karistuseks luges 11 kuud ja 5 päeva vangistust ning karistusaja alguseks luges 25.07.2012.a. Tõkendi – vahistamine tühistas kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. APELLATSIOON:

1. KrMS § 319 ettenähtud tähtajal esitatud apellatsioonis süüdistatav märgib, et kohus on suurendanud temale mõistetud lõplikku karistust 10 päeva võrra, kuigi selleks polnud mingit põhjust. Ta on eelmise kriminaalasja raames ära kandnud mõistetud karistusest faktiliselt 7 kuud ja 2 päeva. Kohus on lähtunud liitkaristuse mõistmisel valedest andmetest. Otsusega mõistetud 9 kuud on liialt karm karistus. Tema süü suurus ei ole suur, kuriteolaad ei ole ohtlik. Raskendavaid asjaolusid ei ole, kergendavaks on puhtsüdamlik kahetsus. Tal on kindel elu-ja töökoht. Õige oleks karistada teda 3 kuuga ja asendada see üldkasuliku tööga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
2. Apellant- süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni. Kaitsja toetab apellatsioonis esitatud taotlusi. Prokuröri arvamuse kohaselt kuulub kohtuotsus tühistamisele liitkaristuse osas ja uue otsusega tuleb mõista uueks liitkaristuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lausel lugeda kantuks 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 10 kuud ja 25 päeva vangistust. Muus osas palub jätta kohtuotsus muutmata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 5. Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et osaliselt on apellatsioonis esitatud väited asjakohased ja annavad aluse kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks seoses maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega. 5.1 Kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist puudutavas osas, seoses R.Kase eesti keele mittevaldamisega, peab kolleegium vajalikuks märkida alljärgnevat. Vastavalt kriminaalasja materjalidele on R.Kask korduvalt kohtueelse uurimise käigus üle kuulatud, süüdistatav on omapoolsed märkused protokolli teinud enamus kordi eesti keeles ning ülekuulamise juures pole tõlk osalenud. Süüdistatav on läbivalt kohtueelse uurimise käigus omakäeliselt märkinud, et valdab eesti keelt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.Kask omakäeliselt eesti keeles koostanud kõik avaldused ja apellatsioonid. R.Kask kinnitas, et kohtuistungil ta ei avaldanud soovi tõlgi abile ega taotlenud, et istungile kutsutaks tõlk, ega teatanud kordagi maakohtus, et tal on eesti keelega raskusi. Samuti ei osanud R.Kask selgitada mis talle maakohtu istungil arusaamatuks jäi. Kinnitas, et talle anti võimalus ütlusi anda, kuid ta ei soovinud seda teha. Kriminaalasja materjalide kohaselt on R.Kasele saadetud ka kohtuotsuse tõlge ja ta on selle kättesaamist kinnitanud allkirjaga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul pole tuvastatav KrMS § 339 lg 1 p 9 rikkumine. Kriminaalasja materjalide alusel on sedastatav, et R.Kask valdab eesti keelt ja talle oli maakohtus toimuv arusaadav ning ka apellatsioonikohtus antud selgituses R.Kask ise kinnitas, et menetlusnormi rikkumise väide tulenes vaid sellest, et arvas, et kriminaalasja maakohtule tagastamine on talle kasulik. 5.2 Süüdistatav on vaidlustanud temale mõistetud karistusmäära ja taotlenud tema karistamist 3 kuulise vangistusega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud 9 kuuline reaalne vangistus on kooskõlas seadusega ja tühistamisele ei kuulu.

§ 199lg 2 sanktsioon näeb ette kuni 5 aastase vangistuse.

R.Kasele on mõistetud 9 kuuline vangistus. Karistati teda kolme kuriteo toimepanemise eest. Kaks vargust jäid temast sõltumatutel põhjustel katsestaadiumisse. Tegemist on teise astme kuritegudega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja apellatsioonis märgitud karistust kergendava asjaolu, puhtsüdamliku kahetsusega on maakohus juba arvestanud. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57ettenähtud karistust kergendavatele asjaoludele apellant ei viita.

Maakohtule on olnud teada, et süüdistataval on kindel elukoht. Nimetatud asjaolu oli süüdistataval ka kuritegude toimepanemise ajal, kuid see ei takistanud tal neid toime panemast. Samuti pole elukoht aluseks kergema karistuse mõistmiseks. Kohtuotsuses pole maakohus kajastanud süüdistataval kindla töökoha olemasolu. Maakohtus on R.Kask andnud ütlusi, et töötas 2012 aasta jaanuarist. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav kinnitas, et tegelikult tal oli varguste toimepanemiste ajal olemas töökoht. Seega ka kindla töökoha ja sissetuleku olemasolu ei mõjutanud teda varavastaste kuritegude toimepanemisest loobuma.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

See tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust, ning seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub

§-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega on maakohus seaduslikult karistuse mõistmisel arvestanud süüdistatava isikuandmetega Vastavalt karistusregistri õiendile on süüdistatavat korduvalt varem nii kriminaalkorras kui väärteokorras karistatud, seega ka tema isikuandmed annavad aluse lugeda temale mõistetud 9 kuulist vangistust seaduslikuks ja kooskõlas

§ 56olevaks.

5.3 Apellant on taotlenud ka vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu, st, et

§ 69

kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Seega üldkasuliku tööga vangistuse asendamisel on oluline faktor süüdistatava senine alukäik ja tema õiguskuulekus. R.Kask on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras. Kusjuures käesolevas otsuses süüdimõistetud kuriteod olid toime pandud kohtu poolt määratud katseaja kestel. Seega on kohus teda usaldanud, kuid süüdistatav on uute kuritegude toimepanemisega juba katseajal näidanud, et ta ei suuda vabaduses viibides süütegude toimepanemistest loobuda. Samuti peab kolleegium vajalikuks märkida, et R.Kaske on korduvalt karistatud ka väärteokorras ja seda läbi aastate ka varavastaste väärtegude toimepanemiste eest. Kolleegium leiab, et R.Kase käitumine annab aluse jõuda järeldusele, et ta ei ole isikuks, kelle suhtes on võimalik ja seaduslik

§ 69sätete kohaldamine ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.

5.4 Süüdistatav on apellatsioonis õigustatult leidnud, et temal lõplikult ärakandmisele kuuluv liitkaristus on ebaõige. Kriminaalasja materjalide alusel on tuvastatav, et R.Kask on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07. oktoobri 2011 aasta otsusega ja karistatud liitkaristusega 1 aasta ja 1 päev vangistust.

§ 68

lg 1 alusel on loetud eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 14 päeva kantud karistuse hulka. Samas on ekslikult märgitud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva, mis on jäetud täitmisele pööramata ja kohaldatud

§ 74sätteid ning määratud 1 aasta ja 6 kuuline katseaeg/ t.lk.

31-34/. Kohtuotsus jõustus 25.10. 2011.a. Siinjuures kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuigi Harju Maakohtu 07 oktoobri 2011 aasta otsus, milles oli süüdistatava olukorda raskendavalt eksitud süüdistatavale määratud ärakandmisele kuuluva karistuse osas on seaduse jõus ja ringkonnakohtul puudub seadusest tulenev pädevus nimetatud otsuses tehtud viga parandada, on käeolevas kriminaalasjas nimetatud otsusega mõistetud karistus üks liidetavatest.

§ 65

lg 2 näeb otseselt ette vaid kandmata osas karistuse liitmise, mistõttu käeoleva otsusega on võimalik süüdistatava kahjuks tehtud eksimus parandada. Vastavalt Harju Maakohtu 19.07.2012 aasta määrusele viibis R.Kask kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise menetluse raames vangistuses alates 30.05.2012 kuni 19.07.2012, seega 1 kuu ja 19 päeva/ t.lk. 142-144/. Vaidlustatud kriminaalasja raames viibis 22.07.2012 st. 3 päeva / t.lk. 67-70, 74/. R.Kask eelvangistuses 23.04.2012 ja 21.07- Käesolevas kriminaalasjas mõisteti kuritegude toimepanemiste eest R.Kasele karistuseks 9 kuud vangitust. Kuna tegemist oli lühimenetlusega siis vähendati vangistust 6 kuule. R.Kask oli süüdistuses esitatud kuriteod toime pannud 2012 aasta aprillis, juulis, seega Harju Maakohtu 07. oktoobri 2011 aasta otsusega määratud katseaja kestel ehk karistuse kandmise ajal. Seega on kohus seaduslikult kohaldanud

§ 65lg 2 sätteid.

Vastavalt esitatud materjalidele on Harju Maakohtu 07. oktoobri 2011 aasta otsusega mõistetud karistusest kantud eelvangistuses viibitud 5 kuud ja 14 päeva ning vangistuse täitmisele pööramine menetlemise käigus 1 kuu ja 19 päeva, mis kokku moodustab 7 kuud ja 3 päeva. Arvestades kohtu poolt mõistetud 1 aasta ja 1 päevast liitkaristust jääb ärakandmata karistuseks 4 kuud ja 28 päeva, mille võrra kuulub

§ 65

alusel suurendamisele käesoleva otsusega mõistetud ja vähendatud karistus ehk 6 kuuline vangistus. Seega

§ 65

alusel tuleb 6 kuulist vangistust suurendada 4 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks tuleb mõista 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb liitkaristuse ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas maakohtu otsus tühistada ja selles osas teha uus otsus.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
2. oktoobri 2012 aasta otsuse mõistetud liitkaristuse ja ärakandmisele kuuluva karistusmäära osas ja teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jätab maakohtu otsuse muutmata. Apellatsiooni rahuldab osaliselt.
3. R.Kase kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 76 euro ja 80 sendi suuruses summas, sh käibemaks 12 eurot ning 80 senti. Taotluse kohaselt on süüdistatava apellatsiooniga ja otsusega tutvumiseks ja süüdistatavaga kohtumiseks ja tema konsulteerimiseks kulutatud aega kolm pooltundi. Kohtuistungil osalemiseks kulutatud ajaks on 1 pooltund. Taotluses välja toodud toiminguid tuleb pidada vajalikuks ja nende tegemisele kulutatud aega põhjendatuks. Kohtuistungiks kulutatud aeg on kooskõlas kohtuistungi protokollis kajastatuga. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 23 lg-le 1 ja § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
4. juuni
5. a otsusega kinnitatud korra p-dele 2 ja 16, 18 tuleb taotlus rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 76 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 12 eurot ning 80 senti). KrMS § 185 lg 1 kohaselt jäetakse see summa riigi kanda. Ivi Kesküla Meelika Aava Malle Preimer