← Eesti

1-12-2782/23

Obsah (8)§ 120§ 199§ 392§ 121§ 68§ 74§ 75§ 28

1-12-2782 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsembril 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-2782 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšar

§ 120, 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06.

septembri

  1. a otsus üldmenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatava Grigori Mõškovski kaitsja Leelo Viil Andra Sild Grigori Mõškovski, ik 38104250252, emakeel - vene, kodakondsuseta, põhiharidusega, elukoht: xxxxxxxxxxx, töötu, varem kohtulikult karistatud:
  2. 31.03.1998.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg.2 p.1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta tingimisi 1-aastase katseajaga;
  3. 16.10.2000.a. sama kohtu otsusega KrK § 140 lg.2 p.1-17 lg.6 järgi vangistusega 1 aasta, KrK § 41 lg.1 alusel liitkaristus 1 aasta 2 kuud, vabanes 14.12.2001.a.;
  4. 27.07.2004.a. sama kohtu otsusega

§ 199lg.2 p.4,7,8-25 lg.1,2,3 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 1.a.6.k.

katseajaga; 4. 11.05.2011.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 392

lg.125 lg.2 järgi vangistusega 2 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 120 tundi tegemise tähtajaga 6 kuud, üldkasulik töö tehtud 10.novembriks 2011.a Advokaat Leelo Viil Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a kohtuotsus Grigori Mõškovski suhtes jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Grigori Mõškovski’lt 153,6 eurot (sada viiskümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti) riigieelarve tuludesse määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedbank pangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  3. detsembril
  4. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsusega üldmenetluses mõisteti Grigori Mõškovski õigeks

§ 120järgi.

Sama otsusega tunnistati Grigori Mõškovski süüdi

§ 121

järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 68lg.1 kohaselt arvati karistusaja hulka 17-18.11.2011.a.

vahi all viibitud kaks päeva. Määrati, et

§ 74

lg.1 kohaselt vangistust ei pöörata täitmisele täielikult, kui Grigori Mõškovski 1 (üks) aastase ja 6 (kuus) kuulise kasteaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg.2 p.8 kohaselt kohustati Grigori Mõškovski’t katseaja kestel osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. 2. Grigori Mõškovski tunnistati süüdi

§ 121

järgi selles, et tema 17.11.2011 kella 19.30 paiku, viibides Tallinnas Linnamäe teel asuvas bussipeatuses „Priisle kauplus“, lõi O G’le ühe korra jalaga kõhtu ja vähemalt ühel korral lahtise käega vastu nägu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja pea pindmise vigastuse. Maakohus leidis nimetatud kuriteoepisoodi toimepanemise tõendatuks nii kannatanu ütlustega, kui ka meditsiinidokumentidega ja juhusliku pealtnägija – tunnistaja A. S ütlustega. Maakohus asus seisukohale, et kannatanu tõukamine ja löömine, millega kannatanule tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi on aset leidnud ning selle teo pani toime süüdistatav. Maakohus leidis, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeirtud

§ 121järgi.

ESITATUD APELLATSIOON

  1. Süüdistatava kaitsja leiab apellatsioonis, et Harju Maakohus
  2. septembri
  3. a otsuse tegemisel on rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Grigori Mõškovski on põhjendamatult süüdi tunnistatud

§ 121järgi.

Harju Maakohus on jätnud arvestamata teo õigusvastasust välistava asjaolu. Samuti on kohus hinnanud tõendeid ühekülgselt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused 2

(5)süüdistatava kahjuks. Kohus ei ole kaalunud ja veenvalt motiveerinud õigusvastasust välistava asjaolu võimalikku esinemist või puudumist. Käesoleval juhul on raske kahtluse alla seada fakti, et Grigori Mõskovski lõi kannatanut näo piirkonda, kuivõrd ta on ise seda kinnitanud. Süüdistatav möönis, et ta võis kannatanut ühel korral lahtise käega vastu nägu lüüa, reaktsioonina kannatanu käitumisele ning eelnevalt kannatanu poolt tema suhtes kasutatud vägivallale. Kaitsja arvates ei saa tõendatuks lugeda, et süüdistatav lõi O G kõhtu. Grigori Mõskovski on seda järjekindlalt eitanud. Ka Oa G ütlustest nähtuvalt lõi süüdistatav teda tahtlikult üksnes ühe korra lahtise käega näkku. Kannatanu seletas kohtuistungil: ,,Ma olin lihtsalt kioski seina juures ja ta lõi mulle kõhtu. Ma ei oska öelda, kas ta tahtis mind kinni hoida või mis see oli. Ma ei usu, et see oli selline meelega jõuga kõhtu löömine.” Seega on Grigori Mõskovski ja O G ütlused kokkulangevad selles, et süüdistatav lõi kannatanut üksnes ühel korral käega näo piirkonda. Kaitsja leiab, et ümber lükatud ei ole süüdistatava väide selle kohta, et temapoolne löök oli spontaanne reaktsioon kannatanu eelnevale ründele, mis leidis aset süüdistatava suhtes. Tõenditest nähtuvalt oli kannatanule omane provotseeriv käitumine ning ta oli sageli ise tülide algatajaks. Tunnistajate L M ja V M ütluste kohaselt kannatanu on provokatiivse käitumisega G. Mõškovski suhtes. Käesoleval juhul ei saa väita, et A S on kohtus valeütlusi andnud. Kaitsja arvates ei saa arvestamata jätta võimalust, et tunnistaja tajus 17.11.2011. a asetleidnud sündmusi sellest hetkest, kui ta karjumise peale hakkas osutama kannatanule ja süüdistatavale tähelepanu. On tõenäoline, et selleks hetkeks oli kannatanu juba jõudnud süüdistatavat lüüa, kuid seda tunnistaja ei näinud. Kaitsja viitab ka asjaolule, et süüdistatava veendumuse kohaselt tunnistaja A S ei olnud erapooletu isik, vaid tegemist võis olla kellegagi, kes tunneb kas kannatanut või tema pereliikmeid ja sellest tulenevalt võis tunnistaja olla kohtus mõjutatud. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul tekkis Grigori Mõskovskil O G käitumisest hädakaitseseisund ja hädakaitseõigus O G objektiivselt õigusvastase ründe tõrjumiseks. Ümber lükatud ei ole süüdistatava väide, et kannatanu teda näkku lõi, üldise sotsiaalse arusaama järgi on see hinnatav kallaletungina, ründena. Kuivõrd süüdistatav kinnitas, et ta tegutses spontaanselt ja kiiresti, ei ole tegemist hädakaitse ajaliste piiride ületamisega. Samuti ei ole süüdistatav ületanud hädakaitse piire, kuna temapoolne tegevus oli vastav kannatanu ründele, Grigori Mõskovski lõi O G üksnes ühel korral ja ei põhjustanud liialt intensiivse kaitsetegevusega ka ülemäärast kahju. Seega hädakaitsetegevusega tõrjus Grigori Mõskovski vahetut, parajasti asetleidvat rünnet, sobiva vahendiga ja ületamata hädakaitse piire, mistõttu on käesoleval juhul tuvastatav süüdistatava teo õigusvastasust välistava asjaolu esinemine. Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine ja tõendite hindamine on olnud ühekülgne ja sellest tulenevalt ei ole kaalutud erinevaid võimalikke versioone. Maakohus ei ole tõendite kogumis hindamisel ja analüüsimisel veenvalt põhjendanud, miks ta loeb kannatanu ütlused süüdistatava omadest usaldusväärsemaks. Isegi kohtuotsuses märgitud tõendeid, s.o O K ja A S ütlusi arvestades ei saa välistada Grigori Mõškovski hädakaitset. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu otsus Grigori Mõškovski süüditunnistamises

§ 121

järgi ning teha uus otsus, millega mõista Grigori Mõškovski

§ 121järgi õigeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 3

(5)
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud.
  2. Esitatud apellatsioonis taotleb apellant esmajoones maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist

§ 121järgi.

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Maakohus on põhjalikult ja veenvalt põhjendanud ka omapoolset tõendite eelistust. Seejuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber süüdistatava kaitseversiooni sellest, et tema ja kannatanu vahel toimus rüselus, mille algatajaks oli kannatanu ise. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi ja lisab vastuseks apellatsioonidele järgmist. 6. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga, et süüdistatav võis viibida hädakaitses ja seega maakohus põhjendamatult jätnud kaalumata ja veenvalt motiveerimata õigusvastasust välistava asjaolu võimalikku esinemist või puudumist. Kohtukolleegium osundab, et seoses deliktistruktuuri järgimisega kohtuotsuse põhjendamisel tuleb märkida, et kuna õigusvastasuse ja süü olemasolu eeldatakse, tuleb üksnes kahtluse korral kontrollida seda, kas esineb mõni õigusvastasust või süüd välistav asjaolu. Seega ei ole alati ja igas kohtuotsuses vaja põhjendada seda, miks kohus leiab, et tegu on õigusvastane ja selle toime pannud isik süüdi. (RKKK nr 3-1-1-117-06). Maakohtul uuritud tõendite nende kogumis hindamise tulemusena ei tekkinud kahtlust G. Mõškovski käitumises õigusvastasust välistava asjaolu võimaliku esinemise kohta. Maakohus leidis, et süüdistatava tegu oli õigusvastane ja tema on süüdi kuriteo toimepanemises. Kahtlust G. Mõškovski käitumises õigusvastasust välistava asjaolu võimaliku esinemise kohta ei tekkinud ka kohtukolleegiumil.

§ 28

lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Selleks, et üldse rääkida hädakaitsest on vaja tuvastada õigusvastast rünnet isiku õigushüvedele, mis on oma olemuselt vahetu või vahetult eesseisev. Uuritud tõenditest – kannatanu O G ja juhusliku tunnistaja A S omavahel riimuvatest ütlustest tuleneb üheselt, et G. Mõškovski rünnak sai alguse kohe peale G. Mõškovski ja O. G kohtumist bussipeatuses – G. Mõškovski ründas kannatanut, karjus, sõimas, ropendas, ähvardas, lõi näkku, lõpuks lükkas ootepaviljoni taha. Kannatanu üritas meest rahustada, pani käed ette; süüdistatav ütles juures olnud lapsele: ma näitan kuidas selliste halbade naistega käituda. Nimetatud tõenditest tuleneb üheselt – G. Mõškovski rünnakule ei eelnenud kannatanu poolt mingisugust tegevust (väidetavat vahetut õigusvastast rünnet), mis võiks põhjustada hädakaitse seisundit süüdistatava poolt. 4

(5)Lisaks nimetatud tõenditele kannatanul on objektiivselt tuvastatud kehalised vigastused. Nimelt pöördus O. G 17.11.2011 kell 21.42 erakorralise meditsiiniosakonda, kus tal oli diagnoositud pindmine peavigastus. (T lk 7) Kriminaalasja materjalidest nähtub samuti, et süüdistatav on asunud end aktiivselt kaitsma koheselt peale kannatanu suhtes toimepandud rünnakut. Nimelt helistas G. Mõškovski politsei juhtimiskeskusele 17.11.2011 neljal korral, teatades, et naine teda ründas, lõi, tema üritas naist rahustada, tema on teadlik, et naine samuti pöördus politseisse ning esitas tema kohta valekaebuse. Samuti nimetatud kõnedest nähtub, et süüdistatav teatas politseile, et teda hakatakse nüüd peksma tundmatute isikute poolt, tema suhtes on juba tehtud atentaati, ta kardab oma elu pärast. Nähtuvalt kõnede stenogrammist politseitöötaja kutsub teda korrale, palub tema peale mitte karjuda (t lk 2229). Kohtukolleegium asub seisukohale, et nimetatud kõnede stenogrammid on tõestuseks kannatanu ütlustele, et süüdistatav viibis joobeseisundist ebaadekvaatses olekus. Samuti kohtukolleegium leiab, et nimetatud kõnedest tuleneb üheselt süüdistatava soov õiguskaitseorganeid eksitada, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et süüdistatava enda käitumisest tulenevalt ei või tema ütlusi käsitleda usaldusväärsetena. Süüdistatava ütlused on ka vastuolus kõikide teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Oma eelpool nimetatud järelduse toetuseks kohtukolleegium märgib samuti, et vaatamata politseile tehtud kõnedele ei pöördunud süüdistatav ise oma väidetavate kehavigastuste fikseerimiseks meditsiiniasustuse poole, mistõttu on paljasõnaline ja ülejäänud tõenditega vastuolus olev tema väide, et kannatanu on teda esimesena rünnanud.
  1. Kaitsja väide, et tunnistaja A S võis olla kannatanu tuttav ja seega huvitatud isik, kes andis ütlusi kannatanu kasuks on oletuslik ja paljasõnaline. Kohtuliku uurimise käigus keegi tunnistajatest ega menetlusosalistest pole avaldanud, et tunneks A. S. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. S helistas politsei juhtimiskeskusele 17.11.2012 kell 19.28 ning teatas, et mees peksab Priisle kaupluse peatuses naist. (T lk 7) Süüdistatav avaldas kohtuistungil et O. G hakkas helistama oma vennale, tema aga mõtles, et O. G helistab politseisse. (t lk 58 pöördel). Süüdistatav pole avaldanud, et kannatanu oleks veel kellegile helistanud, et teatada väidetavast peksmisest. Kohtukolleegium leiab, et on objektiivselt tõendatud, et tunnistaja A. S oli süüdistatava poolt kannatanu peksmise pealtnägijaks.
  2. Süüdistatava poolt O. G peksmise pealtnägijateks aga ei olnud süüdistatava vanemad, kes andsid maakohtus arusaadaval põhjusel oma poega kaitsvaid ja kannatanut kompromiteerivaid ütlusi. Kohtukolleegium märgib, et nende ütlused ei kinnita ega lükka ümber 17.11.2012 Priisle bussipeatuses süüdistatava ja kannatanu vahel toimunut, mistõttu on nad tõendina tähtsusetud.
  3. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Süüdistatava kaitsja Leelo Viil on esitanud ringkonnakohtule taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. G. Mõškovski kaitsja taotleb maakohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest tasu summas 153,60 € (s.h. käibemaks). Ringkonnakohus pidas taotluse põhjendatuks ja rahuldas selle. KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Urmas Reinola 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.