KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-13-310 Kohtunik Epp Tombak Kohtuistungi sekre
) §-des 68 lg 1 ja 69 lg 1 on aktsiisivaba kütuse Eestisse sissetoomisele kehtestatud piirangud. Kütuse deklareerimine oli vajalik selleks, et hinnata võimalust tarbida sõiduki standardsetes kütusepaakides olev kütus ära samas mootorsõidukis ning kütusepaakides olnud kütuse mahu vastavust sihtkohta jõudmiseks vajalikule kütuse mahule. Sõiduki läbivaatamine Koidula Tollipunktis oli vajalik TS §-st 14 tulenevate ülesannete täitmiseks ning sõiduk vaadati läbi TS § -des 18 p 1, 4, ja 5 ning 40 lg 1 sätestatud nõudeid järgides. Sõiduki kütusepaakides olnud kütuse mahu mõõtmisel kasutati nõuetekohaseid mõõtevahendeid- kaalu ITT 1500K500SM nr 2727219, tihendusmõõturit DMA 4500 nr 743280 ja termomeetrit E6018/TI55A nr 20697/23434 ning järgides asjakohast 2
(8)mõõtemetoodikat. Mõõtmine viidi läbi Koidula tollipunktis ja kütuse maht määrati massimeetodil. AS Metrosert pädevus on hinnatud ja tõendatud akrediteerimise teel Eesti akrediteerimisasutusena käsitatava Eesti akrediteerimiskeskuse poolt. AS Metrosert on Eesti metroloogia keskasutus, kes tegeleb mõõtevahendite kalibeerimise ja taatlemise, metroloogiaalase koolituse ning juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimisega, hoiab ja arendab riigietalone ning teostab ka erimõõtmisi. Seega toimus sõiduki FORD kütusepaakides olnud kütuse mõõtmine mõteseaduse (MõõteS) § 5 lg1, lg 2 p 1 ja 2, lg 3, 4 ja 5 sätestatud nõudeid järgides. Kohtuväline menetleja leidis, et deklareeritud 130 liitri ja mõõdetud 233,1 +/- 0,8 liitri vahelise rohkem kui 100-liirise vahe mitteteadmine pole usutav, arvestades, et A.Petrovskaja näol on tegemist Eesti-Vene piiri sagedase piiriületajaga. 2012 aasta jaanuarist kuni juunini sõitis A.Petrovskaja Eestist Venemaale ja tagasi hilisõhtul ning viibis Venemaal lühikest aega. Kuna igapäevaselt Tartust Koidula piiripunkti ja tagasi sõites viibis A.Petrovskaja palju aega sõidukis, pole usutav, et ta ei orienteerunud sõiduki paakides oleva kütuse kogustes. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani A.Petrovskaja väärteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab TS § 79 lg 1 sätestatud väärteokoosseisule vastava asjaolu, ning tahtis või vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestas kohtuväiline menetleja asjaolu, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega ehk tahtlikult. Arvestatud on ka asjaolu, et seadusandja on rangelt soovinud kütuse aktsiisivaba Eestisse sissetoomist tõkestada ning bensiin on Eestis riikliku maksu- aktsiisiga maksustatav kaup, mistõttu on toimingud kütusega Eesti riigi kõrgendatud huvi objektiks. Samas arvestas menetleja karistuse mõistmisel ka sellega, et et väärteoprotokolli koostamise ajal A.Petrovskaja ei töötanud ning seetõttu ei pruugi tal olla märkimisväärset sissetulekut. Kaebuse esitaja taotlus ja selle põhjendused Alla Petrovskaja kaitsja jurist Sergei Desjatnikov on esitanud kohtuvälise menetleja otsuse peale kohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse põhjenduste kohaselt pole tõendatud väärteo toimepanemine ja menetlusaluse isiku süü ning otsusest pole võimalik aru saada, millist õigusnormi Alla Petrovskaja rikkus. Kaebaja arvates on
§ 68
lg 1 tõlgendamine kohtuvälise menetleja poolt on vastuolus Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ artikliga 11, mille järgi liikmesriigid kehtestavad käibemaksu – ja aktsiisivabastuse mis tahes mootorsõiduki standardses kütusepaagis ja kaasakantavas konteineris oleva kütusekoguse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit.
§ 68
lg 1 tõlgendamine kohtuvälise menetleja poolt on vastuolus ka
§ 27
lg 1 p-ga 20 ja 21, mille kohaselt aktsiisivaba on mootorikütus ja kütteõli, mis toimetatakse Eestisse standardses kütusepaagis osundatud seaduse §-s 68 lubatud koguses, ja mootorikütus ja kütteõli, mille reisija toimetab Eestisse käesoleva seaduse §-s 69 lubatud koguses. Aktsiisivaba kütuse deklareerimisele suunatud toimingud pole seaduslikud, sest on vastuolus
§ 27
lg 1 punktidega 20 ja 21, § 68 lg 1 ja 69 lg 1 , samuti Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikliga 11. Kohtuvälisel menetlejal puudub põhjendatud vajadus aktsiisivaba kütuse koguse kontrollimiseks ja puudub usaldusväärne ja seadusega kehtestatud sihtkoha ja kaubandusliku eesmärgi väljaselgitamise protseduur. Seetõttu on paljasõnaline väide, et kaebuse esitaja pidi esitama deklaratsiooni Venemaalt Eestisse sisenemisel sõiduki kütusepaakides olnud bensiini kohta, kuna kütuseveole auto kütusepaagis väljastpoolt Euroopa Ühenduse territooriumi on kehtestatud piirangud. Kaebuse esitaja sõiduki kütusepaakides olnud bensiin oli isiklik pagas, mis on aktsiisivaba
§ 3
(8)27 lg 1 p-ga 20 ja 21 § 68 lg 1 ja 69 lg 1 ja Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikli 11 tähenduses, ning kaebaja tegevus polnud seotud kütuseäriga. On arusaamatu, milles seisneb TS § 79 lg 1 kohaldamise aluseks olev valeandmete esitamine. Kaebaja kirjutas deklaratsioonis, et kütust on umbes 130 liitrit, sest ta ei teadnud ega pidanudki teadma täpset kütusepaagis oleva bensiini kogust. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel rikkunud ka väärteomenetlusõigust, jättes arvestamata kaebaja esitatud vastulause. Seetõttu pole otsus kooskõlas VTMS § 74 lg 1 p 8, mille järgi peab otsuses olema vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Tõendite kogumine oli vastuolus õigusaktidega, sest kohtuväiline menetleja ei selgitanud tehnikavahendite (pump, vahendid mõõtmiseks) kasutamise eesmärki. Väärteo toimepanemine pole tõendatud menetlusdokumentidega ning asja juurde on lisatud dokumendid, mis ei ole menetlusdokumendid. Seetõttu puuduvad asjas nõuetekohaselt menetlusse võetud tõendid. Pagas vaadati läbi manuka juuresolekuta ning sellega rikuti TS § 41 lg 2 sätestatud nõudeid. Seetõttu pole läbivaatuse akt tõend, mille saab tugineda. Kohtuvälise menetleja seisukoht esitatud kaebuse suhtes Oma kirjalikus seisukohas taotleb kohtuvälise menetleja esindaja kaebuse rahuldamata jätmist, leides, et A.Petrovskaja on pannud toime TS § 79 lg 1 sätestatud väärteo tolliametnikule valeandmete esitamise. Toll tegutses Koidula tollipunktis antud väärteoasjas TS §-s 14 sätestatud ülesannete täitmiseks ning TS §-de 18 p-de 1, 4 ja 5 ja 40 alusel.
§ 27
lg 6 järgi on maksuhalduril alust arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab
§-s 68 sätestatud piirnorme, aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas. A.Petrovskaja senine tegevus piiril, kus ta 2012.a. jaanuarist kuni septembrini on ületanud Eesti-Vene piiri mõlemas suunas kokku 560 korral, viitab tema tegevuse ärilisele eesmärgile. Sõidukite kütusepaakides aktsiisivaba kütuse Venemaalt Eestisse toomiseks kasutatakse sõidukeid, mille kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Ka A.Petrovskaja kasutuses oleva sõiduki FORD C091 BK60RUS kütusepaagid on väga suured, lisaks mõõdetud 233 liitrile kütuse mahutasid need veel 30 liitrit kütust, mis oli enne mõõtmist eraldatud ja sõidukisse tagasi pandud. Lisaks nimetatud sõidukile on A.Petrovskaja kantud registrisse veel nelja sõiduki omaniku või kasutajana, mis on üldteadaolevalt suurepaagilised ja kütuseveoks tüüpiliselt kasutatavad. Kohtuvälise menetleja kasutuses olevad andmed viitasid asjaolule, et A.Petrovskaja ei vajanud oma tarbeks kütust sellistes kogustes, nagu ta Venemaalt tõi. Seega ületas tema poolt Eestisse toodud kütuse kogus
§ 68
sätestatud piirnorme ning seetõttu oli põhjendatud nõuda temalt reisija deklaratsiooni esitamist. A.Petrovskaja nõustus deklaratsiooni esitamisega, kuid esitas sellel sõiduki kütusepaakides olnud kütuse koguse osas tollile valeandmed. Deklaratsiooni allkirjastades kinnitab allkirja andja deklaratsioonis sisalduvate andmete õigsust ja võtab selle eest vastutuse. Arvestades A.Petrovskaja varasemat suurtes kogustes kütuse sõiduki kütusepaakides Eestisse toomist, saanuks toll lubada A.Petrovskajale 25.09.2012.a. aktsiisivabastust üksnes sihtkohta jõudmiseks vajaliku kütuse osas. Temalt reisija deklaratsiooni nõudmine oli vajalik, et hinnata kütusepaakides oleva kütuse mahu vastavust sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalikule kütuse kogusele. Arvestades deklaratsioonil märgitud sihtkohta – Klaipeda, arvestas A.Petrovskaja kütuse deklareerimisel kütuse kogust, millist toll tema arvates sihtkohta jõudmiseks vajalikuna aktsepteerida saanuks. 4
(8)Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et Alla Petrovskaja ega tema kaitsja pole kohtuvälisele menetlejale antud asjas vastulauset esitanud. Enne väärteoprotokolli koostamist on A.Petrovskaja teinud kohtuvälisele menetlejale küll kaks kirjalikku pöördumist, milliseid Maksu-ja Tolliamet käsitles selgitustaotlustena, millistele on kirjalikult vastatud. Väärteomenetlust käesolevas asjas alustati 01.11.2012.a. ning mõlemad pöördumised on tehtud enne nimetatud kuupäeva. Vastulause esitamine väärteomenetluses on tulenevalt VTMS § 69 lg 6 seotud väärteoprotokolli koostamisega. A.Petrovskajale on väärteoprotokoll koostatud ja esitatud 05.12.2012.a. Tema väärteoasjas antud ütlustele on kohtuväline menetleja otsuses hinnangu andnud. Kaebuse esitaja väide, mis puudutab tema pagasi läbivaatust manuka juuresolekuta ning temale tehnikavahendite kasutamise eesmärgi selgitamata jätmist ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul põhjendatud. Kuna Alla Petrovskaja ei soovinud viibida sõiduki läbivaatuse juures, polnud talle võimalik selgitada tehnikavahendite kasutamisega seonduvat. Sõiduki läbivaatuse aktist nähtub, et läbivaatuse juures on viibinud manukana Politsei- ja Piirivalveameti ametnik. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. Tulenevalt VTMS § 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 05.detsembril 2012.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt sisenes Alla Petrovskaja 25.09.2012.a. sõidukiga FORD, registreerimismärgiga C091BK60RUS Venemaalt Eestisse ning esitas kella 13.09 ajal tollile reisija deklaratsiooni, millel deklareeris sõiduki kütusepaakides oleva kütuse – bensiini koguseks 130 liitrit ja sõiduki sihtkohaks Leedu, Klaipeda. Samal päeval sama sõidukiga Venemaale väljumisel deklareeris A.Petrovskaja sõiduki kütusepaakides oleva bensiini koguseks 30 liitrit ning sõiduki sihtkohaks Venemaal Izborski. Sõiduki FORD, registreerimismärgiga C091BK60RUS läbivaatusel Koidula tollipunktis 25.09.2012.a. kell 13.15-15.15 tehti kindlaks, et Eestisse sisenemisel olid sõiduki mõlemad kütusepaagid kütust täis. Kütuse mahu mõõtmisel selgus, et 25.09.2012.a. Venemaalt Eestisse sisenemisel oli sõiduki kütusepaakides 233,1+/-0,8 liitrit bensiini, lisaks 30 liitrile, mis on sõidukisse enne mõõtmist tagasi pandud. A.Petrovskaja poolt reisija deklaratsiooni esitamise nõue tuleneb TS § 47 lõikest 5, mille kohaselt esitatakse reisija deklaratsioon kauba kohta, mille suhtes on kehtestatud piirang.
§ 68
lg 1 sätestatust tulenevalt on Eestisse sissesõidul aktsiisivaba üksnes mootorsõiduki standardses kütusepaagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus. Seega oli vajalik hinnata A.Petrovskaja juhtitud sõiduki kütusepaakides olnud kütuse mahu vastavust sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalikule kütuse mahule. Alla Petrovskaja poolt toimepandu on kvalifitseeritud TS § 79 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse tolliametniku takistamise , sealhulgas valeandmete esitamise eest. Menetlusaluse isiku Alla Petrovskaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis tema 25.09.2012 Venemaale Izborskisse isiklikes asjus ning Eestist pidi ta edasi sõitma Klaipedasse samuti isklikes asjus. Kuna tollis nõuti temalt kirjaliku reisija deklaratsiooni esitamist, märkis ta deklaratsiooni bensiini koguseks umbes 130 liitrit, s.o koguse, mis temale 5
(8)teadaolevalt tema sõber Venemaal tankis. A.Petrovskaja väitel ta ise Venemaal kütust ei tankinud. Kuna ta täpset kütuse kogust siiski ei teadnud, märkis ta deklaratsioonile kütuse koguse ette märgi, mis väljendab mõistet „umbes“. Seetõttu leiab ta, et ei ole seadust rikkunud. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei ole ta tegelenud ka kütuse müügiga. Sõidukit, millega ta Venemaal käis, kasutavad peale tema veel kaks isikut. A.Petrovskaja on andnud ütlusi ka kohtuvälises menetluses (väärteotoimiku lk.45-48), kus ta on kinnitanud, et tema tankis umbes 130 liitrit kütust Venemaal ning palju paakides oli, ta ei tea. Menetlusalune isik on kandnud protokolli märkuse, et „protokoll läbi loetud, koostatud õigesti“. Kohtuistungil on A.Petrovskaja selgitanud, et tema ütlused protokollis kohtuväline menetleja. Kuna ta ei valda hästi eesti keelt, siis kirjutas ta märkuse protokolli läbilugemise kohta menetleja etteütlemise järgi. A.Petrovskaja ei kinnita kohtuistungil kohtuvälises menetluses koostatud protokolli õigsust. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele on käesolevas väärteoasjas tõenditeks veel reisija deklaratsioonid 25.09.2012.a. (väärteotoimiku lk.4,5), millistel on A.Petrovskaja deklareerinud vastavalt Eestist väljasõidul bensiini koguse 30 liitrit ning sisenemisel 130 liitrit. Veoki läbivaatuse aktist nr.12-12.1-5/13/2767 (väärteotoimiku lk.6-7) nähtub, et 25.09.2012.a. kell 13.15.-15.15 on vaadatud läbi sõiduauto Ford E-150 van Cargo, registreerimismärgiga C091BK60, kasutades kontrollivahenditena kütuse väljapumpamise seadet, endoskoopi ja tihedusemõõtjat. Deklareeritud kütuse koguse kontrollimiseks pumbati sõiduki kahest kütusepaagis olev kütus välja kahte 210 l metallmahutisse. A.Petrovskaja ei soovinud kontrollitoimingute juures viibida. Kuna samal päeval on A.Petrovskaja sama sõidukiga Eestist väljudes deklareerinud sõidukis oleva bensiini koguseks 30 liitrit, tagastati temale nimetatud koguses kütust selle tagasipumpamise teel sõidukisse. Ülejäänud väljapumbatud kütus tõkendati tõkenditega 1809878 ja 1809879 isiku juuresolekul. A.Petrovskaja on kinnitanud veoki läbivaatuse aktis omakäeliselt 30 liitri kütuse tagasisaamist, aktil on märge, et kütuse tagasiandmise juures viibis PPA ametnik J.Nurmik. Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud Eesti metroloogia keskasutuse Metrosert mõõteprotokolliga (väärteotoimiku tl.8-9) on kindlaks tehtud, et Koidula tollipunktis tõkenditega 1809878 ja 1809879 tõkendatud mahutites oleva vedeliku maht oli 233,1 +/-0,8 liitrit. Veoki läbivaatuse aktis (väärteotoimiku lk.10) on kirjeldatud aktiga nr.12-12.15/13/2767 kinnipeetud kütuse mõõtmiseks mahutite avamist ja uuesti tõkendamist tollitõkenditega 1809883 ja 1809884. Väärteotoimiku lk.14-23 on väljavõte Alla Petrovskaja Eesti-Vene piiriületustest ajavahemikul 01.01.2012 – 30.10.2012 ning lk.24-30 sõiduki, registreerimismärgiga C091BK60 piiriületustest samal ajavahemikul. Kaebuse esitaja poolt on tõendina esitatud venekeelne volikiri (tl.20-21), millest nähtub, et Igor Lopanin, kelle elukoht on Venemaal (Petseri rajoon, Pavlovo küla) on volitanud Alla Petrovskajat ja Vitali Zillmanit kasutama sõidukit Ford, registreerimismärgiga C091BK60. Samuti on esitatud Alla Petrovskaja poolt 27.11.2012.a. täidetud reisija deklaratsioon, millel on märge „toll nõudis mind deklaratsiooni täitma“ (tl.22) ning väljatrükk Alla Petrovskaja elekronkirjavahetusest Maksu- ja tolliametiga 22.10.2012 ja 02.11.2012. Hinnates käesolevas asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et tõendamata on A.Petrovskaja käitumises tolliametniku takistamise TS § 79 lg 1 6
(8)mõttes, sealhulgas valeandmete esitamise teel, objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine. A.Petrovskaja on kinnitanud, et deklareerides 25.09.2012.a. reisija deklaratsioonis tema sõiduki paagis oleva kütuse koguseks umbes 130 liitrit bensiini, pidas ta seda ligilähedaselt õigeks koguseks, tal ei olnud kavatsust esitada valeandmeid tolliametniku takistamise eesmärgil. A.Petrovskaja väitel võttis ta aluseks deklareerimisel Venemaal ostetud kütuse koguse, mille temale teatas kütust sõidukisse tankinud isik. Kuigi kohtuvälises menetluses menetlusalune isiku ülekuulamise protokollist (väärteotoimiku lk.45-46) nähtub, et A.Petrovskaja on ise tankinud Venemaal umbes 130 liitrit kütust standardsesse paaki, ei saa kohus nimetatud ütlustega arvestada, kuna menetlusaluse isiku ülekuulamine on toimunud tõlgi abita. Tulenevalt KrMS § 10 lg 2 tagatakse menetlusosalisele, kes ei valda eesti keelt, tõlgi abi. A.Petrovskaja ütluste kohaselt kohtuistungil avaldas ta menetlejale, et ei räägi eesti keelt piisavalt ning ülekuulamisel ei saanud ta paljudest asjadest aru (tl.33 pöördel). Seega tuleb lähtuda menetlusaluse isiku väitest, et ta ise ei tankinud Venemaal kütust. Järgnevalt tuleb vaadelda, milliste tõendite alusel on võimalik tõendatuks lugeda asjaolu, et A.Petrovskaja poolt deklareeritud kütuse kogus oli vale. Selliseks tõendiks on eelkõige Eesti Metroloogia Keskasutuse Metrosert 03.10.2012.a. koostatud mõõteprotokoll, milles on kajastatud veoki läbivaatuse aktiga nr.12-12.1.5/13/2767 A.Petrovskaja poolt juhtitud sõidukist Ford E-150 Van Cargo, registreerimismärgiga C091BK60 RUS paakidest väljapumbatud ja tollitõkenditega tõkendatud kütuse mahu mõõtetulemus – 233,1 +/-0,8 liitrit. Kohtu hinnangul ei ole küll alust kahelda mõõtmistulemuse õigsuses, kuid arvestades, et menetlustoiming (veoki läbivaatus), mille käigus on mõõtmiseks esitatud kütus saadud, on teostatud menetlusnorme rikkudes, on jäänud kõrvaldamata kahtlus, et mõõtmiseks esitatud kütus võis täielikult mitte pärineda sõiduki Ford E-150 Van Cargo, registreerimismärgiga C091BK60 RUS paakidest. Kohtu hinnangul ei saa veoki läbivaatuse akti nr.12-12.1.-5/13/2767 (väärteotoimiku lk.6) tõendina arvesse võtta, kuna veoki läbivaatusel on rikutud menetlusnorme. Transpordivahendi läbivaatus on reguleeritud TS § 40, mille 2.lõike kohaselt tehakse transpordivahendi läbivaatust selle valdaja juuresolekul. Kui transpordivahendi valdaja keeldub läbivaatuse juures olemast, võib tolliametniku korraldusel ühe manuka juuresolekul transpordivahendi läbi vaadata ka selle valdaja juuresolekuta. 25.09.2012 koostatud veoki läbivaatuse aktis on märgitud, et A.Petrovskaja ei soovinud viibida veoki läbivaatuse kontrolli toimingute juures, kuid manuka kaasamise kohta andmed puuduvad. Akti lõpus on küll märkus selle kohta, et 30 l kütuse tagasiandmise juures viibis PPA ametnik J.Nurmik, kuid veoki läbivaatus ei seisnenud mitte ainult kütuse tagasipumpamises sõidukisse (mille juures viibis ka sõiduki valdaja A.Petrovskaja ise), vaid ka veoautode kontrollhallis sõiduki kahest kütusepaagist kütuse väljapumpamises kahte 210 l metallmahutisse. Nimetatud toimingu juures ei ole akti kohaselt manukat viibinud ja seetõttu ei saa lugeda usaldusväärselt tõendatuks A.Petrovskaja sõiduki kütusepaakidest väljavõetud kütuse koguseid. Kahtluseks annab aluse asjaolu, et veoki läbivaatuse aktis on viidatud Ameerika Autoteeninduse OÜ andmetele, mille kohaselt kasutas Ford mudeliaastatel 1980-2004 E-seeria mudelitel kaht tüüpi standardseid kütuse paake, vastavalt kanderaamil 83 liitrit ja peale tagasilda 61 liitrit, mis teeb kokku 144 liitrit. Väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, milline oli A.Petrovskaja valduses oleva sõiduki kütusepaakide tegelik mahutavus. Seega ei saa väärteoasjas kogutud tõendite põhjal teha järeldust, et A.Petrovskaja esitas tollile valeandmeid tema sõiduki paakides piiriületusel oleva kütuse koguse kohta. Kohtuvälise 7
(8)menetleja poolt esitatud andmed menetlusaluse isiku poolt süstemaatilise piiriületuse kohta võivad olla aluseks tema poolt Eestisse toodava kütuse puhul kaubandusliku eesmärgi tuvastamiseks, kuid ei oma tõenduslikku tähendust tolliametnikule valeandmete esitamise suhtes. Lisaks sellele, et usaldusväärselt ei ole tõendatud A.Petrovskaja sõiduki paakides olnud kütuse kogus, ei ole tõendatud ka TS § 79 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseissu esinemine. Kohus on seisukohal, et nimetatud väärteo saab toime panna vaid tahtlikult. Tulenevalt KarS § 16 lõigetest 2-4 peab isik tahtlikult süüteo toimepanemiseks seadma eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise või teadma , et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtma või vähemalt möönma seda või pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Tõendite alusel, mida kohus käesolevas väärteoasjas arvesse võtta saab, ei saa lugeda tõendatuks, et A.Petrovskaja, deklareerides kütuse kogusena umbes 130 liitrit, vähemalt möönis, et need andmed võivad olla valed. Seega ei ole tõendatud Alla Petrovskaja poolt TS § 79 lõikes 1 sätestatud väärteo toimepanemine 25.09.2012.a. ning väärteomenetlus tuleb tema suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel - kui teos puuduvad väärteo tunnused. Käsitledes siinkohal veel kaebuse esitaja etteheidet, et väärteootsuses puudub menetlusaluse isiku vastulause mittearvestamise põhjendus, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et 22.10.2012, s.o enne väärteomenetluse alustamist esitatud pöördumist (tl.23) ei saa käsitleda vastulausena. Väärteoprotokolli koostamisel 05.12.2012.a. on menetlusalusele isikule protokollis selgitatud vastulause ja tõendite esitamise võimalust 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest 5.detsembril 2012.a. (väärteoasja toimik lk.5253). Menetlusalune isik ei ole pärast protokolli kättesaamist vastulauset esitanud. Menetlusalune isik on esitanud taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 300 eurot, esitades kulu tõendamiseks S.Desjatnikovi Õigusbüroo arve 18.02.2013.a. summas 300 eurot. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas asjas on menetluses osalenud menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjana Sergei Desjatnikov. Kohtule on esitatud tõend menetlusaluse isiku poolt kaitsjale õigusabiteenuse osutamise eest tasumisele kuuluva summa kohta, kuid ei ole esitatud andmeid, et menetlusalune isik on arvel märgitud summa ära tasunud. Kohus on seisukohal, et VTMS § 23 alusel saab hüvitada kaitsjale makstud tasu, mis on reaalselt menetlusaluse isiku poolt tasutud. Seetõttu ei saa kohus käesolevas otsuses määrata menetlusalusele isikule riigieelarvest hüvitamisele kuuluva summa suurust, vaid kohus teeb seda eraldi määrusega pärast käeoleva kohtulahendi jõustumist. Koos õigusabiteenuse eest tasumist tõendava dokumendiga tuleb kohtule esitada ka menetlusaluse isiku arveldusarve number, kuhu tuleb hüvitatav summa kanda. Asitõendiks tunnistatud kütus kuulub tagastamisele vastavalt kohtuvälise menetleja määrusele 05.12.2012.a. Epp Tombak Kohtunik 8
(8)