1-08-12055/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-12055 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Anatoli Antotši (Antotš) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Anatoli Antotši määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
4. Anatoli Antotš on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 06.09.2002 otsusega KrK § 113, § 188, § 101 p 1, § 2071 lg 1, 2 ja § 197 lg 1 järgi ning karistatud KarS § 64 kohaldamisega vangistusega 13 aastat. Viru Ringkonnakohtu 16.12.2002 otsusega jäeti IdaViru Maakohtu 06.09.2002 otsus muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.01.2002 ja lõpeb 10.01.
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 06.12.
7. Viru Maakohtu 04.02.2013 määrusega jäeti A. Antotš vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi A. Antotš on kriminaalkorras karistatud esimest korda, kannab ta käesoleval ajal karistust muuhulgas esimese raskusastme isikuvastase süüteo – raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise – toimepanemise eest. Karistust on jäänud kanda veel kaks aastat, mis on üsna pikk aeg. Arvestada tuleb ka asjaolu, et tegemist oli liitkaristusega paljude erinevate süütegude toimepanemise eest. Vangistuses on A. Antotšile määratud kaheksa distsiplinaarkaristust. Kuigi neist ükski ei ole enam kehtiv, iseloomustab nende olemasolu siiski kinnipeetava käitumist vangistuses. 2.2 Kohus tuvastas, et vabanemise korral soovib A. Antotš asuda elama oma elukaaslase juurde. Tegemist on sobiva elamispinnaga. Garanteeritud töökohta tal vabaduses ei ole, kuid tal on võimalus jääda vanaduspensionile. Lähedastest on A. Antotšil vabanemise korral olemas elukaaslase toetus. Maakohus pidas ülalnimetatud asjaolusid antud asjas positiivseteks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et need asjaolud ei kaalu üles süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid, nende raskusi ja asjaolusid ning kinnipeetava isikut iseloomustavaid andmeid. 2.3 Kohus märkis, et kinnipeetavale mõistetud karistuse täielik ärakandmine on reegel ja karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selge erand. Maakohus ei tuvastanud antud kinnipeetava puhul ühtegi asjaolu, mis oleks erandlik ja annaks alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. A. Antotši karistuse lõpuni on veel üsna pikk aeg, seega tekib tal veel võimalusi tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamiseks. Karistuse kandmise jätkamisel on kinnipeetaval soovitav läbida individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, et vabanemise korral oleks resotsialiseerumine lihtsam. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Antotš, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. A. Antotš leiab, et maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud. Seejuures jääb A. Antotšile arusaamatuks, miks prokuröri abi S. Travnikov on olnud kaks korda järjest (
9. ja
10. aastal) tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu, vaatamata sellele, et prokurör A. Lembit toetas tema vabastamist juba
11. aastal ning sellest ajast ei ole tal vangistuses olnud rikkumisi, ta on läbinud kaks sotsiaalprogrammi, saavutanud esikoha males ja kogu aja töötanud. A. Antotš märgib, et tema tervislik seisund vanglas halveneb, kuna ta ei saa vangla tingimustes vajalikku ravi. Ta vajaks operatsiooni, kuid seda vanglas ei võimaldata, viidates rahapuudusele. Karistuse kandmise ajal on A. Antotš pidevalt töötanud ja kunagi pole olnud probleeme administratsiooni ega kaastöötajatega. Seetõttu on A. Antotšil tekkinud arvamus, et tema mittevabastamise taga on tema endine abikaasa ja viimase armuke J. S. Seoses toimepandud kuriteoga märgib A. Antotš, et ei tapnud Olegi sihilikult, vaid erutatud vaidluse käigus. Teda noaga lüües oli A. Antotš hirmul, et Oleg võtab välja püstoli. Ta sai aru, et on sooritanud parandamatu vea, kuid Olegi tappa ei olnud tal mingit kavatsust. Veel lisab A. Antotš, et on juba üsna vana ja elada on jäänud veel ehk 5-10 aastat. Ta soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, et aidata oma lapsi ja lapselapsi.
12. Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2013 määrusega määrati süüdimõistetu A. Antotši määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 01.03.
13. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Antotši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
16. Ringkonnakohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis, leiab, et A. Antotši vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ehkki A. Antotš on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja viibib seega ka vangistuses esmakordselt, leiab ringkonnakohus, et toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda antud ajal tingimisi ennetähtaegselt vabastada. A. Antotš kannab karistust seitsme kriminaalkoodeksi eriosa paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, sealhulgas tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Ida-Viru Maakohtu 06.09.2002 otsusest nähtuvalt küsis A. Antotš kannatanult kasiinos mängimiseks raha summas 2000 krooni. Kui kannatanu keeldus, lõi A. Antotš teda ühe korra noaga rindkere piirkonda, tiris ta taksost välja, pani teepeenrale ja lõi veel kolm korda noaga rindkere piirkonda. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Seejärel võttis A. Antotš kannatanult ära kuldketi koos ristiga, pitsatsõrmuse ja raha 187 krooni. Keti ja sõrmuse viis A. Antotš kaks päeva hiljem pandimajja, saades nende eest 2200 krooni. Seega pani A. Antotš teise inimese tapmise toime omakasu ajendil.
17. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustaksid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval ajal, mil A. Antotši karistusaja lõpuni on veel veidi alla kahe aasta, ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske isikuvastase kuriteo toime pannud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
18. Kohus möönab, et A. Antotši suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on vangistuses töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme), mis iseenesest viitavad sellele, et ta on võimeline elama seaduskuulekalt, kuid need ei kaalu kohtu hinnangul üles tema poolt toime pandud kuritegusid. Lisaks raskendaval asjaolul toime pandud tapmisele kannab A. Antotš karistust oma endise abikaasa piinamise, väljapressimise, tulirelva ja laskemoona varguse ja selle ebaseadusliku hoidmise ja kandmise, isikut ja kodakondsust tõendava muu ametliku isikliku dokumendi riisumise ning mootorsõiduki ärandamise eest. Ringkonnakohus märgib, et lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile peab see täitma ka üldpreventiivset eesmärki, st saatma ühiskonnale signaali, et igale kuriteole järgneb kohane karistus ja riik ei suhtu raske kuriteo toime pannud isikute karistusest tingimisi ennetähtaegsesse vabastamisse kergekäeliselt. Vabastades A. Antotši käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega, saaks nimetatud eesmärk ringkonnakohtu arvates riivata.
19. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Paavo Randma