kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgne maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolul süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Riigikohus on kohtumääruse nr 3-1-1-2-12 p-s 7 leidnud, et „
kohaldamine aktualiseerub üksnes kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist.“ Asjas puudub vaidlus, et Viru Maakohtu 20.11.2009 otsus on jõustunud ja pööratud täitmisele. Seega on J. Ainsarel õigus taotleda rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist.
näeb rahalise karistuse pikendamise tähtaja eeldusena mõjuvate põhjuste olemasolu, mille tõttu ei ole süüdimõistetu võimeline rahalist karistust tasuma. „Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas määratud tähtajaks loetletud rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita“ (Riigikohtu kohtumääruse nr 3-1-1-2-12 p 9). J. Ainsar istungil antud ütlustest nähtuvalt on temal üks alaealine laps, tema ülalpidamisel on haige ema, ta on töötu ja elatub ema pensionist. Samas on J. Ainsar üritanud rahalist karistust tasuda ning ei ole selle kohustuse täitmisest pahatahtlikult kõrvale hoidunud. Rahalise karistuse asendamine vangistusega raskendaks J. Ainsare perekonna olukorda. Kohus leiab, et J. Ainsare perekondlikku ja isiklukku olukorda iseloomustavatest asjaoludest tulenevalt on J. Ainsarel objektiivselt koormav rahalist karistust tähtaegselt täita. 2 Seega on asjas tõendamist leidnud, et J. Ainsare puhul esinevad
§-s 424 sätestatud eeldused rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus pikendab J. Ainsarele määratud rahalise karistuse tasumise tähtaega ühe aasta võrra ja võimaldab selle tasumist ositi 12 kuu jooksul. 5. RTK esitas avalduse J. Ainsarele määratud rahalise karistuse asendamiseks tuginedes TMS § 206 lg-le 2, mis sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Kohus leiab, et RTK avaldus J. Ainsare rahalise karistuse asendamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kohus luges võimalikuks rahuldada J. Ainsare taotlus rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks. Samas RTK esitatud materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks TMS § 206 lg 1 kohaselt selgitanud võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse täitmise tähtaja pikendamist kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 424 kohaselt. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud taotleda rahalise karistuse asendamist juhul, kui on võimalik täita rahaline karistus andes võlgnikule võimaluse taotleda rahalise karistuse täitmise tähtaja pikendamist. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent /(allkirjastatud digitaalselt) Irina Golubev Kohtumäärus jõustus 02. aprillil 2013.a Nooremreferent Irina Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.