1-11-12496/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12496 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Vladimir Krivošejevi (Krivošejev) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Krivošejevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
4. Vladimir Krivošejev on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 17.07.1998 kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4, 41, § 101 p 2, 3, 6, 7, § 144 lg 1 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 20 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.05.1997 ja lõpeb 22.05.
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 28.12.
7. Viru Maakohtu 29.01.2013 määrusega jäeti V. Krivošejev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. Maakohus leidis, et süüdimõistetu V. Krivošejev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. V. Krivošejevit on kahel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, sest käesoleval ajal kannab V. Krivošejev Ida-Viru Maakohtu 17.07.1998 otsusega liitkaristuseks mõistetud 20 aasta pikkust vangistust mitme esimese raskusastme kuriteo toimepanemise eest, sealhulgas on V. Krivošejev süüdi tunnistatud tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel, mis pandi toime huligaansel ajendil, eriti piinaval viisil, teise kuriteo varjamise eesmärgil, kahe isiku suhtes, kellest üks oli rauk. Samuti on V. Krivošejev muuhulgas süüdi tunnistatud selles, et ta süütas kuriteojälgede varjamise eesmärgil tapetute maja. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle maksimaalne tähtajaline vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. V. Krivošejevi puhul luges maakohus negatiivseks selle, et ta ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Ta loobus pärast viiendat kogunemist osalemast sotsiaalprogrammis 12 sammu, leides, et programm pole talle vajalik, kuna ta suudab ise alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kinnipeetaval oli tõsiseid etteheiteid nimetatud programmi juhendajale. Eeltoodu põhjal leidis maakohus alust arvata, et ka pikaks ajaks kriminaalhoolduse alla määramine ei pruugi V. Krivošejevile sobida, sest sellisel juhul tuleb tal teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Arvestades käesoleval juhul eelkõige toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, saaks kohtu arvates V. Krivošejevi vangistusest vabastamisel enam kui neli aastat enne tähtaega ühiskonna õiglustunne olulisel määral riivatud. Ühtlasi pidas maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leidis, et V. Krivošejevi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Samas tunnustas maakohus V. Krivošejevit selle eest, et ta töötab ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Krivošejev, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. V. Krivošejev märgib, et vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V. Krivošejev tunnistab toimepandud kuritegusid ja võtab nende eest vastutuse. Süüdimõistetu pole nõus prokuröri kahtlusega selles, kas ta suudab teha kriminaalhooldajaga koostööd ja seda nelja aasta vältel. V. Krivošejev on korduvalt esitanud erinevaid dokumente, mis kinnitavad, et ta on pikka aega töötanud nii sotsiaalosakonna kui ka huvijuhtide juhtimise all. Veel märgib süüdimõistetu, et lõpetas sotsiaalprogrammis 12 sammu osalemise selleks, et konflikti ära hoida, ning seda, et inimene seisab oma seisukoha eest, ei pea ta negatiivseks asjaoluks. Karistuse kandmise ajal ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud ja uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid on madalad. Eeltoodut arvestades palub V. Krivošejev kohtul kaaluda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning anda talle võimalus jätkata vabaduses seaduskuulekat elu.
9. Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2013 määrusega määrati süüdimõistetu V. Krivošejevi määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.03.
10. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole V. Krivošejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning leiab, et määruskaebuses esitatud argumendid ei lükka maakohtu järeldusi ümber. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu määruses esitatud põhjendusi, rõhutades täiendavalt järgmist.
13. Maakohus on süüdimõistetu vabastamata jätmisel põhjendatult tuginenud tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele ning veel kandmata karistuse pikkusele, s.o enam kui neli aastat. V. Krivošejev kannab 20-aastast vanglakaristust muuhulgas tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel, mis pandi toime huligaansel ajendil, eriti piinaval viisil, teise kuriteo varjamise eesmärgil, kahe isiku suhtes, kellest üks oli kõrges eas. Samuti on V. Krivošejev süüdi tunnistatud selles, et ta süütas kuriteojälgede varjamise eesmärgil tapetute maja. Lisaks kannab V. Krivošejev vangistust varavastaste kuritegude – röövimise ja vägivallaga toime pandud avaliku varguse eest.
14. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustaksid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval ajal, mil V. Krivošejevi karistusaja lõpuni on veel üle nelja aasta, ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske isikuvastase kuriteo toime pannud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tema käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata, mistõttu saaks kahjustada karistuse üldpreventiivne eesmärk.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Paavo Randma