järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav Kristjan Jakobson Kaitsja Isikukood või sünniaeg: 38902112716 Karistatus: kriminaalkorras ei ole; väärteokorras ei ole Tõkend: ei ole kohaldatud Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada KRISTJAN JAKOBSON
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg-te 1, 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Jakobson 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
MS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista Kristjan Jakobsonilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et Kristjan Jakobsonil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: Kristjan Jakobsoni süüdistatakse selles, et tema 23.02.2013.a. kella 01:23 paiku juhtis Tartu linnas Ujula tn 2A asuvas kaupluse „Konsum“ parklas mootorsõidukit Opel Vectra reg. nr-ga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Kristjan Jakobson toime
Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kristjan Jakobsonile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Jakobson 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on : KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Aivar Hintile makstud tasu summas 38.40 eurot II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Kristjan Jakobson on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kristjan Jakobson süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluv tasu summas 57,60 eurot. Kohus on seisukohal, et Kristjan Jakobson sissetulekust (keskmine kuu töötasu 200 eurot) on alus anda juba kohtuotsuse kuulutamisel talle võimalus tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.