1-13-773 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruaril 2013. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1, Tartus Kriminaalasja number 1-13-773 (12221000038) Kohtuni

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning Ilja Lilitškin süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Mark Šlepkin isikukood: 39203092785; asukoht: Tartu Vangla; elukoht: XXXX Tõkend: vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu 17.08.2012.a vahistamismäärusega (kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2012.a) Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 27.02.2008.a Tartu Maakohu otsusega

§ 121

ja § 136 lg 1 järgi 4 kuud vangistust tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga väärteomenetluses karistatud 6-l korral Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Süüdistatav Robert Bota isikukood: 39212272759; asukoht: Tartu Vangla, elukoht: XXX. 1 Tõkend: vahistamine Tartu Maakohtu vahistamismäärusega (kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2012.

1. a)Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 1-l korral Kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase Süüdistatav Artur Varuson 17.08.2012.a isikukood: 39303072721; elukoht: XXXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 17.08.2012.a (kahtlustatavana kinni peetud 16. – 17.08.2012.
2. a)Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 30.06.2011.a Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi rahaline karistus 96 eurot; väärteomenetluses karistatud 15-l korral, sh narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15¹ alusel 1 korral. Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Süüdistatav Ilja Lilitškin isikukood: 39005242722; elukoht: XXXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.08.2012.a (kahtlustatavana kinni peetud 16. – 17.08.2012.a) Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral: - 25.06.2006. a Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5, 8, § 200 lg 2 p 4 ja § 263 p 1, 2, 3 järgi 4 aastat vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 6 kuud ning 3 aastat ja 6 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga; - 04.06.2009. a Tartu Maakohtu otsusega

§ 263

p 1, 4 järgi rahaline karistus 10 000 Eesti krooni (639,12 euro), mis 13.12.

1. a Tartu Maakohtu määrusega asendati täitmata 66 päeva osas 132 tunni üldkasuliku tööga, mis ärakandmata 31 päeva vangistuse osa pöörati täitmisele 14.05.
2. a Tartu Maakohtu määrusega,. väärteomenetluses karistatud 7-l korral. Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada Mark Šlepkin

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2

§ 74lg 1, 2 ja 3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele.

Määrata Mark Šlepkini koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning osalise karistuse kandmise aja algust arvestada alates 16.08.2012. a 2 (kaks) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Mark Šlepkin ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab katseajal

§ 75lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ja -kohustust.

Katseajaks täitmiseks kohustuslikud

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollinõuded on järgmised: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Mark Šlepkinile katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada narkootikume.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.02.2013. a. Süüdi tunnistada Robert Bota

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 73lg 1, 2 ja 3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele.

Määrata Robert Bota koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka niing osalise karistuse kandmise aja algust arvestada alates 16.08.2012. a. 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Robert Bota ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.02.2013. a. Süüdi tunnistada Artur Varuson

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.

– 17.08.2012. a., so. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista Artur Varusoni kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Artur Varuson ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.02.2013. a. Süüdi tunnistada Ilja Lilitškin

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 3

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.

- 17.08.2012 .a, so. 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. .

§ 74lg 1, 2 ja 3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele.

Määrata Ilja Lilitškini koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3 (kolm) aastat vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Ilja Lilitškin ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab katseajal

§ 75lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ja -kohustust.

Katseajaks täitmiseks kohustuslikud

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollinõuded on järgmised: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Ilja Lilitškinile katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada narkootikume.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.02.2013. a. Mark Šlepkini ja Robert Bota tõkendid – vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Artur Varusoni tõkend - elukohast lahkumise keeld tõkendid jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel ning Ilja Lilitškini tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata ja tühistada kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele asumisel.

§ 83

¹ lg 1 alusel konfiskeerida sularaha 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Robert Bota, Artur Varusoni ja Mark Šlepkini kasutuses olnud garaaži (Tartu, XXX, XXXX garaažiühistu garaaž nr 13) läbiotsimisel leitud ja ära võetud järgmised esemed: • rohelist-valget värvi „Prisma“ kilekott,: 60% ulatuses valget värvi ainega täidetud plastikust pudel kirjega „AMMONIUM ACETATE lOOOgr“,ja lahtine fooliumirull; • klaasist kolb, • kaks kollast värvi kummikinnast; • Prisma kilekott, sinist värvi käepidemega käärid; • poolenisti läbipaistva vedelikuga täidetud rohelisest ja läbipaistvast plastikust süstal; • halli värvi metallist pott; • rohelisest ja läbipaistvast plastikust süstal; • kaks elektripliiti Nordy 707; • soojapuhur Bellus; • musta värvi riie; 4 katkise põhjaga suur klaasist pudel; kolm papist kasti koos akvaariumi pumpadega „Tetra APS 400“ (1. kastis kokku 22 karpi pumpadega); • 2. kastis kokku 20 karpi pumpadega; • 3. kastis kokku 8 karpi koos pumpadega; • 30% ulatuses pruuni värvi vedelikuga täidetud klaasist purk kirjega „WASTA“, • kaalu pealmine kaas kirjega „DIGITALE SCALE“; • punast-beeži värvi tekk ning pruuni värvi tekk, • valget värvi kristalne aine; • beeži värvi ja 1 heledat värvi kummikinnas. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel eelnimetatud

§ 83lg 1 alusel konfiskeeritud asitõenditeks olevad esemed ja ained.

• •

§ 83

lg 2 ja § 191 alusel konfiskeerida narkootiline aine, mis on jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda. KrMS § 126 lg p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada konfiskeeritud eelnimetatud narkootiline aine. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikele asitõendid järgmiselt

1. Mark Šlepkinile valget värvi iPhone IMEI koodiga 013055007424004, millel ekraan purunenud, sees EMT SIM-kaart nr 8937201011111196845F.
2. Robert Botale mobiiltelefon Samsung IMEI 359780043153992, mille sees ZEN SIM-kaart nr EE21120209125069 ja valge mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia IMEI 359780043153992, mille sees Elisa SIM-kaart nr 21120303126310; Tele2 SIM-kaart nr 89372034210042094922 ja sülearvuti ASUS Z99H (Bluetooth module nr BT-183).
3. Artur Varusonile mobiiltelefon Samsung GT-E1081T, IMEI kleebisel 359780040488458, mille sees ZEN SIM-kaart nr EE
5. Ilja Lilitškinile mobiiltelefon Nokia 5140i IMEI 356201004954727EMT, mille sees SIM-kaart nr 8937201001071229652 ja mobiiltelefon Samsung GT-I9000 IMEI 354795044532494, mille sees ZEN SIM-kaart nr EE
6. KrMS § 126 lg 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 4 (neli) DVD-plaati,ja 1 (üks) CD-plaat. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Mark Šlepkinilt 3188 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 40 senti; Robert Botalt 3169 (kolm tuhat ükssada kuuskümmend üheksa) eurot ja 20 senti; Artur Varusonilt 3751 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend üks) eurot ja 92 senti ning Ilja Lilitškinilt 3191 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 28 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-s Eesti filiaalis, viitenumber
7. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-773 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 5 Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
8. peatüki
9. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab Amfetamiin kuulub sotsiaalministri
10. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sama seaduse § 2 p 3 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine – nende ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe saamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Mark Šlepkinit, Robert Botat ja Artur Varusoni süüdistatakse selles, et nemad panid isikute grupis koos ja Ilja Lilitškiniga alates kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast kuni 16.08.2012.a. Tartu maakonnas ja Tartu linnas korduvalt toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise järgnevalt: Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kohas ja kuupäeval enne 06.02.2012.a. tegi Mark Šlepkin Robert Botale ja Artur Varusonile ettepaneku hakata raha teenimise eesmärgil valmistama suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. Robert Bota ja Artur Varuson võtsid ettepaneku vastu ja andsid selleks tegevuseks oma nõusoleku. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kuupäevadel alates 22.02.2012.a. proovisid Mark Šlepkin, Robert Bota ja Artur Varuson aadressil XXX, Tartu asuvas korteris, kokku vähemalt kolmel korral, valmistada suures koguses narkootilise aine amfetamiini valmistamiseks vajalikku lähteainet – fenüülnitropropeeni, kuid nimetatud tegevus jäi katse staadiumisse teo toimepanijatest sõltumata põhjustel. 6 Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kuupäeval märtsi kuus
11. a valmistasid Mark Šlepkin ja Robert Bota aadressil XXX, XXX küla, XXX vald, Tartu maakond asuvas Robert Bota isa V.B. kuuluvas suvilas vähemalt ühel korral suures koguses narkootilise aine amfetamiini valmistamiseks vajalikku lähteainet- fenüülnitropropeeni. Samas suvilas üritasid Mark Šlepkin ja Robert Bota kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kuupäeval, märtsi kuus 2012.a. fenüülnitropropeenist valmistada ka narkootilist ainet amfetamiini, kuid nimetatud tegevus jäi katse staadiumisse teo toimepanijatest olenemata põhjustel. Ajavahemikul
12. a aprilli kuust kuni 14.05.
13. a valmistas Mark Šlepkin isikute grupis koos Artur Varusoni ja Robert Botaga aadressil XXX, Tartu asuva XXX garaažiühistu garaažiboksis nr 13 ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 5 grammi amfetamiini. Seejärel Mark Šlepkin isikute grupis koos Artur Varusoni ja Robert Botaga valdas ebaseaduslikult valmistatud suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 5 grammi amfetamiini hoides seda ebaseaduslikult enda juures, kuni Robert Bota ja Artur Varuson sellest tuvastamata koguse kriminaalmenetluses täpselt teadmata kuupäeval, tuvastamata isikutele edasi andsid. 02.08.2012.a. alustas Mark Šlepkin isikute grupis koos Robert Botaga aadressil XXX, XXX küla, XXX vald, Tartu maakond taaskord suures koguses narkootilise aine amfetamiini valmistamist. Samal päeval viis Artur Varuson, kokkuleppel Mark Šlepkini ja Robert Botaga, enda kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Passat, reg. märk XXX amfetamiini valmistamiseks vajalikud lähteained ning - laborivarustuse aadressil Kabina küla, Luunja vald, Tartu maakond asuva veekogu juurde, kus Mark Šlepkin ja Robert Bota jätkasid ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine amfetamiini valmistamist. Suures koguses narkootilise aine, so kokku vähemalt 15 grammi amfetamiini valmistamisprotsessi viisid Mark Šlepkin ja Robert Bota, Artur Varusoni ja Ilja Lilitškini teadmisel, lõpule 03.08.2012.a. Tartu Maakonnas Raadi Lennujaama taga asuval tühermaal. Seejärel Mark Šlepkin isikute grupis koos Robert Botaga valdas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 15 grammi amfetamiini hoides seda enda juures, kuni ta sellest tuvastamata koguse koos Robert Botaga 03.08.2012.a. teadmata isikutele edasi andis. Osa narkootilisest ainest, so vähemalt 6,71 grammi amfetamiinipulbrit, mis sisaldas 2,71 grammi puhast amfetamiini valdas Mark Šlepkin isikute grupis koos Robert Botaga, hoides ja vedades seda, vastavalt Mark Šlepkini ja Robert Bota omavahelisele kokkuleppele, ebaseaduslikult Robert Bota kasutuses olevas sõiduautos BMW 525, reg.märk XXX, kuni nimetatud aine 16.08.2012.a. politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ning ära võeti. Ajavahemikul 06.08.2012.a. kuni 16.08.2012.a. valmistasid Mark Šlepkin, Robert Bota ja Ilja Lilitškin isikute grupis aadressil XXX, Tartu ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 213,3 grammi amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 68,3 grammi puhast amfetamiini. Ebaseaduslikult valmistatud suures koguses narkootilist ainet, so kokku vähemalt 213,3 grammi amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 68,3 grammi puhast amfetamiini valdas Mark Šlepkin isikute grupis koos Robert Bota ja Ilja Lilitškiniga hoides seda ebaseaduslikult Ilja Lilitškini elukohas aadressil XXX, Tartu, kuni nimetatud aine 16.08.2012.a. politseiametnike poolt aadressil H, Tartu teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega Mark Šlepkin, isikuna, kes on varem pannud toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, isikute grupis, suures koguses narkootilise aine valmistamise, valdamise, veo ja edasiandmisega, pani toime

§ 184lg 2 p 1 ja 2 sätestatud kuriteo.

Seega Robert Bota, isikuna, kes on varem pannud toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, isikute grupis, suures koguses narkootilise aine valmistamise, valdamise, veo ja edasiandmisega, pani toime

§ 184lg 2 p 1 ja 2 sätestatud kuriteo.

7 Seega Artur Varuson, isikuna, kes on varem pannud toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, isikute grupis, suures koguses narkootilise aine valmistamise, valdamise ja edasiandmisega, pani toime

§ 184lg 2 p 1 ja 2 sätestatud kuriteo.

Ilja Lilitškini süüdistatakse selles, et tema pani isikute grupis koos Robert Bota ja Mark Šlepkiniga alates 06.08.2012.a. kuni 16.08.2012.a. Tartu linnas toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise järgnevalt: Vastavalt kokkuleppele Ilja Lilitškini ja Mark Šlepkiniga, viis Robert Bota 06.08.2012.a., suures koguses amfetamiini valmistamiseks vajalikud lähteained ja - laborivarustuse Ilja Lilitškini elukohta aadressil XXX , Tartu. Seejärel, ajavahemikul 06.08.2012.a. kuni 16.08.2012.a. valmistasid Ilja Lilitškin, Mark Šlepkin ja Robert Bota isikute grupis aadressil XXX, Tartu ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 213,3 grammi amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 68,3 grammi puhast amfetamiini. Ebaseaduslikult valmistatud suures koguses narkootilist ainet, so kokku vähemalt 213,3 grammi amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 68,3 grammi puhast amfetamiini valdas Ilja Lilitškin isikute grupis koos Robert Bota ja Mark Šlepkiniga hoides seda ebaseaduslikult Ilja Lilitškini elukohas aadressil XXX , Tartu, kuni nimetatud aine 16.08.2012.a. politseiametnike poolt aadressil XXX , Tartu teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega Ilja Lilitškin, isikute grupis, suures koguses narkootilise aine valmistamise ja valdamisega, pani toime

§ 184lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Kokkulepete sisu Kokkulepete kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavatele karistusi järgmiselt: Ilja Lilitškinile

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.08.2012.a.

kuni 17.08.2012.a., so. 2 päeva, karistusaja hulka.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud ja 28 päeva vangistust ja 3 aastat vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Ilja Lilitškin ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Ilja Lilitškin on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama narkootikume. Mark Šlepkinile

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 16.08.2012 karistusaja hulka.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 7 kuud vangistust ning 2 aastat ja 11 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Mark Šlepkin ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks 8 kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Mark Šlepkin on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama narkootikume. Artur Varusonile

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.08.2012.a.

– 17.08.2012.a., so. 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Artur Varuson ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Robert Botale

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 16.08.2012.a.

karistusaja hulka.

§ 73

lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 7 kuud vangistust ning 2 aastat ja 8 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Robert Bota ei pane kolme

§ 83¹ lg 1 alusel konfiskeerimisele.

Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad meetmed Kriminaalasjas on järgmised asitõendid:

1. Robert Bota, Artur Varusoni ja Mark Šlepkini kasutuses olnud garaaži aadressil Tartu, XXX, XXX garaažiühistu garaaž nr 13 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemed: • rohelist-valget värvi „Prisma“ kilekott, mille seest võetud kaasa: plastikust pudel kirjega „AMMONIUM ACETATE lOOOgr“, mis on 60% ulatuses täidetud valget värvi ainega ja lahtine fooliumirull • klaasist kolb, mis on seest poolt valge ainega koos • kaks kollast värvi kummikinnast • sinist värvi käepidemega käärid • Prisma kilekott, mille sees asusid eelnevad esemed • rohelisest ja läbipaistvast plastikust süstal, mis on poolenisti täis läbipaistvat vedelikku • halli värvi metallist pott, mille sees ja peal valget värvi aine jäägid • rohelisest ja läbipaistvast plastikust süstal • kaks elektripliiti Nordy 707 • soojapuhur Bellus • musta värvi riie • suur klaasist pudel, mille põhjast on tükk väljas • kolm papist kasti, millede sees akvaariumi pumbad „Tetra APS 400“-
2. kastis kokku 22 karpi pumpadega •
3. kastis kokku 20 karpi pumpadega •
4. kastis kokku 8 karpi koos pumpadega 9 • klaasist purk kirjega „WASTA“, mis on 30% ulatuses täidetud pruuni värvi vedelikuga • kaalu pealmine kaas, millele kirje „DIGITALE SCALE“ • punast-beeži värvi tekk ning pruuni värvi tekk, mis on osaliselt koos valget värvi ainega • valget värvi kristalne aine • beeži värvi ja 1 heledat värvi kummikinnas Nimetatud asitõendiks olevad esemed olid kuriteo toimepanemise vahenditeks ja tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida. Konfiskeeritud asitõenditeks olevatel esemetel puudub väärtus ja seetõttu tuleb need Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

2. Mark Šlepkini kasutuses olevas sõiduautos BMW rm 951AZT läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valget värvi iPhone IMEI koodiga 013055007424004, millel ekraan purunenud, sees EMT SIM-kaart nr 8937201011111196845F
4. Robert Bota kasutuses olevas sõiduautos BMW 525 rm 567ATL läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefon Samsung IMEI 359780043153992, mille sees ZEN SIM-kaart nr EE21120209125069 ja valge mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia IMEI 359780043153992, mille sees Elisa SIM-kaart nr 21120303126310 2.
5. Robert Bota elukohas aadressil Tartu, XXXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemed: • Tele2 SIM-kaart nr 89372034210042094922 • sülearvuti ASUS Z99H (Bluetooth module nr BT-183) 2.
6. Artur Varusoni kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Samsung GT-E1081T, IMEI kleebisel 359780040488458, mille sees ZEN SIM-kaart nr EE21120209150851 2.
7. Ilja Lilitškini (ik 39005242722) elukohas aadressil Tartu, XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia 5140i IMEI 356201004954727EMT, mille sees SIM-kaart nr 8937201001071229652 2.
8. Ilja Lilitškini kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Samsung GT-I9000 IMEI 354795044532494, mille sees ZEN SIM-kaart nr EE21110118057537 Nimetatud esemete kuuluvuses isikutele, kellelt need ära võeti, ei ole kahtlust. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb esemed tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikele ja vabastada asitõendi staatusest. 3.
9. Kaks DVD-plaati, milledel läbiotsimiseprotokolli lisa (aadressil XXX, Tartu läbiotsimine) ning ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisa (I köite lõppu köidetud); 3.
10. Üks DVD-plaat, millel vastavalt jälitusprotokolli lisa (telefonikõnede salvestused) (II köite lõppu köidetud) 3.
11. Üks DVD-plaat, millel vastavalt jälitusprotokolli lisa (telefonikõnede eristused) (III köite lõppu köidetud). 3.
12. Üks CD-plaat, millel vastavalt pangapäringute vastuste lisad (IV köite lõppu köidetud). Eelnimetatud asitõenditeks olevad salvestised tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
13. Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud narkootiline aine on jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda. Narkootiline aine oli kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks.

§ 83lg 2 ja § 191 alusel 10 tuleb asitõendiks olev aine konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada Kr

MS § 126 lg .3 p 4 alusel. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p1 järgi 800.- eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertidele makstud tasu on kokku 9091 eurot, mis jaguneb süüdistatavate vahel võrdselt, igaühe kanda 2272,75 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjatele makstud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest kokku Mark Šlepkini osas 115,20 eurot, Robert Bota osas 96.- eurot, Artur Varusoni osas 675,84 eurot ning Ilja Lilitškini osas 115,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on toimikust koopiate tegemise kulud kokku 1,80 eurot, mis jagunev süüdistatavate vahel võrdselt, igaühe kanda 0,45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel on posti ja kutsete kättetoimetamise kulud 5,76 eurot, sellest Ilja Lilitškini kanda 2,88 eurot ja Artur Varusoni kanda 2, 88 eurot. Menetluskulude summa on Ilja Lilitškinil 3191,28 eurot, Robert Botal 3169,20 eurot, Mark Šlepkinil 3188,40 eurot ja Artur Varusonil 3751,92 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda. Süüdistatavate majandusliku olukorra tõttu ei ole neil kellelgi võimalik menetluskulusid tasuda lubatud maksimaalse tähtaja kestel. Ene Muts kohtunik 11