1-12-4608/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. märts 2013 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4608 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma Kriminaalasi Ahti Haini (Hain) süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. jaanuari 2013 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Ahti Haini kaitsja advokaat Andres Veski Prokurör ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Ahti Hain, isikukood: 39010316511; elukoht XXX. Kriminaalkorras karistatud 3 korda. Kaitsja advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2013 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 153 eurot ja 60 senti (sada viiskümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 25 eurot ja 60 senti (kakskümmend viis eurot ja kuuskümmend senti) advokaat Andres Veskile tema poolt apellatsioonimenetluses Ahti Hainile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Ahti Hainilt menetluskulud, s.o kaitsjatasu advokaat Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 153,60 eurot riigituludesse. Ahti Hainil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
4. 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber perekonnanimi 1-12-4608 kohtukulud“. 2800049858 ning selgitus „ees- ja Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Asjaolud ja menetluse käik
5. Ahti Hain anti kohtu alla ja teda süüdistati KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et tema, olles 12.04.2010 karistatud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, 14.02.2012 kella 17.00 paiku XXX võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil Lemmiku kaupluse lähedusse pargitud XXX kuuluva ratastraktori MTZ 82L registreerimismärgiga XXX väärtusega 4000 eurot ja sõitis traktoriga mööda külateed ringi, kuni teelt välja sõitis.
6. Tartu Maakohtu 28.01.2013 otsusega mõisteti A. Hain süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistati neljakuulise vangistusega. Esimese astme kohtu otsuse sisu
7. Kohus luges uuritud tõendeid (süüdistatava A. Haini ja kannatanu esindaja A.V. kohtuistungil antud ütlused, tunnistajate K.V. , J.M. ja H-J. V. kohtuistungil antud ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, liiklusregistri väljatrükk) kogumis hinnates A. Hainile süüdistuses esitatud tõendamiseseme asjaolud tõendatuks. 3.1 Kohus leidis tõendite analüüsi tulemusel, et A. Haini kohtus antud ütlused, mille kohaselt oli tal traktoriga sõitma minekuks traktori valdaja H-J. V. luba, on ebausaldusväärsed ning nendega ei saa arvestada. Kuna ratastraktor MTZ 82L registreerimismärgiga XXX kuulub XXX le, on see süüdistatavale A. Hainile võõras asi. Kannatanu esindaja kinnitusel ja ka süüdistatav ise pole eitanud asjaolu, et omaniku, so XXX luba traktori kasutamiseks A. Hainil ei olnud. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et traktori valdaja H.-J. V. oleks lubanud A. Hainil traktoriga sõitma minna. 3.2 Kohus leidis, et A. Hain tegutses otsese tahtlusega. Ta teadis, et traktor on talle võõras vara ja mingit luba tal sellega sõitma minekuks ei ole. 3.3 Karistusregistri teatis ja Põlva Maakohtu 12.04.2010 otsuse väljatrükk tõendavad, et A. Haini on ka varem karistatud asja omavolilise kasutamise eest. 3.4 A. Haini teo õigusvastasust ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.5 Osundades KarS § 56 sätestatule, leidis kohus, et A. Haini süüd vähendab asjaolu, et tema teol puudusid rasked tagajärjed. Traktoriga teelt väljasõitmine ei tekitanud kannatanu esindaja 2 kinnitusel kahju. A. Haini süüd suurendab aga asjaolu, et võttes omavoliliselt traktori, mis on liikluses suurema ohu allikas ja sõites sellega ümbruskonna teedel, kujutas ta tegelikult kaasliiklejatele suurt ohtu. Teelt väljasõitmine osutab asjaolule, et A. Hain ei olnud suuteline tegelikult traktorit valitsema. Tegemist on isikuga, kes on ka varem analoogilise süüteo toime pannud. A. Haini karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Rahalise karistuse mõistmise välistab asjaolu, et A. Hainil on eelmine analoogilise teo eest mõistetud rahaline karistus kandmata. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, pannes muuhulgas toime samaliigilise kuriteo, mille eest rahaline karistus oli mõistetud. Eeltoodut arvestades tuleb A. Haini karistada reaalse vangistusega, mis võib arvestades raskete tagajärgede puudumist olla lühemaajaline. Vangistuse mõistmise tingimisi (KarS § 74) või asendamise üldkasuliku tööga (KarS § 69) välistab asjaolu, et kohus on andnud A. Hainile varem korduvalt võimaluse jätkata oma elu vabaduses, ent ta on seda võimalust korduvalt kuritarvitanud, jätkates esimesel katseajal
8. aastal uute kuritegude toimepanemist. Samuti vabastati ta Tartu Maakohtu 24.08.2011 otsusega osaliselt vangistuse ärakandmisest, ent A. Hain pani katseajal toime uue kuriteo ja rikkus kontrollnõudeid, mistõttu pöörati tingimisi mõistetud karistuse osa Tartu Maakohtu 04.04.2012 määrusega täitmisele. Selline A. Haini varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Kuna vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga kaasneb samuti käitumiskontrolli nõuete täitmine, mida A. Hain varem pole suutnud, on äärmiselt kaheldav ka vangistuse üldkasuliku tööga asendamise otstarbekus. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
9. Kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsus A. Haini süüditunnistamises ja karistamises ning teha uus otsus, millega ta õigeks mõista. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et A. Hain on inkrimineeritava teo toime pannud, karistada teda leebema karistusega. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Maakohtu hinnang tõenditele võib olla ebaõige. Maakohus ei ole lugenud usaldusväärseks A. Haini kohtus antud ütlusi selle kohta, et tal oli traktoriga sõitma minekuks traktori valdaja H.-J. V. luba. Maakohus on järeldused rajanud H.J. V. ütlustele, mille kohaselt vastav luba puudus, ent jätnud tähelepanuta, et ka tunnistaja V. oli nii purjus, et ei mäleta järgnevaid sündmusi. Tunnistaja ütlused on vastuolulised ning sellisel juhul ei saa tunnistaja mäletada ka süüdistatavale loa andmist või mitteandmist, mistõttu on väär tugineda tunnistaja ütlustele ja jätta arvestamata süüdistatava ütlused. 4.2 Kui ringkonnakohus leiab, et tõendeid on hinnatud õigesti, tuleks arvestades toimepandud teo asjaolusid mõista A. Hainile rahaline karistus. Arvestada tuleks asjaoluga, et eelmise rahalise karistuse maksmata jätmise on tinginud hiljutine vangistusest vabanemine. A. Hain ei ole veel jõudnud rahalise karistuse tasumist alustada. Tal on töökoht ja võimalus rahalist karistust kanda. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu poolt mõistetud karistuse vähendamist ning selle asendamist üldkasuliku tööga. Arvestada tuleks kannatanu esindaja arvamusega, kes avaldas kohtus, et taotleb süüdistatavale leebemat karistust, põhjendades seda asjaoluga, et A. Hain ei ole südame poolest paha ning täitis ka tööülesandeid korralikult. 3 Kirjalikud seisukohad
10. Esitatud vastuväites leiab ringkonnaprokurör, et kaitsja apellatsioon A. Haini süüdistusasjas ei ole põhjendatud. Ringkonnaprokuröri seisukoht on kokkuvõtlikult järgmine. 5.1 Kohus on motiveerinud, miks ei ole usaldusväärsed süüdistatava A. Haini ütlused, et H.-J. V. andis loa traktori kasutamiseks. Kohtuotsus on põhistatud, kohtu siseveendumuse kujunemine tõendite hindamise pinnalt on lugejale jälgitav. Tõendite hindamisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse norme ja kõiki tõendeid on analüüsitud kogumis. 5.2 Kohus on leidnud, et A. Haini on juba karistatud rahalise karistusega, ent nimetatud karistus on täitmata. Samuti on kohus põhistanud üldkasuliku töö ebaotstarbekkust A. Haini puhul. Ka kannatanu esindaja arvamus ei saa olla kohtule siduvaks, kuivõrd karistuse mõistmine on riigi funktsioon. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et A. Haini kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et apellatsioonimenetlus ei ole sama kriminaalasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige I astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1115-04). Kuna maakohtu otsus jääb tervikuna muutmata ning ringkonnakohus soostub I astme kohtuotsuses toodud põhjendustega, siis tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 maakohtu põhjendusi käesolevas otsuses üle korrata. Alljärgnevalt kriminaalkolleegium käsitleb seega apellatsioonis toodud põhiväiteid.
12. Apellatsioonis taotletakse A. Haini õigeksmõistmist ning seejuures soovitakse kogutud tõenditele teistsuguse, s.o maakohtust erineva hinnangu andmist. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et süüdistatava ütlusi selle kohta, et H. - J. V. andis talle traktori koju toimetamiseks loa, ei ole kriminaalasjas ümber lükatud. 7.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kogutud tõendid ei kinnita süüdistatava väidet sellest, et traktori valdaja andis talle selle kasutamiseks loa. Nii nähtub maakohtu otsusest, et tunnistaja H. - J. V. ise ei ole süüdistatava väidet loa andmisest traktorit kasutada, kinnitanud. Kaitsja väidab, et kuna tunnistaja käis koos süüdistatavaga poes, kust nad ostsid õlut ning mille tarvitamise tagajärjel jäi tunnistaja niivõrd purju, et enda kojujõudmist ei mäletanud, siis ei saanud ta ka mäletada süüdistatavale loa andmist või mitteandmist. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja arvamus sellest, et tunnistaja H. - J. V. ei saanud joobes oleku tõttu mäletada ka süüdistatavale traktori kasutamise loa andmist või mitteandmist on oletuslik. Tunnistaja on maakohtus andnud piisavalt põhjalikke ütlusi 14.02.2012 traktoriga poe juurde sõitmise, selle parkimise, koos süüdistatavaga poes käimise ning koos süüdistatavaga õlle joomise kohta. Tõepoolest on tunnistaja kinnitanud, et koju jõudmise asjaolusid ta ei mäleta ning traktoriga juhtunu kohta sai ta teada alles järgmisel päeval. Samas oli aga tunnistaja kindel, et A. Hainil ta traktoriga sõitma minna ei lubanud (kohtuistungi protokoll, tl 73). Ringkonnakohus ei tuvastanud tunnistaja ütlustes selliseid vastuolusid, mis tingiks nende tõendite kogumist kõrvalejätmise. Samuti ei tekkinud tunnistaja maakohtus antud ütluste pinnalt kahtlusi sellest, et ta võis näiteks loa andmist või mitteandmist mitte mäletada. 4 Süüdistatava A. Haini ütlused on maakohus põhjendatult hinnanud ebausaldusväärseteks, mistõttu nendele ei olnud võimalik kohtuotsust rajada. Eeltoodud põhjustel soostub kriminaalkolleegium maakohtu poolt kogutud tõenditele antud hinnangute ja järeldustega ning neid põhjalikumalt üle ei korda.
13. Apellatsioonis märgitakse, et juhul kui ringkonnakohus ei soostu tõendeid ümber hindama, palutakse mõista A. Hainile leebem karistus, s.o karistada teda rahalise karistusega või siis vähendada vangistuse määra ning asendada see üldkasuliku tööga. 8.1 Ringkonnakohus ei pea ka eeltoodud taotlusi karistuse kergendamisest põhjendatuteks. Tuleb märkida sedagi, et ka maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ei ole A. Hainile võimalik mõista rahalist karistust ega ka asendada vangistust üldkasuliku tööga (kohtuotsuse lk 5-6). Kuna kriminaalkolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ka karistuse mõistmise osas, ei ole vajalik kõiki maakohtu argumente siinkohal üle korrata. 8.2 Ringkonnakohus märgib, et KarS § 215 lg 2 võimaldab selle süüteo toimepannud isikut karistada ka rahalise karistusega, kuid A. Haini puhul on selle karistusliigi mõistmine välistatud juba ainuüksi selle tõttu, et tal on eelmise analoogilise süüteo eest Tartu Maakohtu 12.04.2010 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus (12500 krooni) kandmata. Ringkonnakohus ei leidnud ka ühtegi põhjust (seda ei tulene otseselt ka apellatsioonist), miks tuleks A. Hainile mõistetud 4-kuulise vangistuse määra vähendada. A. Hainile mõistetud karistuse määr on lähedane minimaalsele vangistusemäärale ning on vastavuses tema poolt toimepandud teoga ning tema isikuga. 8.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole A. Haini puhul põhjendatud. Maakohus on õigesti märkinud, et A. Hainile on varem korduvalt antud kohtu poolt võimalus jätkata oma elu vabaduses, kuid ta on seda usaldust kuritarvitanud. Nii on ta esimesel katseajal 2008 aastal jätkanud uute kuritegude toimepanemist, mille eest teda karistati 12.04.2010 Tartu Maakohtu otsusega. Olles Tartu Maakohtu 24.08.2011 otsusega samuti osaliselt vangistusest vabastatud, pani ta katseajal toime uue kuriteo. Lisaks sellele rikkus ta kontrollnõudeid, mille tõttu Tartu Maakohtu 04.04.2012 määrusega pöörati tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Nimetatud asjaolud teevad ka ringkonnakohtu jaoks kaheldavaks võimaliku määratava katseaja edukuse, kuna ka üldkasuliku töö tegemisega kaasnevad kontrollnõuded, mida A. Hain varasemalt täita ei ole suutnud.
14. Eeltoodud põhjustel jääb Tartu Maakohtu otsus A. Haini süüdistusasjas muutmata.
15. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi kulude suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusega tutvumiseks 2 pooltundi ning apellatsiooni koostamiseks 6 pooltundi. Kaitsja taotleb 153,60 euro hüvitamisest (sealhulgas käibemaks 25,60 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt kantud kulud mõistlikud ning need tuleb taotletud suuruses hüvitada. Kuna kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata, jäävad eeltoodud õigusabi kulud KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava A. Haini kanda. 5 Maarika Kuusk Mati Kartau Paavo Randma 6