Kohustada Dmitri TŠERNÕŠOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 Kohustada Dmitri TŠERNÕŠOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - alluma ettenähtud ravile - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Dmitri TŠERNÕŠOV kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Dmitri TŠERNÕŠOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Dmitri Tšernõšovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Tšernõšov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2; §215 lg.2 p.1; §25 lg.2 - §199 lg.2 p.4, 7 ja §424 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 8 kuud 25 päeva alates 27.05.2010. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 lõppenud distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude laad on jäänud samaks. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil tingituna narkosõltuvusest. Kinnipeetav on uimastisõltlane ning paiknes 25.01.2012 – 27.09.2012 Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, 2011 läbis Anonüümsed narkomaanid loengute tsükli ja loeb aktiivselt Anonüümsete narkomaanide tegevust käsitlevaid raamatuid. 2011 õppis kinnipeetav riigikeelt tasemel B1 ja sooritas eksami tulemusega 88,5%. 2012 läbis kinnipeetav xxx tugigrupis sotsiaalprogrammid 12 sammu ja Eluviisitreening, sotsiaaltöötaja hinnangul olid tema koostöö ja motivatsioon kõrged, osales aktiivselt. Lisaks võttis kinnipeetav toetava tegevusena osa joogatreeningutest ja spordiprogrammist ning on osalenud Anonüümsed narkomaanid tugigruppide presentatsioonidel. Alates 28.09.2012 töötab kinnipeetav majandustöölisena ja 28.08.2012 alustas keraamika õpet. 29.11.2012 tehti kinnipeetava suhtes positiivne otsus avavanglaosakonda paigutamiseks. Kinnipeetaval puudub vabaduses ametlik 2 töökogemus, enamuses oli vanemate ülalpidamisel. Lisaks vanemate toetusele elatus varastatud asjade müügist. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus on puudulik, toimetulekut mõjutas narkosõltuvus. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 504 €, vabanemisfondis on 950 €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja isa, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud ja kriminaalse mõtteviisiga isikud, kelle poolt võib kinnipeetav olla mõjutatav. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama 17-aastaselt, alustades moonivedelikust, lisandusid amfetamiin ja fentanüül. Kinnipeetav tarvitas narkootikume 2 – 3 korda nädalas, sõltuvust tunnistab ka ise. Käesoleval ajal on läbinud aktiivse rehabilitatsiooni Tartu Vanglas. Kinnipeetava ükskõikset suhtumist ühiskonda näitavad korduvad samalaadsed kuriteod. Vaenulikke hoiakuid kinnipeetaval välja kujunenud ei ole. Ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav koostööaldis ja viisakas, sõnades väljendab soovi muuta oma eluviisi ja käitumismustreid. Kinnipeetava varasemat käitumist iseloomustab impulsiivsus, läbimõtlemata otsuste tegemine ja tagajärgedega mittearvestamine. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohustades teda muuhulgas pöörduma narkosõltlaste rehabilitatsioonitallu ja alluma sõltuvusvastasele ravile. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased on ema ja isa, suhted on toetavad. Vabaduses oli kinnipeetav tegevuseta, tarvitas narkootikume. Kinnipeetava sõpruskonda vabaduses kuuluvad samalaadse eluviisiga isikud. Vabaduses elas kinnipeetav vanemate juures, vabanemise korral soovib asuda elama narkosõltlaste rehabilitatsioonitallu. Nxxx Kxxxsõnul xxx vabu kohti narkosõltlaste rehabilitatsiooniks. Kinnipeetav ei ole vabaduses ühtegi päeva töötanud, samuti puudub tal töökoht vabanemisel. Rehabilitatsioonitalusse asudes on kinnipeetaval võimalus omandada töökogemus ja -harjumus. Kinnipeetava puhul on kriminaalne käitumine seotud sõltuvuse ja suhtlusringkonnaga. Maakohtu istung Kinnipeetav Dmitri Tšernõšov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et kogu tema eelnev kuritegelik käitumine oli seotud narkosõltuvusega. Käesoleva vangistuse ajal on ta teinud samme sõltuvusest vabanemiseks – olnud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme ja leidnud endale koha sõltuvusrehabilitatsioonitalus. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vangistuses ei viibi esimest korda. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust mitme erineva kuriteo toimepanemise eest. Kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetava peaaegu 4-aastane karistuse tähtaeg lõpeb 11 kuu pärast. Maakohus möönab, et korduvkaristatus ja mitmendat korda vangistuses viibimine võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, samuti alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb 11 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli tegeliku karistusaja lõpuni. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Tartu Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetava kriminaalne käitumine seotud sõltuvuse ja suhtlusringkonnaga. Asja materjalidest nähtub, et käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav oma sõltuvusega tööd teinud. 9 kuu vältel on ta paiknenud Tartu Vangla rehabilitatsiooniosakonnas, on läbinud Anonüümsete narkomaanide loengutsükli, lugenud sellealast kirjandust, läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammid 12 sammu ja xxx, osalenud Anonüümsete narkomaanide tugigruppide presentatsioonidel. Käesolevaks ajaks on ta leidnud endale 4 ka koha rehabilitatsioonitalus, kuhu tahab asuda elama ja tööle peale vangistusest vabanemist. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on Nxxx Kxxx kinnitanud, et vabu kohti antud talus xxx. Seega on kinnipeetaval võimalik vabanemise korral tingimisi enne tähtaega asuda elama sõltuvusrehabilitatsioonitallu, kus jätkub vajalik sõltuvusalane võõrutustöö ja sõltuvusvastane ravi. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tööd on võimalik teha samas sõltuvusrehabilitatsioonitalus. Selline töötamine annab kinnipeetavale ka edaspidiseks vajaliku töökogemuse ja -harjumuse. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava suhted vanematega head ja toetavad. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on vanemad nõus kinnipeetavat vabanemise korral jõukohaselt toetama. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral ja sõltuvusrehabilitatsioonitalus viibimise ajal olemas ka lähedaste toetus. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada järelevalve kohaldamise ja lisakohustuste panemisega. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale määrata katseaeg 1 aasta. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et tegemist on narkosõltlasest kinnipeetavaga. Viimane kuritegu oli samuti seotud muuhulgas narkootikumidega. Tööle asumine sõltuvusrehabilitatsioonitalus annab kinnipeetavale tööharjumuse ja -kogemuse. Töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab elama ja tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kohustus alluda sõltuvusravile on samuti seotud kinnipeetava sooviga sõltuvusest vabaneda. Nõustudes asuma elama sõltuvusrehabilitatsioonitallu, andis kinnipeetav raviks vajaliku nõusoleku. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava varasema kriminaalse käitumisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.