1-11-12496/9

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-12496 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. jaanuar 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-11-12496 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Krivošejev’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VLADIMIR KRIVOŠEJEV, isikukood 37105150249, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 23.05.1997 ja lõpp 22.05.2017 RESOLUTSIOON Jätta VLADIMIR KRIVOŠEJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Krivošejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Käesoleval ajal kannab Vladimir Krivošejev karistust Ida-Viru Maakohtu 17.07.1998.a. kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KrK §-de 141 lg 2 p 1,3,4,41; 101 p 2,3,6,7; 144 lg 1 ja 140 lg 2 p 1,2,3 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 20 (kakskümmend) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
2. mai 1997.a. Tõkend – vahi all pidamine – jäeti Vladimir Krivošejevi suhtes endiseks. Kinnipeetavat Vladimir Krivošejevit on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest esimene kuritegu oli huligaansus, kuid praegu kannab Vladimir Krivošejev karistust tahtliku tapmise, röövimise, avaliku varguse ning vara tahtliku hävitamise eest. Soodustegurina on täheldatud alkoholi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 15 aastat 8 kuud ja kanda jääb veel enam kui 4 aastat 3 kuud vangistust. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste raames töötab Vladimir Krivošejev alates 20.05.2011 AS Eesti Vanglatööstus puidutsehhis. Perioodil 01.04.2008 – 09.05.2011 töötas kinnipeetav Murru Vanglas AS Eesti Vanglatööstus puidutsehhis. Kinnipeetav suhtleb lähedastega nii telefoni kui kirja teel, samuti kokkusaamiste raames. Alates 15.08.2012 osaleb isik riigikeele B1 taseme kursustel. 04.04.2009 alustas kinnipeetav osalemist sotsiaalprogrammis „12 sammu“, kuid loobus. Kinnipeetaval Vladimir Krivošejevil distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Enne vangistust oli kinnipeetava elukohaks korter aadressil xxxx, kuhu ta kavatseb elama asuda ka vabanemisel. Kinnistusraamatu andmetel kuulub nimetatud korter, mis on heas korras, kinnipeetava emale Olga Krivošejevale, kes selles korteris ka elab. Kinnipeetava isa L K elab valdavalt xxxx vallas. Kinnipeetaval on keskeriharidus, mille ta omandas xxxx. . Erialalt on kinnipeetav keevitaja ja katlakütja. Peale kooli lõpetamist töötas isik endises xxxx tehases. Enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult ehitusel. Pärast vabanemist isikul töökoht puudub, kuid ta on arvamusel, et see, kes tööd tahab ja viitsib teha, ikka leiab. Tulevikus soovib kinnipeetav omandada puidupingitöölise eriala. Riigikeelt valdab isik vähesel määral. Vabanemisfondis on isikul 958,67 eurot, mis tagaks esialgse toimetuleku vabanemisel. Kinnipeetaval on säilinud tööharjumus ning tal on tööoskused, mis soodustavad pärast vabanemist töökoha leidmist. Lisaks raskele isikuvastasele kuriteole, on sooritatud ka varavastane kuritegu, millega on soovitud saavutada ka rahalist kasu. Kinnipeetava Vladimir Krivošejevi lähedasteks on ema O K , isa L K , õde O S , vend S K ja poeg M I . Kinnipeetava ema sõnul viibib M I vanglas. Kinnipeetav oma sõnul pojaga eriti ei suhtle. Ema ja isa on nõus toetama kinnipeetavat nii moraalselt kui ka materiaalselt taasühiskonnastumisel. Õde ja vend suhtuvad positiivselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalusse. Vennaga koos on sooritatud üks kuriteo episood (avalik vargus vägivallaga), mille raames on isik süüdi tunnistatud. Kinnipeetava sõnul on tal ka lapselaps, kelle kasvatamist ta toetab võimalusel materiaalselt. Kinnipeetava teatavat mõjutatavust näitab kuriteo sooritamine grupis ning allumine kuriteokaaslase käsule kannatanu tappa. Kaaskinnipeetavatega suhtleb isik neutraalsel tasandil, konflikte ei otsi. Pikk vangistuse aeg on soodustanud kontaktide loomist kriminaalse mõtteviisiga inimestega. Kuritegudega kaasnes ka vägivaldne käitumine, mida võis soodustada eelnev alkoholi tarbimine. Isik ei pea alkoholi probleemiks, kuna väidetavalt oli ta kuriteo toimepanemise algstaadiumis kaine ja alkoholi tarbimine tuli alles kuriteo käigus. Vangistuse jooksul alustas isik osalemist sotsiaalprogrammis „12 sammu“, kuid loobus pärast viiendat kogunemist, sest leidis, et programm pole talle vajalik. Kinnipeetav on arvamusel, et ei vaja alkoholist loobumiseks programme, sest ta suudab olla ilma alkoholita, kui ise tahab. Samuti olevat isik loobunud mitu aastat tagasi suitsetamisest päevapealt. Vangistust võtab isik paratamatusena. 3 Vanglastressi aitab tema puhul maandada kunstitööga tegelemine, töötamine ning lähedastega suhtlemine. Avalikest konfliktidest on kinnipeetav hoidunud. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad tema elutingimustele ning taustale. Kinnipeetav tunnistab oma süüd ning soovib vabanedes jätkata õiguskuulekat elu. Alkoholijoobes on esinenud vägivaldset käitumist, mida võib seostada kinnipeetava impulsiivsusega. Ka eelmine kuritegu, mille eest isik süüdi tunnistati, sisaldas vägivalda. Seoses pika vangistuses viibitud ajaga tuleb arvestada asjaoluga, et kohanemine vabadusega võib esialgu tekitada probleeme. Isiku soovile vabaneda vastutusest viitab asjaolu, et teine kuritegu on sooritatud varjamaks esimest. Kinnipeetava tulevikuplaanid on seotud puidutööga. Vladimir Krivošejevi puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on majanduslikult raskes olukorras ja tarvitab alkoholi. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Viru Vangla hinnangul on mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul 13% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus sama aja jooksul on 15%. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist. Juhul kui kohus otsustab Vladimir Krivošejevi ennetähtaegselt tingimisi vabastada, siis vangla teeb ettepaneku kohaldada talle KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud lisakohustuse. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib sama, mis on Viru Vangla poolt antud iseloomustuse põhjal juba eelnevalt kohtu poolt välja toodud. Vladimir Krivošejev avaldas soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul ta suhtleb oma sugulastega ja jälgib elu vabaduses. Tal on, kes teda vabaduses aitab. Erimeelsuste tõttu sotsiaalosakonnaga ei ole ta ühtegi sotsiaalprogrammi läbinud. Vladimir Krivošejevi väitel ei leidnud ta juhendajaga ühist keelt. Ta ei näinud mõtet selliselt käia seal, kui juhendaja pidas kogu aeg monoloogi ja ta ise ei saanud selles osaleda. Kinnipeetava sõnul kavatseb ta otsida töökoha, kui välja saab. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Vladimir Krivošejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et Vladimir Krivošejev on
3. aastal toime pannud rea esimese astme kuritegusid, mille eest teda on karistatud maksimaalse karistusega 20 aastat. Ta on kuriteo varjamise eesmärgil tapnud 2 inimest, neist ühe eriti julmal viisil ja pärast süütas kannatanute elamu. Arvestades seda, et käesoleval hetkel on Vladimir Krivošejevil kanda veel üle 4 aasta vangistust, mis oleks ebanormaalselt pikk kriminaalhoolduse aeg ja arvestades vangla materjale, kahtleb prokurör, kas Vladimir Krivošejev on valmis tegema koostööd kriminaalhooldajaga. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Krivošejev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Vladimir Krivošejevit on 2-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, sest käesoleval ajal kannab Vladimir Krivošejev Ida-Viru Maakohtu 17.07.1998.a. otsusega liitkaristusena mõistetud 20 aasta pikkust vangistust mitme esimese raskusastme kuriteo toimepanemise eest, sealhulgas on Vladimir Krivošejev süüdi tunnistatud tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel, mis pandi toime huligaansel ajendil, 4 eriti piinaval viisil, teise kuriteo varjamise eesmärgil, kahe isiku suhtes, kellest üks oli rauk. Samuti on Vladimir Krivošejev muuhulgas süüdi tunnistatud selle eest, et ta süütas kuriteojälgede varjamise eesmärgil tapetute maja. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle maksimaalne tähtajaline vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Vladimir Krivošejevi puhul loeb kohus negatiivseks selle, et ta ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Ta loobus pärast viiendat kogunemist osalemast sotsiaalprogrammis „12 sammu“, leides, et programm pole talle vajalik, kuna ta suudab ise alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kinnipeetaval oli tõsiseid etteheiteid nimetatud programmi juhendajale. Eeltoodu põhjal on kohtul alust arvata, et ka kriminaalhoolduse alla määramine pikaks ajaks ei pruugi Vladimir Krivošejevile sobida, sest sellisel juhul tuleb koostööd teha kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetaval vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Arvestades käesoleval juhul eelkõige toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, saaks kohtu arvates kinnipeetava Vladimir Krivošejevi vangistusest vabastamisel enam kui 4 aastat varem ühiskonna õiglustunne olulisel määral riivatud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vladimir Krivošejevi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab Vladimir Krivošejevit selle distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. eest, et ta töötab ning et tal Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Krivošejevi määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
6. märtsil 2013.a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega Nooremreferent Irina Golubev