KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.02.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-7911 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid elektroonilise valve kohaldamisega Urmas MARTOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Urmas MARTOV sünd. 16.07.1976, isikukood 37607162220, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 17.01.2003 ja lõpp 19.10.2016 Jätta Urmas MARTOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Urmas Martovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Urmas Martov on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 17.01.2003 otsusega Kriminaalkoodeksi §101 p.7 järgi ning karistatud KarS §68 kohaldamisega vangistusega 13 aastat 9 kuud 2 päeva alates 17.01.
- Viru Ringkonnakohtu 03.03.2003 otsusega jäeti Ida-Viru Maakohtu 17.01.2003 otsus muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv ja 1 lõppenud distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib esimest korda. Käesoleva kuriteo puhul on täheldatud kuriteo toimepanemise põhjusena ja ajendina emotsionaalset seisundit. Kuritegude dünaamika on muutunud 1 raskemaks, vägivaldsuse aste on tõusnud. Ühtsest kriminaalsest käitumisest kajastub üksnes soodustegurina alkohol. Kinnipeetav on karistusaja vältel regulaarselt osalenud usulises tegevuses, alates 08.04.2012 ka väljaspool vanglat. Karistusaja jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud tööga, alates 01.02.2012 ka väljapool vanglat. Lisaks on kinnipeetav karistusaja jooksul osalenud sotsiaalprogrammides xxx, xxx ja xxx, samuti B-kategooria juhtimiskursustel ja paikneb alates 13.12.2011 avavanglaosakonnas. Kinnipeetav suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt, tema töössesuhtumine on samuti positiivne, ta teadvustab selle vajalikkust. Täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad tädi ja kasuisa, omavahelised suhted on head ja toetavad, lähedased on valmis kinnipeetavat vabanemise korral toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga tuttavaid ei ole, väidetavalt on kõik sellelaadsed suhted katkenud. Vangla meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval sõltuvusdiagnoos puudub. Kinnipeetava puhul on vägivaldsust esinenud vaid alkoholijoobes, kuid ta on motiveeritud alkoholist hoiduma, peamiseks motivaatoriks on usuline tegevus. Kinnipeetava mina-pilt on adekvaatne, ta on vangistus oma käitumist analüüsinud ja teinud sellest vajalikud järeldused. Kinnipeetava suhtlemisoskused vastavad eale ja sotsiaalsele taustale, tema igapäevases käitumises ei väljendu vägivaldsust. Tuleviku osas omab kinnipeetav kindlasihilisi eesmärke, mis on seotud töö ja lähedastega. Ametnikesse suhtub kinnipeetav positiivselt, varasem katseaeg möödus edukalt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval varem kriminaalkorras karistatud tädi, kellega suhted on head. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama tädi korterisse. Tegemist on 1-toalise kõigi mugavustega võlgadeta korteriga, kus käesoleval ajal keegi ei ela. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on korteris kõik vajalikud tingimused olemas, tädi on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava tädi on pensionil ja valmis kinnipeetavat toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, tema töökogemused on vähesed. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ja suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks oleks soovitav läbida sotsiaalprogramm Sotsiaalsete oskuste treening. Kohaldatava elektroonilise järelevalve pikkuseks võiks olla 9 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Urmas Martov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et vangistus on oma eesmärgi täitnud. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas oli ta kinnipeetava vabastamisele vangistusest tingimisi enne tähtaega resoluutselt vastu. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust I raskusastme kuriteo toimepanemise eest, tegemist oli tahtliku tapmisega raskendavatel asjaoludel. Arvestades seda, et kinnipeetav oli varem kriminaalkorras karistatud, ei olnud antud kuriteo toimepanemine juhuslik. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika muutunud üha raskemaks ja vägivaldsuse aste tõusnud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud vangistusest 13 aastat 9 kuud 2 päeva ära kandnud 10 aastat 1 kuu, kanda on veel 3 aastat 8 kuud vangistust. Arvestades kinnipeetava isikut ning toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, on see küllalt pikk aeg. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 1 kehtiv ja 1 lõppenud distsiplinaarkaristus. Maakohus möönab, et arvestades karistusaja pikkust, ei ole seda palju, kuid vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama tädile kuuluvasse 1toalisesse korterisse. Korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele ja tädi on kirjaliku nõusoleku andnud. Maakohus leiab aga, et elama asumine üksind peale niivõrd pikka karistusaega ei soodusta katseajal resotsialiseerumist ühiskonda, võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riske ning ohustada käitumiskontrolli nõuete täitmist. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud farmitöölise koha xxx. Kuigi Viru Vangla on toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei pea maakohus seda põhjendatuks ja nõustub siinkohal prokuröri abi seisukohaga, et käesoleval ajal on kinnipeetava vabastamine ennatlik ja ei ole põhjendatud. Kinnipeetavale mõistetud karistuse täielik ärakandmine on reegel ja karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selge erand. Maakohus ei tuvastanud antud kinnipeetava puhul ühtegi asjaolu, mis oleksid erandlikud ja annaksid alust ennetähtaegsele vabastamisele. Kinnipeetava karistuse lõpuni on veel üsna pikk aeg, seega on tal võimalusi ennetähtaegseks vabanemiseks veel. Maakohus leiab, et elu- ja töökoha omamine on küll positiivsed asjaolud antud asjas, kuid vaid neil alustel ei ole vabastamine põhjendatud ja need ei kaalu üles eelkõige KarS §76 lg.3 esimestena nimetatud toimepandud kuritegu, selle raskust ja asjaolusid ning kinnipeetava isikut iseloomustavaid andmeid. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4