1-10-8270/30

1-10-8270 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8270 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vadim Lebedevi (Lebedev) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vadim Lebedevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Narva Linnakohtu 23.12.2004 otsusega tunnistati Vadim Lebedev süüdi KrK §-de 115 lg 1, 202, 117 ning KarS §-de 25 lg 2 – 200 lg 2 p 9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 10 aastat. Karistuse kandmise aja algus oli 23.12.2004 ja lõpp on 01.10.
6. Tartu Maakohtu 31.01.2013 määrusega jäeti V. Lebedev temale Narva Linnakohtu 23.12.2004 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et V. Lebedevi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistusest vabastamise eesmärkidega. Maakohus tuvastas, et Tartu Vangla ei toeta V. Lebedevi ennetähtaegset vabanemist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V. Lebedev vangistuse jooksul õppinud Rummu Erikutsekoolis arvutiteeninduse erialal, töötanud OÜ-s XXX ning puidutöölisena OÜ-s XXX . 2011 ja 2012 aastatel määrati V. Lebedev vangla tööhõivesse majandusabitööliseks, kuid ta keeldus tööst. Vangistuse ajal ta rehabilitatsiooniprogramme läbinud ei ole, kuna oma süüd toimepandud kuriteos ei tunnista ning lähtuvalt sellest ei pea programmi läbimist vajalikuks. V. Lebedevil on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist kolm viimast on määratud 28.09.2012 kartseritena 3 ööpäeva iga rikkumise eest. V. Lebedevi sotsiaalsed oskused on vangistuses viibimise tõttu nõrgad. Ta on vähese kriitikavõimega enda käitumise suhtes. Rääkides kuriteost, mille eest kannab karistust, muutub ta verbaalselt agressiivseks. V. Lebedevi lähivõrgustiku moodustavad ema ja vend. Ema peab poja probleemide põhjuseks alkoholi kuritarvitamist. Perekond ei ole toetanud kriminaalset mõtteviisi, teised pereliikmed on seaduskuulekad isikud. V. Lebedev ise ei esitanud oma lähedaste kontaktandmeid, sest ta ei soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada isikut, kes seda ei soovi. Sel juhul puudub tal motivatsioon teha kriminaalhooldajaga koostööd ning vabastamisega kaasnev käitumiskontroll ei oleks tulemuslik. Ka kandmata karistuse täitmisele pööramine ei pruugi motiveerida süüdimõistetut kontrollnõudeid järgima ning kohustusi täitma, kuna see on suhteliselt lühike aeg – alla üheksa kuu –, arvestades juba ärakantud üle 9 aastast karistusaega. V. Lebedevi sobimatust kriminaalhooldusele näitab ka asjaolu, et ta ei ole isegi vangistuses allunud kehtestatud reeglitele, mida tõendavad arvukad distsiplinaarüleastumised.
7. V. Lebedev esitas maakohtu määrusele 15.02.2013 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse muutmist. V. Lebedev ei nõustu prokuröri seisukohtadega ning väidab, et tema ei ole vangistuses tööst keeldunud. Samuti ei nõustu V. Lebedev Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuses märgituga. V. Lebedev märgib, et tal on vabaduses olemas lähedased inimesed, kes teda juba 9 aastat koju ootavad. Määruskaebusele on lisatud Tartu Vangla 31.01.2013 käskkiri, millega tunnistati kehtetuks V. Lebedevile 28.09.2012 distsiplinaarkorras määratud karistamise käskkirjad. Samuti on lisatud kirjavahetus Justiitsministeeriumiga ning kinnipeetava individuaalne täitmiskava.
8. Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2013 määrusega jäeti V. Lebedevi määruskaebus KrMS § 386 lg 1 p 4, 5 ja § 326 lg 1 alusel käiguta. Määruse kohaselt jääb V. Lebedevi määruskaebuses selgusetuks, millises osas V. Lebedev Tartu Maakohtu 31.01.2013 määrust vaidlustab. Ringkonnakohus palus V. Lebedevil täpsustada, kas V. Lebedev jääb oma varasemalt avaldatud seisukoha juurde, et ta ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
9. V. Lebedev kõrvaldas määruskaebuse puudused 28.02.2013 ning selgitas, et vaidlustab maakohtu määrust ning taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Lebedevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V. Lebedevi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel lähtunud asjaolust, et V. Lebedev ei soovi enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuna käesolevaks hetkeks on V. Lebedev andnud ringkonnakohtule teada, et ta siiski soovib taotleda tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist, peab kohtukolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täiendada. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
11. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolusid, et V. Lebedev on vangistuse ajal õppinud Rummu Erikutsekoolis arvutiteeninduse erialal, töötanud OÜ-s XXX ning puidupingitöölisena OÜ-s XXX . Samuti hindab kohtukolleegium kindla elukoha olemasolu -2- vabaduses ning toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu sugulaste näol. Samas aga tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et V. Lebedevi varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
12. V. Lebedevi on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Käesoleval hetkel kannab V. Lebedev viiendat vangistust. Varem on teda karistatud korrakaitse ametniku ründamise, varavastaste kuritegude ja valeütluste andmise eest. Käesolevalt kannab ta karistust seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo, röövi ning alaealise kuriteole kaasatõmbamise eest. V. Lebedevi kuriteod on muutunud raskemaks. Sellest järeldab kohtukolleegium, et V. Lebedevile mõistetud karistused, sh korduvad vangistused, ei ole avaldanud talle soovitud mõju ning motiveerinud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.
13. Ringkonnakohus märgib Riigikohtu praktikast tulenevalt, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on V. Lebedevil 14 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks on tal ka 9 lõppenud distsiplinaarkaristust. V. Lebedev on määruskaebusele lisanud Tartu Vangla 31.01.2013 käskkirja, mille kohaselt on kehtetuks tunnistatud V. Lebedevile 28.09.2012 distsiplinaarkorras määratud karistamise käskkirjad. Seega tuleb V. Lebedevi kehtivate distsiplinaarkaristuste arvuks lugeda 11 karistust. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V. Lebedevi on distsiplinaarkorras karistatud muuhulgas ka kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise, ametnike seaduslike korraldustele allumatuse ning korduvalt tööst keeldumise eest. Kohtukolleegium on seisukohal, et V. Lebedevi arvukad distsiplinaarrikkumised näitavad, et ta suhtub äärmiselt hoolimatult vanglas kehtivasse korda. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest isikut, kes ei ole isegi vangla range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme.
14. Samuti ei tekita V. Lebedevi käitumine karistuse kandmise ajal ringkonnakohtul veendumust, et mõistetud karistus on V. Lebedevi suhtes oma eesmärgi täitnud. Nimelt nähtub Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest, et V. Lebedev ei ole läbinud vangistuses rehabilitatsiooniprogramme, kuna ei tunnista oma süüd toimepandud kuriteos ning sellepärast ei pea sotsiaalprogrammides osalemist vajalikuks. Seega ei ole V. Lebedev teinud karistusest vajalikke järeldusi. Kuigi V. Lebedev märgib määruskaebuses, et ta ei ole tööst keeldunud, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V. Lebedev on keeldunud osalemast majandusabitöödel. Selle eest on talle määratud ka distsiplinaarkaristusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi V. Lebedev on kandnud käesolevaks hetkeks ära suure osa oma karistusest – üle 9 aasta vangistust – ei ole ta oma käitumisega näidanud, et vangistus oleks avaldanud talle soovitud mõju.
15. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V. Lebedevi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
16. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -3- Maarika Kuusk