1-09-7537/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7537 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Marek Pihlaka (Pihlakas) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Marek Pihlaka määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. M. Pihlakas mõisteti Tartu Maakohtu 12.03.2003 otsusega kriminaalasjas nr 1-731/2002 süüdi KrK § 101 p 7 järgi ning teda karistati 15-aastase vangistusega. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 30.11.2001 ja lõpp 29.11.
7. Tartu Maakohtu 22.02.2013 määrusega jäeti M. Pihlakas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu määruse kohaselt on M. Pihlakas ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusajast ning nõustunud ka elektroonilise valve kohaldamisega, seega on täidetud formaalsed eeldused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Maakohtu hinnangul tuleb M. Pihlakas jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. 3.
9. Maakohtu määruse kohaselt nähtub Tartu Maakohtu 12.03.2003 otsusest ja vangla õiendist, et süüdimõistetu kannab praegu vangistust teise inimese tahtliku tapmise eest eriti piinaval ja julmal viisil. Eelnevalt on teda kriminaalkorras karistatud kahel korral, seda väljapressimise ja kerge kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust esimese astme kuriteo eest ning võrreldes eelnevaga on ta sooritanud raskeima isikuvastase kuriteo. Antud kuriteo pani ta toime alkoholi tarvitamise järgselt. Tal on mõistetud vangistusest kandmata üle 3,5 aasta. Kuriteo toimepanemisel oli ta väga aktiivne kaastäideviija. Kuriteo sooritamisest ei hoidnud teda eemale kodu ja lähedaste olemasolu, mistõttu saab sellest järeldada, et lähedaste toetus ei ole tema jaoks olnud piisav, et ära hoida uut kuritegu. Tal on kalduvus eelkõige isikuvastaste (vägivalla seotud) kuritegude toimepanemisele. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk ning vangla on teda lugenud avalikkusele kõrgohtlikuks. 3.
10. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides kujutada ühiskonnale ohtu ning tema kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamine ei ole sobilik vaatamata sellele, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, on nõustunud alluma elektroonilisele valvele, on läbinud määratud sotsiaalprogrammid, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on võimalik saada töökoht XXX OÜ-s. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on tapnud inimese piinaval viisil, kellel on olnud probleeme alkoholiga ja kes on endiselt ohtlik ühiskonnale, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Maakohtu hinnangul ei ole kantud karistus arvestades sooritatud kuriteo laadi ja raskust veel piisav, et täita oma üldja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. 3.
11. Maakohtu hinnangul ei ole elu- ja töökoha olemasolu, soov edaspidi elada seadusekuulekalt ja nõustumine elektroonilise valvega, asjaolud, mis automaatselt välistaksid uue kuriteo toimepanemise. Need positiivsed jooned, mis on viimastel aastatel tekkinud süüdimõistetu käitumises, väärivad maakohtu hinnangul küll tunnustust, kuid ei kinnita veel pöördumatut ja püsivat muutust süüdimõistetu väärtushinnangutes. Kuna positiivsete väärtushinnangute kinnistumine nõuab üsna pikka aega ja isiku vankumatut tahet, siis oleks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik, kuigi ta on vangistusest ära kandnud juba üle 11 aasta. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetul vaja veel jätkata vangistuse kandmist, et järgmisel korral saaks kohus jõuda kindlale veendumusele tema ennetähtaegse vabastamise õigsuses. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. M. Pihlakas taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
13. Määruskaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. M. Pihlakas kordab määruskaebuses vangla iseloomustuses välja toodud asjaolusid ja leiab, et maakohus on jätnud tema vabastamise taotluse sisuliselt lahendamata. M. Pihlakas märgib, et karistuse eesmärke on sageli võimalik saavutada kiiremini kui karistuse mõistmisel ette näha osati. Määruskaebuse kohaselt on M. Pihlakas vanglas viibides oma seisukohti muutnud, teinud vajalikud järeldused ja on motiveeritud vabaduses õiguskuulekalt käituma. M. Pihlakas märgib, et on analüüsinud kuriteo toimepanemise põhjuseid, ta on motiveeritud senise elustiili muutmiseks ning täitnud vanglas individuaalset täitmiskava. M. Pihlaka hinnangul on ennetähtaegse vabastamise olulisemaks eelduseks süüdimõistetu käitumine vangistuses ning tema puhul ei saa toimepandud kuriteo asjaolud olla vabastamise takistuseks, kuna sellest on möödas 11 aastat. M. Pihlaka hinnangul raskendab vangistuse edasikandmine tema -2- resotsialiseerumist ning kohtupraktika on analoogse kuriteo puhul ennetähtaegset vabastamist võimalikuks pidanud. 4.
14. M. Pihlaka hinnangul ei ole maakohus pööranud tähelepanu teda iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele: tegemist on tema esimese vangistusega, ta on vangistuse eesmärgi täitnud, järginud individuaalset täitmiskava ja käitunud õiguspäraselt, läbinud sotsiaalprogramme, vestelnud kuriteost vangla ametnikuga, kahetseb kuriteo toimeopanemist ja tunnistab oma süüd, uue kuriteo toimepanemise riskid on vangla iseloomustuse kohaselt madalad ning ta ei ole end teiste kinnipeetavate poolt mõjutada lasknud, samuti puuduvad kriminaalkorras karistatud tuttavad, ta on tegelenud spordiga ja töötanud majandustöödel, muutnud oma käitumist, hüvitanud menetluskulud ja täitnud võimaluse piires laste ülalpidamiskohustust, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, vabaduses on tal elu- ja töökoht, toetavad lähedased ja lapsed. Seega on ta vangistuses teinud kõik endast oleneva, et edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panna. Määruskaebuse kohaselt on M. Pihlakas vabatahtlikult nõus alluma 1 aastasele elektroonilisele valvele ja täitma kriminaalhoolduse nõudeid. M. Pihlakas rõhutab, et ei pane vabaduses uut kuritegu toime, on iseloomult rahulik ja tasakaalukas, enesekontrolliga ja lähedaste ees kohusetundlik. Määruskaebuse kohaselt on M. Pihlakal tulevikuks positiivsed eesmärgid ning talle tuleks anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud. M. Pihlaka hinnangul aitaks elektrooniline valve tal eluga vabaduses kohaneda. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu otsus objektiivne ja usaldusväärne, mida näitab ka kohtuistungi protokollis osade ütluste puudumine ja protokolli hilisem parandamine. Vastus määruskaebusele
15. Ringkonnakohus tegi 13.03.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril ja kaitsjal on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 20.03.
16. 5.
17. Määruskaebusele esitatud vastuse kohaselt ei toeta prokurör M. Pihlaka vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et M. Pihlaka poolt toimepandud kuriteo asjaolud KrK § 101 p 7 järgi on äärmiselt rasked ja taunitavad, mistõttu sellise isiku vabastamine karistuse kandmiselt ei ole ühiskonna ootustele vastav. Prokuröri hinnangul oleks M. Pihlaka tingimisi ennetähtaegne vabastamine 15-aastase karistuse kandmisest, arvestades tema poolt ärakantud karistuse pikkust, s.o rohkem kui 11 aastat, ennatlik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M. Pihlaka vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on M. Pihlaka tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning M. Pihlaka määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Pihlaka tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta M. Pihlakas enne tähtaega vangistusest vabastamata tema poolt toimepandud kuriteo raskuse ja ärakandmata jäänud karistusaja pikkuse tõttu on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et M. Pihlaka poolt KrK § 101 p 7 järgi piinaval ja julmal viisil toime pandud tapmine on sedavõrd raske kuritegu, et M. Pihlaka vabastamine üle 3 ja poole aasta enne karistusaja lõppu oleks vastuolus nii ühiskonna õiglustunde kui ka süüpõhimõttega. Ringkonnakohus märgib, et karistamise eesmärgiks on isiku õiguskuulekale teele suunamise kõrval ka toimepandud kuriteo raskusele -3- vastava karistusega nii süüdimõistetule endale kui ka ühiskonnale toimepandu taunitavuse rõhutamine. Kuigi M. Pihlakas on vangistuse ajal tegelenud oma käitumise ja hoiakute muutmisega ja on motiveeritud edaspidi elama õiguskuulekalt, on inimese elu kaotamine tema poolt väga jõhkral viisil toimepandud tapmise tõttu sedavõrd raske tagajärg, et vaid hea käitumine vangistuses ja vabanemisel eesootavad toetavad elutingimused ei saa õigustada tema ennetähtaegset vabastamist sedavõrd pikka aega enne karistusaja lõppu. 7.
20. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, et maakohus on jätnud M. Pihlakat positiivselt iseloomustavad asjaolud tähelepanuta ning teinud M. Pihlaka suhtes ebaobjektiivse lahendi. Ringkonnakohus leiab, et hilisem protokolli täiendamine süüdimõistetu taotluse alusel ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub maakohtu määrusest, et M. Pihlakat nii positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid olulisi asjaolusid on arvesse võetud ning M. Pihlaka vangistusest enne tähtaega mittevabastamise põhjused on ammendavalt välja toodud.
21. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Pihlakas tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Mati Kartau