lg 1 järgi) Kohtuväline menetleja, tema ametnik Politsei- ja Piirivalveamet, Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna Kohtla-Järve konstaablijaoskonna piirkonnavanem Juhan Reisi Menetlusalune isik Jelena Skripnik, isikukood 45003222223, elukoht xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1, määras:
) § 218 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 12 eurot. 1 4-13-1241 Otsuse kohaselt ületas Jelena Skripnik xxx, mis asub xxx, kassajoone ja ei maksnud kauba eest maksumusega 0,77 eurot. Kaup on tagastatud kauplusele. Menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatult. Isik teatas, et kuna ta liigub poes elektrilise abivahendiga (ratastoolis), siis võis mingi kaup jääda kassas tähelepanuta. Kuna analoogne juhtum menetlusaluse isikuga antud poes ei ole esmakordne ning süü on tõendatud, siis on vastu võetud otsus määrata isikule rahaline karistus. Jelena Skripnik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses. Menetlusalune isik põhjendab kaebust sellega, et tal ei olnud plaanis kaupa varastada. Kaup (šampinjonid) oli riputatud invaskuutri käepidemele eesmärgiga mitte kahjustada seeni ostukorvis. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 29. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Menetlusalust isikut süüdistatakse karistusseadustiku (
) § 218 lg 1 järgi selles, et ta pani toime
lg 1 sisalduvale teokirjeldusele vastava varavastase süüteo - varguse väheväärtusliku asja vastu.
Karistades isikut väärteo korras
lg 1 sätestatud süüteo eest
lg 1 kaudu, lasub menetlejal kohustus teha kindlaks, kas isikule etteheidetav tegu vastab
Kohtupraktikas on selles osas ühisele seisukohale jõutud, vt RKKKo lahend 3-1-1-45-11.
lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult toimepandud tegu. Samas tuleb arvestada, et teatud süütegusid ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest.
lg 1 sätestab vastutuse varguse eest ehk võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega teise isiku valduses oleva võõra vallasasja suhtes.
lg 1 järgi ettenähtud süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena toodud omastamise eesmärk eeldab isiku kavatsetust.
lg 1 järgi kvalifitseeritavat vargust ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Seega ei ole ettevaatamatusest võimalik toime panna ka
Selles osas on kohtupraktika ka välja kujunenud, vt RKKKo lahend 3-1-1-81-06, p 10. 2 4-13-1241 Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime ettevaatamatult. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Menetlusalune isik tunnistab, et ta ületas kassajoone šampinjonide eest tasumata, kuid väidab, et ta tegi seda tähelepanematusest: kaup ei asunud ostukorvis, vaid oli riputatud invaskuutri käepidemele ning jäi isikul kassat läbides tähele panemata. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, tunnistaja Pxxx Pxxxülekuulamise protokollis fikseeritud asjaolud toetavad menetlusaluse isiku väidet: isik tasus muude, ostukorvis olnud kaupade eest, šampinjonid asusid muudest kaupadest eraldi (ei asunud ostukorvis), isik ei varjanud ega peitnud šampinjone (kaup rippus invaskuutri käepidemel), isik ei lahkunud pärast kassajoone ületamist kohe kauplusehoonest (kutsuti tagasi teisest kauplusest). Olukord, kus isik kassas ei tasu ühe muudest kaupadest eraldi asetatud (näiteks käes hoitava) kauba eest, ei ole üheselt tõlgendatav ning sellisest olukorrast üksi ei saa järeldada tahtlust kauba ebaseaduslikuks omandamiseks. See tähendab, et väärteoprotokollist peavad nähtuma täiendavad asjaolud, millest järeldada, et isik tegutses tahtlikult, kauba ebaseadusliku omandamise eesmärgil. Selliseid asjaolusid väärteoprotokollis fikseeritud ei ole. Kui kohtuväline menetleja tegi kindlaks, et menetlusalune isik ületas kassajoone kauba eest tasumata ettevaatamatuse tõttu ja seega puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused (puudub teo koosseisupärasus), siis oleks kohtuvälisel menetlejal tulnud väärteomenetlus lõpetada. Väärteo tunnuste puudumine on väärteomenetlust välistav asjaolu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § § 119 ja § 29 lg 1 p 1, tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.02.2013.a otsuse väärteoasjas number 2440,13,00434 ning lõpetab väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Inna Kirsipuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.