nõudeid.
1 kirjelduse kohaselt tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseeseme asjaolusid. Antud asjas L tunnistajana antud ütlustes kinnitas, et tema sõitis jalgrattaga parkinud sõidukile tagant sisse. Tunnistaja ei saa kuidagi sõidukile tagant sisse sõita, seda saab teha ainult menetlusalune isik, seega tunnistaja saab olla ainult isik kes teab tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. L ei saa üheaegselt olla ühes isikus nii tunnistajana kui ka menetlusaluse isikuna. Kuna kohtuväline menetleja teadis eelnevalt, et L on liiklusõnnetuse põhjustaja, seega oli vajadus ja kohustus kutsuda ta ülekuulamisele menetlusaluse isikuna ja ta üle kuulata menetlusaluse isikuna, mitte tunnistajana. Menetlusalusel isikul on õigus kaitsele, antud asjas tema õigused sai rikutud. -otsuse teinud menetleja on leidnud, et L süü on leidnud tõendamist tema, kui menetlusaluse isikuna. Kohus seda ei tuvastanud, sest menetlusaluse isikuna L märkis, et kinnitab tunnistajana antud ütlusi. Seega L ütlusi menetlusaluse isikuna ei saa lugeda L süüd tõendavaks tõendiks. -samuti kohtuväline menetleja on leidnud, et L süü on leidnud tõendamist ka tunnistajate MTja AU poolt antud ütlustega. Kohus ei saa nende ütlusi tõendina kasutada, sest nad konkreetselt ei näinud toimunud liiklusõnnetust. Urm küll kinnitas oma ütlustes, et jalgrattur oli purustanud vasaku tagatule Škodal. Sõiduki fotodelt ei nähtu, et sõiduki tagatuli oleks purustatud ja pole tehtud ka mingit ekspertiisi. -sündmuskohal poolte poolt mingit kirjalikku kokkulepet ei vormistatud, samuti materjalidest ei nähtu, et Toht oleks sõidukiga suundunud kindlustusse. -kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel ei arvestanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kuid materjalidest nähtub, et KL tunnistajana antud ütlustes tunnistas oma süüd, seega oleks pidanud neid rakendama karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus on ülaltoodu alusel seisukohal, et KL esindaja poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele, sest pole tuvastatud, et AS-le Nordea Finance Estonia on tekitatud mingit varalist kahju, samuti on rikutud väärteomenetlusõigust.
2 kohaselt KL ei ole kohustatud tõendama oma süütust ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud tõendeid kohus eelpool kirjeldatud kohaselt ei saa käsitleda tõenditena. Seega kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil poolte poolt antud ütlustega kuulub eelpool käsitletu kohaselt kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 29 lg. 1, p. 1; § 133 p. 6;
kohus otsustas: 1 KL esindaja poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse menetlusteenistuse otsus väärteoasjas nr. 2302, 12, 015608 KL karistamise kohta LS § 259 lg. 2 p. 3 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut s.o. 100.00 eurot tühistada ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. 3 Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.