1 KOHTUMÄÄRUS kriminaalasja menetluse lõpetamise kohta Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.märts 2013.a Rapla Kohtuistungi aeg 13.märts 2013.a Kriminaalasja number 1-11-33 Kohtunik In
§§ 274lg.
1, 274-2, 383 lg. 1, 384 lg. 1 ja 387 lg. 1 RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasja menetlus Toomas Uusmaa süüdistuses KarS § 120 järgi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Hüvitada Eesti Vabariigi eelarvest Toomas Uusmaale tema poolt kaitsja vandeadvokaat Maksim Geinomanile makstud tasu 4452.81 eurot. Hüvitada Eesti Vabariigi eelarvest kannatanu AOle (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX xxxxx t. x, xxxxxxxxxxxxxx) temas poolt esindaja RLle makstud tasu 4110 eurot. Kirminaaltoimiku materjalidest kaistjale koopiate tegemise kulu 2.20 eurot jätta riigi kanda. 2 Koopia määrusest saata süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kümne
(10)päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisele järgnevast päevast maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud Toomas Uusmaale on esitatud süüdistus selles, et ta 28.oktoobril 2010.a. kella 10.30 ajal helistas Koigi jahtkonna esimehele AOle ja teatas, et kui ta näeb xxxxxxxxx kinnistul või selle läheduses autodega xxxxx jahtkonna liikmeid, siis jääb selle inimese autost järele vanaraud, ähvardades nii olulises ulatuses vara hävitamisega. Kuna A. O kasutuses on maastur väärtusega 1,2 miljonit krooni ehk 76 693.98 eurot, tundis A. O ise selle ähvarduse tõttu reaalset hirmu, helistas koheselt jahtkonna juhatuse liikmetele ja hoiatas ühisjahi alguses ka kõiki xxxxx jahtkonna jahimehi, et Toomas Uusmaa sellise ähvarduse tegi ning soovitas jahimeestel olla ettevaatlik ja xxxxxxxxx kinnistust eemale hoida. Kuna kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, siis on Toomas Uusmaa tegevus on kvalifitseeritud KarS § 120 ette nähtud kuriteona s.o. olulises ulatuses vara hävitamisega ähvardamisena. Pärnu Maakohtu 25.mai 2011 otsusega mõisteti Toomas Uusmaa süüdi ja karistati rahalise karistusega 855 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 11.oktoobri 2011 määrusega tühistati maakohtu otsus ja tagastati asi maakohtule uueks lahendamiseks teises kohtukoosseisus. Pärnu Maakohtu 02.mai 2012 otsusega mõisteti Toomas Uusmaa uuesti süüdi ja karistati rahalise karistusega 855 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 02. oktoobri 2012.a. määrusega tühistati maakohtu otsus ja tagastati asi maakohtule uueks lahendamiseks teises kohtukoosseisus. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde. Süüdistatav ei tunnista end süüdi ja kaistja ei loe süüdistust põhjendatuks. Kaitsja esitas 09.jaanuaril 2013.a. esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Taotluse kohaselt on süüks arvatud kuriteo toimumisest möödunud pikk aeg ja pärast seda ei ole T.Uusmaa ühtegi süütegu toime pannud. Kahe ja poole aasta jooksul arvates süüdistusakti kohtusse saatmisest ei ole õnnestunud kriminaalasja arutamisega lõpule jõuda ja kohtuotsuse tegemist mõistliku aja jooksul ei ole ette näha. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6
(1)kohaselt on igaühel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Kohtumenetlus ei tohi kujuneda karistuseks ega isiku moraalseks piinamiseks. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-3-04 p 19 märkinud, et kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piiride kindlaksmääramisel lähtutakse menetluse senisest käigust, mis hõlmab ka küsimust, mitu korda on kriminaalasja tagastatud uueks kohtulikuks arutamiseks. Praegusel juhul algab kohtumenetlus algusest juba kolmandat korda. Tegemist on samas õiguslikult ja faktiliste asjaolude poolest lihtsa süüdistusega ja asja korduv läbivaatamine toimub kohtu tegevuse tõttu kohtumenetluse pooltest sõltumatutel asjaoludel. Kaitsja on seisukohal, et mõistliku menetlusaja ületamise hindamisel peab kohus lähtuma ka süüks pandava kuriteo raskusest. T.Uusmaale süüks pandav kuritegu ei ole raske. Kui ka süüdistus leiaks tõendamist, siis oleks ikkagi tegemist provotseeritud ja väheohtliku tegevusega ning esineb kannatanu süü niisuguse olukorra tekkimises. Sündmusest on möödunud üle kahe aasta seepärast on avalik menetlushuvi selgelt ära langenud. Mõlemal korral on T.Uusmaale mõistetud karistus alammäära 3 ulatuses ja menetluse jätkamisel ning veelkordsel võimalikul süüdimõistmisel saaks kohus karistust mõistliku menetlusaja möödumise tõttu veelgi kergendada. Süüdistatav andis kohtuistungil nõusoleku kaitsja poolt esitatud alustel menetluse lõpetamiseks. Kannatanu avaldas, et ta ei soovi kriminaalasja veelkordset arutamist ja nõustus menetluse lõpetamisega mõistliku menetlusasja möödumise tõttu. Prokurör toetas samuti kaistja taotlust. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaitsja taotlusega tuleb nõustuda. Kui õiguslikult ja kõigi asjaolude poolest lihtsas süüdistusajsas ei ole pärast kahte kohtulikku arutamist esimese astme kohtus õnnestunud lahendini jõuda ja kannatanu on arvamusel, et asja arutamine ei ole enam vajalik ega otstarbekaks, siis tuleb lugeda mõistlik menetlusaeg asjas möödunuks. Kriminaalasja esimesel ja teisel arutamisel kuulati maakohtus kummalgi korral üle kaheksa tunnistajat. Süüdistusaktis on taotletud asja kolmandal arutamisel kannatanu ja nelja tunnistaja ülekuulamist. Kaitseaktis on taotlus seitsme tunnistaja ülekuulamiseks.
§ 274-2 lg.
1 annab kohtule õiguse kriminaalasja menetluse lõpetamiseks, kui kohtuliku arutamise käigus tekib veendumus, et asja lahendamine mõistliku menetlusaja jooksul ei ole võimalik ja muul viisil ei ole võimalik heastada süüdistatava õiguse rikkumist asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Süüdistataval ja teistel menetlusosalistel on õigus eeldada, et süüdistusasi läbib lahenduse saamiseks kõiki kohtuastmeid ainult ühe korra ega pea seepärast arvestama suurema ajakulu ja suuremate menetluskulude kandmisega. Antud juhul on süüdistatav ja kannatanu pidanud kandma kaks korda kulud vastavalt kaitsjale ja esindajale nii esimeses kui ka teises kohtuastmes. Menetlusest osa võtnud tunnistajatele ja kannatanule tekkinud kulude hüvitamist ei ole asjas taotletud. Samal ajal on üldteada, et kohtuistungist osavõtt põhjustab peale rahalise kulu ka olulise ajakulu, mida ei ole võimalik rahaliselt hüvitada.
§ 183
kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui samas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene, et taotletaval alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel oleks ette nähtud teistsugune kord.
§ 175lg.
1 p. 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale või esindajale mõistliku suurusega makstud tasu. Kaitsja on esitanud taotluse, mille kohaselt on süüdistatav tasunud 2453.69 eurot kriminaalasja esimesel läbivaatamisel maakohtus, 1035.36 eurot kriminaalasja teisel läbivaatamisel maakohtus ja 963.76 eurot kriminaalasja kolmandaks läbivaatamiseks ettevalmistumise eest. Taotlusele on lisatud arved ja koopiad maksekorraldustest nende tasumise kohta. Esimesel ja teisel korras kulus kaitsjal arvete järgi istungiteks ettevalmistumiseks ja istungitest osavõtuks 22 tundi. Asja kolmandaks kohtumenetluseks ettevalmistumiseks on kaitsjal kulunud 6 tundi. Kohtul puudub alus kahelda, et ajakulu oli kohtumenetlusest osavõtuks ja istungiteks ettevalmistumiseks vajalik ning taotletava hüvituse suurus tuleb lugeda põhjendatuks. Kohtumenetluse jätkumise ja võimaliku õigeksmõismise korral tuleks kaitsja tasu hüvitada veelgi suuremas summas. Kannatanu on tasunud esindajale 19.mail 2011.a. ja 02.mail 2012.a. vastavalt 1560 eurot ja 2550 eurot esindamise eest kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus. Arvete kohaselt on esindajal kulunud kannatanuga kohtumisteks, istungiteks ettevalmistumiseks ja istungitest osa võttes 38 tundi, millest tasustamisele kuulus 30. Mõlemal korral on esimese astme kohus lugenud kannatanu poolt esindajale makstud tasu põhjendatuks, mistõttu puudub ka antud juhul kohtul määrata kannatanule hüvitust taotletavast madalamas summas. Indrek Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4