KAEBUS KOHTUVÄLISE MENETLEJA JUHI MÄÄRUSE PEALE Kaebuse kohaselt koostas PPA Lõuna Prefektuuri patrullpolitseinik 26.01.2013 talle otsuse suulise hoiatamise kohta. 11.02.2013 esitas N. M. PPA Lõuna prefektuurile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kaebaja leidis, et vastavalt
lg 5 esimesele lausele lõpetab hoiatamismenetluse kohaldamine
Käesoleval juhul on hoiatusmenetluse kohaldamisega lõppenud väärteomenetlus ning kuigi nimetatud lahend on vormistatud otsusena, on sisuliselt tegemist menetleja väärteomenetluse lõpetamise määrusega. Kaebaja leiab, et kuigi antud otsus on pealkirjastatud „otsusena“, pole sisuliselt tegemist otsusega, sest tegemist on temale seletatu kohaselt suulise hoiatusega ning vastavalt
lg 1 teisele lausele ei koostata hoiatamisotsust, kui kohtuväline menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Hoiatamismenetluse kohaldamisel on siiski ka suulise hoiatamise korral oluline lähtuda teistest hoiatamismenetluse sätetest, mida aga menetleja käesoleval juhul järginud ei ole. Kaebajale ei tagatud ärakuulamisõigust vastavalt
Käesoleval juhul on kaebaja jäetud ilma ühest olulisemast menetlusõigusest, seega kuulub otsus tühistamisele. Kaebajale küll tutvustati
sätestatud õiguseid ja kohustusi, kuid reaalselt takistas kohtuväline menetleja nende kasutamist. Ebamõistlikult pika aja vältel püüdis kohtuväline menetleja takistada kaebajat
Kaebajal oli endaga mootorsõiduki kinnipidamise ajal kaasas vastavat haridust omav inimene, keda ta soovis menetlustoimingu tegemise juurde. Patrullpolitseinik, saanud kaebaja nõusoleku hoiatamismenetluse kohaldamise osas, palus kaitsjal politseibussist lahkuda, millest keeldumisel asus menetleja nõudma haridust tõendavat dokumenti ja kirjalikku volikirja. Nii kaebaja kui tema kaitsja kinnitasid kaitsja
lg 1 vastava hariduse olemasolu kui ka asjaolu, et kaebaja annab kaebajale suulise volituse, mis on kooskõlas VÕS-ga. Menetleja ei pidanud siiski võimalikuks kaitsja viibimist menetlustoimingu juures.
lg 1 p 1 annab menetlusalusele isikule õiguse teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kaebajale on süüks pandud, et tema juhtis mootorsõidukit, enne manöövri sooritamist ei andnud suunamärguannet LS § 39 lg 1 ja LS § 242 lg 1 ning käekirjaliselt on märgitud „suuna märguanne ei jätkunud manöövri ajal". Kaebaja püüdis korduvalt menetlejalt saada teavet, millist seaduse sätet ta sellises olukorras rikkus, kuid antud küsimus puudutas eelkõige menetleja kirjalikku märkust. Kaebaja ei tea, kas talle tegelikult pandi süüks, et tema suunamärguanne lõppes vahetult enne manöövri lõpetamist või et suunamärguanne ei jätkunud manöövri ajal. Eelkõige on selline olukord tingitud sellest, et kuigi kaebaja peab võimalikuks, et tema suunamärguanne lõppes vahetult enne kui mootorsõiduki rattad jõudsid sirgu keerata, ei olnud tal võimalik esiteks anda tekkinud olukorra kohta selgitusi ning teiseks kirjutas kohtuväline menetleja rikkumise lõpliku kirjelduse otsusesse peale seda, kui kaebaja oli andnud uuesti allkirja selle kohta, et ta nõustub hoiatusmenetlusega. Kaebaja ei saa antud juhul mööda ka asjaolust, et vastavalt
lg 1 teisele lausele ei koostata hoiatamisotsust, kui kohtuväline menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Kaebajale jääb käesoleva ajani arusaamatuks, kuidas saab tegemist olla suulise hoiatusega, kui talle on selle kohta koostatud otsus. Kaebaja leiab, et kui tegemist on hoiatamisotsusega
mõistes, peab see vastama kõigile nimetatud sättes toodud tingimustele, sh peab see olema koostatud kahes identses eksemplaris, mida käesoleval juhul aga tehtud ei ole. Kuna kaebaja on seisukohal, et sisuliselt on tegemist väärteo menetlust lõpetava määrusega, kuulub see tühistamisele ning sellega kaasnenud kaebaja õiguste rikkumine tuleb kõrvaldada. Oma PPA Lõuna prefektuurile esitatud kaebuses taotles N. M. tuginedes kaebuses toodule ning
lg 2 p 2 ja 3 kaebuse rahuldamist täies ulatuses, vaidlustatud 26.01.2013 määruse (dokument nimetusega „Otsus suulise hoiatamise kohta", koostatud N. M. kohta 26.01.2013) tühistamist ning õiguste rikkumise kõrvaldamist. 05.03.2013 PPA Lõuna prefektuuri määruses nr 3.1-1/26934-2 kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta nõustus PPA Lõuna prefektuur kaebajaga, et 2
Kaebaja saab PPA Lõuna prefektuuri 05.03.2013 määrusest aru selliselt, et kohtuväline menetleja nõustub kaebajaga, et hoiatamismenetlus on läbi viidud menetlusnorme rikkudes ning sellega kinnitab PPA Lõuna prefektuur, et selliselt ei oleks saanud väärteomenetlust lõpetada. Kaebaja selgitas, et käesoleval juhul juhindudes
lg 5 on kohtuvälise menetleja otsus, käsitletav väärteomenetluse lõpetamise määrusena. Kaebaja möönab, et antud määrus ei vasta küll
sätestatud nõuetele ent on oma sisult väärteomenetluse lõpetamise määrus ning ka kohtuväline menetleja on kaebaja kaebust aktsepteerinud just antud kontekstis. Seega oleks kaebaja hinnangul kohtuväline menetleja pidanud, tunnistades hoiatamismenetluses menetlusnormide rikkumist, otsuse tühistama ning kõrvaldama sellest tekkinud õiguse rikkumise, s.o. kustutama PPA andmebaasist N. M. 26.01.2013 suulise hoiatuse tegemise andmed. Tuginedes eeltoodule ning vastavalt
M. kaebus täielikult; tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 05.03.2013 määrus nr 3.1-1/26934-2, kõrvaldades õiguste rikkumine; õiguse rikkumise kõrvaldamiseks kohustada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kustutama politsei andmebaasi kantud informatsioon N. M. 26.01.2013 suulise hoiatuse tegemise kohta. KOHTUVÄLISE MENETLEJA JUHI MÄÄRUS Kohtuvälise menetleja juhi 05.03.2013 määruse (tl 9) kohaselt kohaldati N. M. suhtes hoiatusmenetlust seetõttu, et tema 26.01.2013 kella 21.19 ajal, juhtides mootorsõidukit Võru linnas Luha ja Jüri tänavate ristmikul, mootorsõiduki juhina ei andnud parempööret sooritades suunamärguannet, rikkudes sellega LS § 39 lg 1 nõudeid. Antud tegu on karistatav LS § 242 lg 1 järgi. Patrullpolitseinik arvestades, et tegemist on vähetähtsa väärteoga leidis, et menetlusaluse isiku suuline hoiatamine teda trahvimata on piisav. Kaebuses viidatakse, et kohtuväline menetleja ei taganud menetlusalusele isikule ärakuulamisõigust. Kohtuväline menetleja kasutas 3
Antud juhtumi korral ei olnud menetlusaluse isikuga kaasas olnud isikul esitada seadusest tulenevaid dokumente ja seetõttu ei saa kohtuvälisele menetlejale ette heita, et ta ei lubanud kaebaja poolt viidatud isiku juuresviibimist menetlustoimingute läbiviimisel. Kohtuvälise menetleja patrullpolitseinikule on selgitatud, et tema poolt läbiviidud hoiatamismenetluses esinesid menetlusnormide rikkumised. Kohtuväline menetleja tunnistab oma eksimusi, kuid õiguste rikkumist ei saa kohtuväline menetleja enam kõrvaldada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 2 määrab kohtuvälise menetleja juht jätta kohtuvälise menetleja ametniku tegevusele väärteoasjas 2860,13,000270 esitatud taotlus suulise hoiatuse tühistamiseks rahuldamata, kuna kohtuvälisel menetlejal ei ole pädevust oma lahendi tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Väärteomenetluse poolte vahel ei ole vaidlust, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitaja suhtes hoiatamismenetlust.
lg 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja hoiatustrahvi jätta määramata ja piirduda menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav.
lg 1 kohaselt menetlusalusele isikule hoiatustrahvi määramise kohta koostab kohtuväline menetleja hoiatamisotsuse; hoiatamisotsust ei koostata, kui kohtuväline menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega.
lg 1,2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale: 1)
lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus; 2)
lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus; kaebust ei saa esitada
kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale. Seega ei ole maakohtu pädevuses läbi vaadata kaebust hoiatamisotsuse ega suulise hoiatamise kohta tehtud otsustuse peale. Küll on aga kohtu pädevuses
lg 1 kohaselt ja isikul on õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud kohtuvälise menetleja juhi tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja on esitanud kohtuvälisele menetlejale kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. 4
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-43-12 selgitanud, et kuna kirjalikus hoiatamismenetluses kohtuvälise menetleja otsust ei tehta, pole
Kohus leiab, et analoogiliselt ei ole
lg 1 sätestatud kaebetähtaeg ka käesoleval juhul kohaldatav.
lg 2, 3 kohaselt kaebust lahendades võib kohtuvälise menetleja juht või tema õigusaktiga volitatud ametnik määrusega: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kaebuse rahuldamata jätmist tuleb põhjendada. Kohtuvälise menetleja juhi 05.03.2013 määrusega on kohtuvälise menetleja juht nõustunud kaebuse esitaja poolt esitatud mitme hoiatamismenetluse rikkumise esinemisega, kuid on jätnud, juhindudes
lg 2, rahuldamata kaebuse esitaja poolt esitatud taotluse suulise hoiatuse tühistamiseks, kuna kohtuvälisel menetlejal ei ole pädevust oma lahendi tühistamiseks. Kui lähtuda määruses otsustuse tegemise alusena viidatud sättest
lg 2 on kohtuvälise menetleja juht tegelikult rahuldanud kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguse rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistanud isiku õiguste rikkumist. Seda on kohtuvälise menetleja juht oma määruses ka sisuliselt teinud, kuid on määruse resolutsioonis jätnud esitamata seisukoha N. M. kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas, vaid on esitanud ainult seisukoha ühe kaebuse esitaja taotluse suhtes.
lg 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohus leiab, et N. M. kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tunnistada isiku õiguste rikkumist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja taganud kaebuse esitaja ärakuulamisõigust.
lg 4 kohaselt menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse
sätestatud korras, arvestades erisust, et ülekuulamisprotokollis annab menetlusalune isik eraldi allkirja selle kohta, et talle on selgitatud käesolevas paragrahvis sätestatud hoiatamismenetluse korda. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtuväline menetleja selgitanud kaebuse esitajale õigust hoiatusmenetlusest keelduda, mille puhul alustatakse väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras, kuid ei ole menetlusaluse isiku ütlusi protokollinud.
lg 1 p 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kohtuväline menetleja on fikseerinud rikkumise vastuoluliselt, märkides, et kaebaja juhtis mootorsõidukit, enne manöövri sooritamist ei andnud suunamärguannet, samas lisades, et suunatulemärguanne ei jätkunud manöövri ajal. Seega nõustub kohus kaebuse esitajaga, et menetlusalusele isikule ei ole kohtuväline menetleja arusaadavalt selgitanud kogu talle etteheidetava tema poolt väidetavalt toimepandud rikkumise sisu, mis tähendab kaebuse esitaja kaitseõiguse rikkumist. 5
lg 1 p 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus kaitsjale
lg 2 ja 3 sätestatud korras.
lg 1 sätestab, et menetlusalusel isikul ja süüdlasel võib olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2' tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusaluse isikuga kaasasolnud isik oleks esitanud kohtuvälisele menetlejale tõendeid oma vastavuse kohta kaitsjale esitatud nõuetele, mistõttu ei ole kohus tuvastanud, et kohtuvälise menetleja poolt selles osas oleks kaebaja kaitseõigust rikutud.
lg 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest; kaitsja võib osaleda menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kaebuse esitaja oleks
lg 3 nimetatud isik, kelle puhul on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik. Samuti on menetlusalune isik ise nõustunud hoiatusmenetlusega, mis toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise.
lg 1 kohaselt hoiatamisotsust ei koostata, kui kohtuväline menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Seega ei saa kohtuvälisele menetlejale ette heita, et ta ei ole
lg 5 kohaselt koostanud hoiatamisotsust kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on vormistanud suulise hoiatamise otsusena suulise hoiatamise kohta ei muuda nimetatud dokumenti hoiatamisotsuseks, ta ei vasta ka kõigile
lg 2 nõuetele, ega väärteomenetluse lõpetamise määruseks (
), kuid edaspidiste arusaamatuste vältimiseks tuleks kohtuvälisel menetlejal muuta suulise hoiatamise vormistamist, tagades samas ka hoiatatava eelneva ärakuulamisõiguse realiseerimise.
lg 5 kohaselt hoiatamismenetluse kohaldamine
Kohtuväline menetleja uuendab väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras, kui menetlusalusele isikule määrati hoiatustrahv ja ta ei ole seda hoiatamisotsuse kättesaamisest alates seitsme päeva jooksul täies ulatuses tasunud. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja suhtes piirdutud suulise hoiatusega, seega on väärteomenetlus lõpetatud ja puudub alus selle uuendamiseks ning kohtuväline menetleja ei saa enam kõrvaldada menetlusaluse isiku õiguste rikkumist, kuid saab tunnistada tema õiguste rikkumist. Hoiatusmenetluses kohaldatavad hoiatustrahv ja suuline hoiatus ei ole süüteo eest kohaldatavad karistused, neid ei kanta karistusregistrisse ning nendele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel, mistõttu puudub alus kohustada kohtuvälist menetlejat kustutama politsei andmebaasist informatsiooni kaebuse esitajale suulise hoiatuse tegemise kohta.
p 12 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.