) § 79 lg 3 p 1 alusel jätta rahuldamata Oleg Komõševi kaitsja Rein Küttimi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Rene Birki poolt 12.03.2013.a tehtud määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Vastavalt
1 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt on 27.11.2011.a liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi alustatud väärteoasi nr 2302,11,020173 selle kohta, et 27.11.2011.a kella 16.00 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski mnt-l Haabersti ristmikul, milles osalesid Oleg Komõšev juhtides sõiduautot Opel Vectra, reg. märgiga XXX, ja OT juhtides sõiduautot Chrysler, reg. märgiga XXX. Oleg Komõševi kaitsja Rein Küttim esitas väärteoasjas nr 2302,11,020173 kaebuse Politseija Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja vanemkomissar Jacqueline Illissoni tegevuse peale ning taotles väärteoasja üleandmist teisele väärteomenetlejale. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Rene Birk jättis oma 12.03.2013.a tehtud määrusega Oleg Komõševi kaitsja Rein Küttimi kaebuse rahuldamata. Oleg Komõševi kaitsja Rein Küttim esitas 19.03.2013.a Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Rene Birki poolt 12.03.2013.a tehtud määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta. Rein Küttim taotles Politseija Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Rene Birki poolt 12.03.2013.a koostatud määruse tühistamist. Kaebaja esindaja palub tunnistada menetlusaluse isiku õiguste rikkumist tema väärteoasja menetleva isiku poolt ning saata väärteoasi edasiseks menetlemiseks teisele pädevale kohtuvälisele menetlejale. 21.03.2013.a saatis kohtuväline menetleja kohtule väärteoasja materjalid. Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Väärteomenetluses tehtud toimingud on õiguspärased ning nende tegemisega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Antud juhul on põhiline vaidlusküsimus selles, kas kohtuvälise menetleja poolt tehtud menetlustoimingud on õiguspärased ja kas on rikutud isiku kaitseõigusi. Samuti on vaidlusküsimus selles, kas kohtuvälise menetleja Jacqueline Illissoni käitumine menetlusosalise kaitsja suhtes oli kohane politseiametnikule ning kas ta käitus ebaväärikalt ja ebaprofessionaalselt.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.
mõtte kohaselt ei vaidlustata esitatud kaebuses mitte kohtuvälise menetleja juhi määrust, vaid kohtuvälise menetleja toimingut. Kohtusse pöördumine eeldab antud juhul mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. 2 Kaebuse esitaja ei ole konkretiseerinud, milliseid isiku õigusi ja vabadusi on rikutud. Vastavalt eelnimetatud sättele on nõue viidata kaebuses, millist kaebaja põhiõigust või vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Seega antud juhul ei piisa vaid
Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal (s.o kohtuvälisel menetlejal) ning kohtuvälisel menetlejal on kohustus koguda tõendeid. Kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüstavate kui ka õigustavate tõendite osas. Menetleja saab olla tõendite koguja ja nende hindaja ning menetlustaktika küsimused on kohtuvälise menetleja otsustada. Nende hulka kuuluvad ka küsimused, millal ja milliseid menetlustoiminguid teostada. Väärteomenetluse seadustik ei kohusta kohtuvälist menetlejat teavitama isikut koheselt kõikidest teostatud menetlustoimingutest ja nende tulemustest. See millisel ajahetkel väärteomenetluses kohtuväline menetleja tutvustab menetlusosalisele teostatud menetlustoimingute või määratud ekspertiiside tulemusi on kohtuvälise menetleja diskretsiooniõigus. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Rene Birk on 12.03.2013.a määruses tuginenud väärteoasja nr 2302,11,020173 materjalidele, politseiametnike seletuskirjadele ning Rahumäe tee 6/1 vastuvõtu saali 06.03.2013.a videosalvestile. Kohtule on samuti edastatud kõik kaebuse lahendamise käigus kogutud materjalid. Kohus nõustub Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Rene Birki poolt 12.03.2013.a koostatud määruse põhistusega ning peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vastavalt
lg 2 kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Seadus ei välista juba koostatud ja menetlusalusele isikule või tema kaitsjale tutvustatud väärteoprotokolli täiendamise võimalust. Kohtuvälise menetleja juhi poolt 12.03.2013.a koostatud määruses on põhjendatult viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 3-1-1-52-08 ja 3-1-1-84-07, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb
lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule
§-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Kohus peab samuti vajalikuks osundada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.03.2012.a lahendile 3-1-1-21-12, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et väärteoprotokolli täiendamine iseenesest ei ole vastuolus
lg 2 mõttega, kuna nagu ka kriminaalmenetluses esitatud süüdistuse puhul on eeskätt oluline menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamine. Menetlusalusel isikul on võimalik tutvuda muudatustega ja esitada neile oma vastuväiteid enne otsuse tegemist. Eelnimetatud Riigikohtu lahenditest tuleneb, et juhul, kui kohtuväline menetleja peab vajalikuks täiendada juba tutvustatud väärteoprotokolli või koostada uus väärteoprotokoll, on ta kohustatud tegema täienduse või uue väärteoprotokolli isikule
korras teatavaks ja tagama temale täiendava või uue vastulause esitamise võimaluse. Sellest tulenevalt on kohtuvälisel menetlejal, tutvustades isikule väärteoprotokolli täiendusi või uut väärteoprotokolli, õigus määrata uus väärteoprotokolli koopia kättesaamise aeg. Seega juhul kui kohtuväline menetleja peab vajalikuks täiendada menetlusosalisele juba tutvustatud väärteoprotokolli või koostada uus protokoll antakse
lg 1 ja 3 alusel väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Kui väärteoprotokolli koopia 3 on menetlusaluse isiku kaitsjale kätte antud, loetakse väärteoprotokolli koopia ka menetlusalusele isikule kättetoimetatuks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kohtuvälise menetleja esindaja edastanud menetlusosalisele kutse kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks, sooviga tutvustada uut väärteoprotokolli. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole võimalik väärteoprotokolli isikule kätteandmine tähtkirjana või edastamine elektrooniliselt. Väärteoprotokolli koopia isikule kätte andmine eeldab üldjuhul isiku kutsumist menetleja juurde
Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetleja poolt tehtud toimingud on õiguspärased ning ei ole tuvastatud kaebuse esitaja õiguste ja vabaduste rikkumist. Kohtule jääb arusaamatuks, milliseid
loetletud kaitsja õigusi ja kohustusi on kohtuväline menetleja Jacqueline Illisson rikkunud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt edastas Jacqueline Illisson menetlusosalisele kutse ilmumiseks kohtuvälise menetleja juurde, kuid kuna antud kuupäev menetleja juurde ilmumiseks ei olnud sobiv, siis lepiti kokku aeg, s.o 08.03.2013.a. Seejärel selgus, et menetlusosaline on haigestunud ning ei saa väärteoprotokolliga tutvuma sellel kuupäeval tulla. Kaebuse esitaja kaitsja Rein Küttim pöördus ise kohtuvälise menetleja poole, et eelnimetatud teade edastada, kuid kui kohtuväline menetleja Jacqueline Illisson soovis menetlusosalise kaitsjale
§-s 70 sätestatud korras kätte anda uue väärteoprotokolli koopia, keeldus kaitsja väärteoprotokolli vastu võtmast. Kohus on seisukohal, et kaebaja väited kohtuvälise menetleja ebaväärikas ja ebaprofessionaalse käitumise suhtes on paljasõnalised. Väärteoasjale lisatud materjalidest (politseiametnike seletuskirjadest ning videosalvestisest Rahumäe tee 6/1 vastuvõtu saalist 06.03.2013.a) nähtuvalt on kaebaja ise pöördunud kohtuvälise menetleja poole ning esitlenud ennast Oleg Komõševina, mitte tema esindaja Rein Küttimina. Kohus vaadelnud Rahumäe tee 6/1 vastuvõtu saalist 06.03.2013.a videosalvestist asub seisukohale, et kohtuväline menetleja Jacqueline Illissoni poolt ei toimu jõulist takistamist ning ebaväärikat käitumist. Antud videosalvestiselt ei ole näha kehalist kontakti ega ebaväärikat käitumist. Samuti on väärteomenetleja Triin Sarapuu, kes oli sellel ajahetkel valvelauas, andud selgitusi toimunud vahejuhtumi kohta, mis haakuvad nii videosalvestise kui ka vanemkomissar Jacqueline Illissoni ütlustega. Ebaväärikas ja ebaprofessionaalne käitumine on väärtushinnangud ning nende mõistete sisustamine sõltub isikust, kes on hinnanud kellegi käitumist vastavate mõistetega ning seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, millistel alustel menetlusosalise kaitsja on asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja käitumine oli ebaprofessionaalne ja ebaväärikas, kas kohtuväline menetleja on kasutanud ebatsensuurseid ja vulgaarseid sõnu või tegemist on olnud sisult negatiivsete ja piltlike väljendite kasutamisega.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja teinud kõik endast oleneva selgitamaks kaebajale väärteoprotokolliga tutvumise võimalusi, seega ei ole kohtuväline menetleja rikkunud mingil moel Oleg Komõševi ega ka tema kaitsja Rein Küttimi õigusi ja vabadusi ning ei ole teinud takistusi Oleg Komõševi ega ka tema kaitsja Rein Küttimi õiguste realiseerimiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oleg Komõševi kaitsja Rein Küttimi kaebus Politsei- ja 4 Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Rene Birki poolt 12.03.2013.a tehtud määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Aulike Salo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.