← Eesti

1-13-1125/7

1-13-1125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 26.märts 2013, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-13-1125 (12260104784) Kohtunik Roomet Sõnna Kohtuistungi

§ 121

järgi kokkuleppemenetluses Meelis Juursoo Süüdistatav KEVIN ARIKO, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, Tartu Kutsehariduskeskuse õpilane, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K. A.

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata K.

A. suhtes täielikult täitmisele, kui K. A. ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada K. A. suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada Sven Lätti tsiviilhagi ja välja mõista K. A. 1007 (üks tuhat seitse) eurot ja 81 senti Sven Lätti (elukoht Rahu 7-15 Vastseliina alevik Vastseliina vald Võrumaa, esindaja Merle Lätt) kasuks. Välja mõista K. A. menetluskulud riigieelarve tuludesse: sundraha 240 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 87 eurot, kokku 327 (kolmsada kakskümmend seitse) eurot. Menetluskulud tuleb K. A. tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 AS Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049874, märkides selgitusena „K. A. , 1-13-1125, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul, määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K. A. s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 18.novembril 2012.a. kella 02.30 ajal viibides Võru linnas Vabaduse tn 8 asuva ööklubi Balance juures pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et omavahelise sõnavahetuse käigus lõi jõuliselt ühel korral rusikaga Sven Lättile näkku tekitades kannatanule lahtise hambamurru, huule ja suuõõne pindmise vigastuse, nina pindmise vigastuse ning põhjustas füüsilist valu. Seega pani K. A. toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo - löömisega, valu tekitamisega teise inimese tervise kahjustamise so kehalise väärkohtlemise Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks

§ 221

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6-kuulist vangistust.

§ 73

alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai K. A. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas K. A. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. K. A. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. K. Ariko kaitsja leidis, et kokkulepe on seaduslik. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava K. A. poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava K. A. käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu Sven Lätt (seaduslik esindaja Merle Lätt) on esitanud tsiviilhagi põletikuvastaste ravimite ja mittevaralise kahju hüvitamise kokku 1007,81 euro nõudes. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi, ja § 1045 lg 1 p 2, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusevastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistatav K. A. tsiviilhagi vastu ei vaidle ja võtab hagi omaks. TsMS § 231 lg 2 kohaselt omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Seega tuleb K. A. välja mõista Sven Lätti kasuks 1007,81 eurot. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad K. A. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi taotlustest (tl 63-66) on tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 120 eurot ja kohtuistungil 54 eurot, s.o. kokku 174 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 480 eurot, sest K. A. pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, K. A. on õpilane, kes lõpetab kooli suvel, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel pool sundrahast ja kaitsjatasust riigi kanda ning määrab, et menetluskulud tuleb K. A. tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.