Obsah (8)

§ 208§ 387§ 198§ 199§ 207§ 193§ 194§ 384

1-13-2160 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2160 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Ra

§ 208

lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 jätta Veljo Ahase taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 1. märtsi 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja

§ 387

lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 01.02.2013 esitas Tartu Vangla kinnipeetav Veljo Ahas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks vanglaametniku suhtes, kes „lasi vägivallaga teise kambri tõsta, et tekitada julgeoleku probleeme“ (avaldaja sõnastus). Ringkonnaprokuratuur, juhindudes

§ 198

lg 11, pikendas kuriteoteatele vastamise tähtaega ja nõudis kuriteoteate esitajalt täiendavaid andmeid. 14.02.2013 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Veljo Ahase täiendav avaldus, milles avaldaja kirjeldas, et 01.02.2013 kella 13:30 paiku kästi tal Tartu Vangla 5. sektoris kambrist 2009 minna kambrisse 2007, kus paikneb kinnipeetav A.R. . Ta polnud sellega nõus, keeldus asju kokku panemast, mille tulemusena suleti sektoris kambrite uksed ja tal kästi uuesti asjad kokku panna. V. Ahas viis asjad koridori, valvurid käskisid tal minna seina äärde ja panid käed raudu, seejärel viisid ta kambrisse 2007 ning tõstsid sinna ka asjad. V. Ahase sõnade kohaselt tehti toimunu kohta ettekanne, millele pidi järgnema tema distsiplinaarkorras karistamine korraldustele mitteallumise tõttu. V. Ahas näeb eeltoodus Tartu Vangla julgeoleku osakonna töötaja I. Hurda poolset tahtlikku tagakiusamist. Eeltoodule tuginedes on avaldaja arvamusel, et tegu on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustega. 18.02.2013 jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata

§ 199lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Prokurör lähtus menetlusotsuse vastuvõtmisel V. Ahase 30.01.2013 seletuskirjast Tartu Vangla direktorile, 30.01.2013 kell 13.50 koostatud füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokollist nr 5, 30.01.2013 Tartu Vangla valvur Avo Külma ettekandest nr 380 Tartu Vangla direktorile ja 07.02.2013 Tartu Vangla teatisest V. Ahasele tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest seoses 30.01.2013 kella 13:50 ajal E-hoone

1. sektsiooni kambris 2009 toimunud sündmustega, ning põhistas oma otsust järgmiselt. KarS § 121 näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteo objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu–tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse, see on suvaline ja formaalne teokirjeldus, mis tähendab, et tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikul saabumisel ei ole tähtsust. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi rikutuse või nende toime häire. Antud koosseisu täidab ka kergem tegu–valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuslikult ei ole selline, et võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab antud koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab valu, s.o füüsilist valutunnet. Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialist I. H. on ametiisik, kellele on pandud võimuesindaja ülesanded (KarS § 288 lg 1), millest tulenevalt pidas prokurör vajalikuks lisada, et kuna kaebaja etteheide võimuesindaja väidetava ebaseadusliku vägivalla kasutamise kohta kinnipeetava isiku suhtes sisustab KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu, s.o võimuliialduse, siis prokurör ei tuvastanud kontrollitud materjalides ka nimetatud kuriteo tunnuseid. Vangistusseaduse § 105 lg 21 p 1 järgi sätestatakse vangla kodukorras kinni peetava isiku vanglasisene paigutus. Tartu Vangla kodukorra punkt 4.9 kohaselt menetleb ja otsustab kinni peetava isiku vanglasisest ümberpaigutamist julgeolekuosakond. VangS § 105 lg 22 järgi tehakse vangla kodukord allkirja vastu teatavaks vanglasse saabuvale kinnipeetavale. Eeltoodust tuleneb, et avaldaja teadis, et vanglasisene ümberpaigutamine ühest kambrist teise on julgeolekuosakonna igapäevase töö üks ülesannetest ja selles pole midagi ebaseaduslikku. VangS § 67 järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist. Eeltoodust tuleneb, et kinni peetaval isikul puudub vanglas karistust kandes otsustusõigus selle üle, kas ta kannab karistus kambris 2009 või 2007, vaid ta on kohustatud alluma vanglateenistuja, antud asjaoludel Tartu Vangla valvur Avo Külma seaduslikule korraldusele minna koos isiklike asjadega teise kambrisse. Kuna avaldaja ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele ja avaldas valjuhäälselt oma seisukohta, et tema kambrisse 2007 ei lähe, siis hoiatati teda korduvalt vahetu sunni, s.o käeraudade kasutamise eest ning kell 13:50 paigaldas Tartu Vangla vanemvalvur K.K. avaldajale käerauad, mis eemaldati kell 13:53, s.o koheselt peale tema paigutamist kambrisse
2. Avaldaja terviseseisundit kontrollis 30.01.2013 kell 14:30 Tartu Vangla meditsiinitöötaja I.O. , kes konstanteeris, et avaldaja meditsiinilist abi ei vajanud. -2- 25.02.2013 saabus Riigiprokuratuuri V. Ahase kaebus, mis ei sisalda ühtki sisulist vastuväidet ringkonnaprokuratuuri teates sedastatule ega ühtki taotlust. Kaebaja arvates ei pea ta olema ühes kambris isikuga, kellega ei soovi olla, päevas teleri vaatamiseks ettenähtud aeg 2x3 tundi ei hõlma tema lemmiksaateid, taolise käitumisega teda alandatakse, rõhutakse, väärkoheldakse, kahjustatakse tema „vaimset ja moraalset tervist“ . Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokurör on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ning nõustub ringkonnaprokuratuuri asjakohaste põhistustega, lisades täiendavalt järgmist. Kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Kaebaja pole ilmselt aru saanud või suutnud leppida vanglarežiimis ettenähtud piirangutega, mistõttu on riigiprokurör sunnitud selgitama, et erinevalt vabaduses viibivatest isikutest ei ole kinnipeetaval õigust valida endale meelepärast kambrikaaslast, nõuda enda isoleerimist talle mitte sobivatest isikutest, valida endale sobivaid telesaateid jne. Kuriteoteatest ja kaebusest Riigiprokuratuurile võib välja lugeda kaebaja rahulolematust tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetluse ja selle võimalike tagajärgedega, millega seonduvalt riigiprokurör märgib, et etteheited vangla toimingute või haldusaktide peale on allutatud teistsugusele vaidlustamiskorrale ja kontrollile ning need ei kuulu sisulisele lahendamisele läbi kriminaalmenetluse. Samas on kaebaja ka ise kinnitanud, et keeldus vanglaametnike korraldusi täitmast. Kõnealusel juhul puudub vajadus täiendavalt analüüsida KarS eriosa erinevaid süüteokoosseise, kuna materjalidest nähtuvalt ei ilme vangla ametnike tegevuses midagi kuritegelikku. Kaebajale selgituseks, et isegi kui eeldada, et rikuti kaebaja viidatud vangistusseaduse sätteid, ei ole automaatselt tegemist kuriteoga, vaid taolises olukorras on kinnipeetaval õigus pöörduda oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks vahetult kohtusse. Taotluse sisu 06.03.2013 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus V. Ahase taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebus Riigiprokuratuuri 01.03.2013 määruse peale. Samuti taotleb V. Ahas vabastada teda määruskaebuse esitamisel riigilõivust. Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks tema riigi õigusabi taotluse rahuldamist, palub V. Ahas lubada tal endal ringkonnakohtusse kaebus esitada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1.

§ 208

lg 1 kohaselt, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud

§ 207

lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. V. Ahas on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 01.03.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. 2. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kriminaalmenetluse alustamata jätmine

§ 199lg 1 p 1 alusel on õiguspärane.

-3- 3.

§ 193

lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus aga kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (

§ 194lg 1 ja 2).

Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröri seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud vangivalvurite suhtes kriminaalmenetluse alustamine, kuna kuriteoteates ega kaebustes ei esine informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Menetlejad on asjakohaselt viidanud VangS §-le 67, mille kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist. Kuriteoteates avaldatud sündmuse käigus keeldus V. Ahas allumast Tartu Vangla valvuri seaduslikule korraldusele minna teise kambrisse. Teda hoiatati vahetu sunni kasutamise eest ning kui ta jätkuvalt ei täitnud korraldust, paigaldati talle käerauad, mis eemaldati koheselt pärast tema paigutamist teise kambrisse. Mõni aeg hiljem kontrollis meditsiinitöötaja tema tervist ning leidis, et V. Ahas meditsiinilist abi ei vajanud. Nimetatud sündmuse osas on V. Ahase suhtes alustatud ka distsiplinaarmenetlus. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga, et eelnimetatud sündmuse asjaoludest ei nähtu, et tegemist võiks olla KarS §-de 121 või 291 järgi kvalifitseeritava kuriteoga, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus. Riigiprokurör on ka asjakohaselt märkinud, et vangla toimingute ja haldusaktide vaidlustamise küsimused ei kuulu lahendamisele kriminaalmenetluses. 4. Kuna eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatud kriminaalmenetluse alust, siis on V. Ahase võimalus oma õiguste kaitseks ringkonnakohtus Riigiprokuratuuri 01.03.2013 määruse vaidlustamisel ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 tuleb jätta V. Ahasele riigi õigusabi andmata. 5. Samuti on V. Ahas taotlenud luba esitada ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 01.03.2013 määruse peale iseseisvalt advokaadi vahenduseta. Kohtukolleegium märgib, et seadus sellist võimalust ette ei näe, kuna

§ 208

lg 1 sätestab ringkonnakohtusse pöördumise Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks üksnes advokaadi vahendusel. Ka Riigikohtusse määruskaebuse esitamise õigust saab

§ 384lg 2 kohaselt realiseerida ainult advokaadi vahendusel.

6. Seoses V. Ahase taotlusega vabastada teda riigilõivust, märgib ringkonnakohus, et kriminaalmenetluses määruskaebuste esitamisele riigilõivu ei kohaldata. Mati Kartau Maarika Kuusk -4- Paavo Randma