← Eesti

1-11-4496/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4496 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. veebruari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Sergei Lukjanovi (Lukjanov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
  3. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Lukjanovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
  4. Harju Maakohtu 12.04.2011 otsusega tunnistati S. Lukjanov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 4 kuud 28 päeva. KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 04.04.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud kergem karistus, vangistus 1 aasta 4 kuud kaetuks raskema karistusega s. o vangistusega 3 aastat 4 kuud 28 päeva ning S. Lukjanovi liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest maha Harju Maakohtu 04.04.2011 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 5 kuud 27 päeva vangistust ja eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva s.o kokku 6 kuud 2 päeva vangistust. S. Lukjanovi lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust. 1.
  5. Karistuse kandmise algus on 12.04.2011 ja lõpp 10.03.
  6. Tartu Maakohtu 28.02.2013 määrusega jäeti S. Lukjanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
  7. Maakohtu hinnangul ei võimalda süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 3.
  8. Maakohtu määruse kohaselt on S. Lukjanovit ajavahemikul 1996 kuni 2011 üheksal korral kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt varavastaste kuritegude eest ja kahel korral narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Kohus on ka varem S. Lukjanovile andnud võimaluse jätkata oma elu vabaduses, kuid S. Lukjanov kuritarvitas kohtu usaldust. Olles Tallinna Linnakohtu 13.05.2004 otsusega vangistuse kandmisest osaliselt tingimisi vabastatud, pani S. Lukjanov katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Tallinna Linnakohtu 24.05.2005 otsusega. Selline S. Lukjanovi varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam, et S. Lukjanov on narkosõltlane, millele viitab korduv karistatus narkootiliste ainetega seotud süütegude eest. Maakohus märkis, et S. Lukjanov ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda ka karistuse kandmise aja jooksul. Kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et S. Lukjanov pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. 3.
  9. Maakohus märkis, et kuigi käesolevaks ajaks on leidnud tõendamist, et vabanemise korral on S. Lukjanovil olemas kindel elukoht, puudub tal endiselt siiski kindel töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Seega võib ta majanduslike raskuste tekkimisel kergesti naasta kuritegelikule teele. Samuti puudus S. Lukjanovil kohtuistungil selge nägemus oma elu edaspidisest korraldamisest. Olles eelnevalt avaldanud soovi elama asuda Tallinnasse tuttava juurde, avaldas S. Lukjanov kohtuistungil, et soovib elama asuda hoopis XXX , mille tegelikku asukohta ta ei teagi. XXX juhataja on 18.02.2013 e-kirjas kohut teavitanud, et S. Lukjanov võetakse taastusravi programmile, kuid tegemist on allkirjastamata e-kirjaga, millest ei nähtu XXX asukoht ega täpsemad taastusravi programmi tingimused (võimalik elukoht, süüdimõistetule esitatavad nõuded jms). Maakohus leidis, et olukorras, kus S. Lukjanov ka ise täpselt ei tea, kuhu ta vabanemise korral elama asuks ning ka kohtul puuduvad tõendid selle kohta, kas vabaduses on tagatud S. Lukjanovile ka tegelikult rehabilitatsiooniprogrammis osalemine, ei ole kindel, et ennetähtaegse vabanemise korral oleks kõik S. Lukjanovi isikust (eelkõige narkosõltuvusest) tuleneda võivad riskid maandatud. Täitmiskava kohaselt on just käesoleva aasta jooksul S. Lukjanovile ette nähtud osalemine Eluviisitreeningus ja AN tugigrupis. Arvestades S. Lukjanovi isikut oleks maakohtu arvates sellistes tegevustes osalemine enne vanglast vabanemist hädavajalik. Osalemine karistuse kandmise ajal riigikeele õppes, majandustöödes ja soov elada edaspidi seadusekuulekalt on maakohtu hinnangul küll S. Lukjanovit positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid need ei kaalu üles eelnevalt väljatoodud negatiivset. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
  10. S. Lukjanov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Alternatiivselt taotleb S. Lukjanov järgmise ennetähtaegse vabastamise arutamist 6 kuu pärast. 4.
  11. Määruskaebuse kohaselt kahetseb S. Lukjanov 23.12.2012 sigarettidega seotud distsiplinaarrikkumist ning on selle eest saadud karistuse, 2 ööpäeva kartserit, ära kandnud. S. Lukjanov ei nõustu arvamusega, et tal puudub nägemus oma elu edaspidisest korraldusest ja toob välja, et tal on võimalik vabaduses läbida narkosõltuvuse programm XXX rehabilitatsioonikeskuses, mille kohta saatis keskuse juhataja ka e-kirja maakohtule. Määruskaebuse kohaselt oli nimetatud kiri allkirjastamata S. Lukjanovist mitteolenevatel põhjustel. Süüdimõistetu rõhutab rehabilitatsioonikeskuses viibimise positiivseid külgi ja leiab, et see aitab tal edaspidi elada õiguskuulekalt. Süüdimõistetu hinnangul on vangistuse -2- pikkusest olulisem tema hoiakute muutumine ja areng ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks vangistuse edasikandmisest odavam ja inimlikum.
  12. Ringkonnakohus tegi 19.03.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 26.03.
  13. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et S. Lukjanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on S. Lukjanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
  15. Ringkonnakohus on seisukohal, et S. Lukjanovi määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Lukjanovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta S. Lukjanov enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema korduvale kriminaalkorras karistatusele, narkootikumide tarvitamisest tulenevatele riskidele kuritegeliku käitumise kordumiseks ning reegleid rikkuvale käitumisele vangistuses, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et S. Lukjanovi elukäik, mis on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning käitumine vanglas näitavad, et ta ei suudaks ennetähtaegse vabastamise järel vabaduses õiguskuulekalt käituda ning võib kuritegude toimepanemist jätkata.
  16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses väljatoodud vabaduses rehabilitatsioonikeskusesse minemise võimalus ja soov edaspidi õiguskuulekalt käituda ei anna alust S. Lukjanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et narkorehabilitatsioonikeskusesse ravile minemine ei ole S. Lukjanovi uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks piisav, kuna S. Lukjanovi käitumine vangistuses näitab, et ta ei suuda isegi range järelevalve tingimustes korrast kinni pidada. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetul on võimalik tegeleda narkosõltuvusest vabanemisega ja sotsiaalprogrammides osalemisega ka vangistuse tingimustes ning karistuseesmärkide saavutamiseks S. Lukjanovi puhul vajalik vangistuse edasikandmine. Arvestades tema distsiplinaarkaristusi, millest viimane on määratud alles 23.11.2012 toimepandud suitsetamiseeskirjade rikkumise tõttu, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka süüdimõistetu järgmise ennetähtaegse vabastamise arutamine juba 6 kuu pärast, kuna sel ajal on nimetatud distsiplinaarkaristus veel kehtiv ning nimetatud aeg ei ole ilmselt piisav S. Lukjanovi käitumises püsivate muutuste toimumiseks.
  17. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S. Lukjanov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -3- Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.