Obsah (4)

§ 6§ 8§ 14§ 16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 14. märts 2013 Kohtunik Paavo Randma Kriminaalasi 1-13-2236 Taotluse sisu taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 27.02.2013 määr

§ 6

lg-st 1 ja § 15 lg-st 1 määrata kannatanu Vladimir Kostelainenile riigi õigusabi Riigiprokuratuuri 27.02.2013 määrusele kaebuse esitamiseks Tartu Ringkonnakohtus. 2. Riigi õigusabi määrata

§ 8

p 3 alusel kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras.

1. Õigusabi osutaja määrata Eesti Advokatuuri kaudu. Edastada määrus Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu Eesti Advokatuurile advokaadi nimetamiseks, kätte toimetada Vladimir Kostelainenile ja teadmiseks saata Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja põhjendused
2. Ida Prefektuuri menetletavas kriminaalasjas esitati D.Z. kahtlustus KarS § 213 lg 1 järgi selles, et ta ajavahemikul 23.01-23.02.2009 tegi andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel V. Kotselaineni AS-s Swedbank arvelduskontolt nr XXX viimase nõusolekuta ülekandeid, millega tekitati V. Kotselainenile varalist kahju vähemalt XXX krooni; samuti KarS § 201 lg 1 järgi selles, et tema
3. aasta sügisel omastas talle usaldatud V. Kotselainenile kuuluva sõiduauto BMW reg.nr XXX väärtusega XXX eurot (XXX krooni), mis seisnes selles, et saanud auto enda valdusesse, jättis selle tagastamata ning müüs edasi teisele isikule. 1.
4. 12.02.2013 lõpetas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1§ 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel. Prokuröri hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et D.Z. oleks ebaseaduslikult või omavoliliselt teinud ülekandeid V. Kotselaineni pangakontolt internetipanga kaudu. 1.
5. V. Kotselainen vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse Riigiprokuratuuris. 1.
6. Riigiprokuratuur jättis 27.02.2013 määrusega V. Kotselaineni kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et ringkonnaprokuratuur on kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele, et vaatamata läbiviidud menetlustoimingutele pole kogutud piisavalt D.Z. t süüstavaid tõendeid, tõendite kogumise võimalused on ammendatud ning kogutud tõendeid kogumis hinnates pole need piisavad D.Z. edasiseks kahtlustamiseks.
7. V. Kotselainen esitas 07.03.2013 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 27.02.2013 määruse vaidlustamiseks. Kannatanu taotlusele on lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis, mille kohaselt on V. Kotselainen töötu, tema igakuine sissetulekuks on 76 eurot sotsiaaltoetusi, kulutused eluasemele maksab sotsiaalosakond ning kulutused toidule, transpordile, sidele ja tervishoiule on kokku 76 eurot. Kannatanule kuulub XXX asuv suvila ning
8. aasta sõiduauto Hyundai.
9. KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib juhul, kui KrMS § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. KrMS § 41 lg 3 kohaselt antakse kannatanule kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 6

lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse riigi õigusabi taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

§ 16

lg 2 kohaselt määrab riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatuse ja hüvitamise korra kohus kindlaks

§ 14

lõigetes 1–3 või § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolude põhjal, arvestades asja olemust, taotletava riigi õigusabi liiki ning riigi õigusabi osutamise eeldatavat aega. Ringkonnakohus, hinnanud kannatanu majanduslikku seisundit, leiab, et kannatanu taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud. V. Kotselaineni igakuise sissetuleku moodustab 76 euro suurune sotsiaaltoetus, mis katab vaid vältimatud püsikulutused, kuid ei võimalda kannatanul endale lepingulist esindajat valida. V. Kotselainenil vara moodustab kinnistusraamatu andmetel kaasomandis olev suvila aadressil XXX , Tartu selle juurde kuuluva maaga 944 m2 ning Autoregistrikeskuse andmetel

1. aasta Hyundai sõiduauto. Swedbank AS-i poolt ringkonnakohtu teabenõudele saadetud vastuse kohaselt on V. Kotselainenil arvel 5,41 eurot. Tema eluasemekulud tasub esitatid majandusliku seisundi teatise kohaselt sotsiaalosakond. Kuna kannatanu saab KrMS § 208 lg 1 kohaselt Riigiprokuratuuri määrust ringkonnakohtus vaidlustada vaid advokaadi vahendusel ning Riigiprokuratuuri 27.02.2013 määrusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kannatanu kaebust saaks enne selle sisulist lahendamist lugeda täielikult perspektiivituks, on tema kaebeõiguse tagamiseks vajalik talle riigi õigusabi korras kaitsja määramine. Samas ei ole V. Kotselaineni varanduslikku seisu arvestades põhjendatud määrata talle riigi õigusabi ilma kohustuseta seda kaebuse rahuldamata jätmise korral hüvitada. Arvestades kaitsjale määruskaebuse koostamise eest makstava tasu piirmäärasid (Advokatuuri kehtestatud kehtiva riigi õigusabi korra kohaselt 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 96 eurot), V. Kostelainenil majandusliku teatise kohaselt ülalpeetavate puudumist, sõiduauto olemasolu, sotsiaaltoetuse suurust ning võimalust tulevikus tööd leida (vanus, Riigiprokuratuuri 27.02.2013 määrusest nähtuv varasem hea majanduslik seisund), on ringkonnakohtu hinnangul V. Kostelainenil võimalik vähemalt osade kaupa kaitsja tasu hiljem hüvitada juhul, kui tema kaebust Riigiprokuratuuri määrusele ei rahuldata.
2. Eeltoodud asjaoludel rahuldab ringkonnakohus kannatanu V. Kotselaineni taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määrab talle riigi õigusabi Riigiprokuratuuri 27.02.2013 määrusele kaebuse esitamiseks ringkonnakohtus, kohustusega hiljem osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik