KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-239 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vai

§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 25. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Taavi Ivaski kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kaudu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6,40 (kuus eurot ja nelikümmend senti) advokaat Anne Vissakule tema poolt Taavi Ivaskile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Taavi Ivaskilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse. Taavi Ivaskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Taavi Ivask 1-13-239 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 25.02.2013 määrusega jäeti Taavi Ivask vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. T. Ivask mõisteti Viru Maakohtu 10.01.2013 otsusega süüdi KarS § 274 lg 1 järgi, karistades teda 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.08.2012 otsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 03.04.2012 ja lõpp 30.12.
2. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 17.02.
3. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Täitmiskohtunik, tutvunud kinnipeetava toimikuga, kuulanud ära tema seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et vaatamata formaalsete aluste esinemisele, ei ole võimalik T. Ivaskit tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas T. Ivaski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 T. Ivaski puhul on positiivne, et vabaduses toetab teda tema ema. Samas teiste lähedaste toetusse võib materjalide põhjal suhtuda siiski küsitavalt. Positiivseks saab lugeda ka majandustöödel osalemist. 2.2 T. Ivaskit on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral - reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Mõistetud vangistust on varem jäetud katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, allutades süüdimõistetu käitumiskontrollile, ent ta on kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud, pannes uusi kuritegusid toime katseajal ning jätkates õigusvastast käitumist ka vangistuses. 2.3 Vangistusest on T. Ivaskil üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et ei varasemad karistused, nende kandmiseks antud kergemad võimalused ega ka käesolev vangistus ei ole T.Ivaskile piisavat mõju avaldanud ning ta ei ole oma suhtumist õiguskuulekusse vajalikul määral muutnud. Tema suhtumine nii oma käitumisele vangistuses olles, kui ka toimepandud kuritegudele on ennastõigustav ja näitab, et tegelikult ei ole ta oma väärkäitumise sisust mingeid järeldusi teinud. 2.4 Peamiselt on T. Ivask pannud toime varavastaseid kuritegusid, mille ajendiks on majanduslik kasu. Kinnipeetaval puudub ennetähtaegse vabastamise korral kindel töökoht ja selle leidmine on ilmselgelt varasemate töökogemuste vähesuse ja eriala puudumise tõttu raskendatud, mistõttu on tal jätkuvalt suur risk vabanemisel õigusvastase käitumisega jätkamiseks. T. Ivaskil on täitmisel suhteliselt suures summas rahalisi nõudeid, mis võivad omakorda raskendada tema majanduslikku toimetulekut. 2.5 Oluliseks kuriteoriskiks tuleb T. Ivaski puhul arvestada ka alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevat võimalikku agressiivset käitumist, millele viitavad viimased toimepandud vägivallakuriteod. Samuti negatiivset mõju avaldava tutvusringkonna olemasolu, kuivõrd osaliselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime grupis. Kuigi süüdimõistetu sõnul on ta valmis ennetähtaegse vabastamise puhul pandavaid kohustusi täitma, s.h hoiduma alkoholist ja kriminaalse taustaga isikutega suhtlemast, nähtub materjalidest, et süüdimõistetu alkoholi 2 tarvitamises ja tutvusringkonnas probleemi ei näe, mistõttu on alust kahelda, kas ta ka tegelikult oma elustiili vastavalt muuta soovib. 2.6 Arvestades süüdimõistetu varasema kriminaalhoolduse problemaatilisust ja kehtivat distsiplinaarkaristust, on alust kahelda, kas süüdimõistetu suudab nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.
5. Kokkuvõtvalt ei ole T. Ivaski katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Tegemist on vägivallakuritegusid toime pannud isikuga, kelle kuritegude laad on muutunud vägivaldsemaks ja kes muuhulgas on rünnanud ka ametiülesandeid täitvat isikut, mis muudab tema ennetähtaegse vabastamise eriti riskantseks. Ennetähtaegne vabastamine, kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, on kohaldatav siiski vaid isiku puhul, kes ei ole oma varasema käitumisega näidanud üles ebausaldusväärsust, korduvat kuritegelikku käitumist ning allumatust kinnipidamiskoha reeglitele. T. Ivaski puhul, arvestades varasemaid korduvaid karistusi, kriminaalhoolduste ebaõnnestumist ja käitumist kinnipidamiskohas, sellise isikuga tegemist ei ole. Tema karistuse kandmine tähtaja lõpuni on vajalik, et anda talle võimalus selle aja jooksul muuta enda mõtteviisi ja näidata reaalselt oma muutumist positiivses suunas. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb T. Ivaski vabastamise asjaolud täiendavalt üle vaadata, tühistada Tartu Maakohtu 25.02.2013 määrus ja teha uus määrus, millega vabastada T. Ivask ennetähtaegselt tingimisi vangistusest. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus pööranud piisavalt tähelepanu T. Ivaskit puudutavatele positiivsetele asjaoludele. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Olulist kaalu peaks omama asjaolu, et T. Ivaskit on vabaduses valmis kuni üürikorteri leidmiseni toetama ja enda juurde võtma ema. Tööturul osalemise valmidust näitab asjaolu, et T. Ivask osaleb majandustöödel. Teda on vangistuses karistatud vaid ühe distsiplinaarkaristusega. 3.2 T. Ivaskil puudub vabaduses töökoht, ent ta valmis lisaks korrektsele kriminaalhooldusnõuetele järgimisele täiendavate lisakohustuste võtmisega, m.h kohustusega mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume ning otsima töökoha kohtu määratud tähtajaks. T. Ivask kinnitas kohtus, et on vangistuses järele mõelnud ja valmis oma elu muutma.
7. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 14.03.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 22.03.
8. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik T. Ivaski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 3 5.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et T. Ivaskit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda on varasemalt 9 korda kriminaalkorras karistatud, kelle kriminaalhooldused on ebaõnnestunud ning kes ei ole ka vangistuses õiguskuulekalt käitunud, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. 5.2 Käesoleval juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka määruskaebuses esitatud asjaoludega (vt p 2.1, p 2.5), ent leidnud sellele vaatamata, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest kohtul ei tekkinud T. Ivaskit iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. 5.3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas