Obsah (8)

§ 29§ 30§ 62§ 3§ 12§ 27§ 26§ 32

Väärteoasi nr. 4-13-146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 05.veebruaril 2013 Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Thea Tikenberg Tõlk Katrin-Jana Vaab, Diana Smirnova juuresolekul Kohtuvälise

nõuete täitmise üle, mille käigust tuvastati, et P OÜ juht IA oli jätnud kehtestamata P OÜ hoolsusmeetmete, rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise ja juhtimise, teabe kogumise ja andmete säilitamise ning teatamiskohustuse täitmise protseduurireeglid. Nimetatud nõue tuleb

§ 29

lg 1 ja protseduurireeglid peavad vastama

§ 30nõuetele.

Alates 01.08.2012 on P OÜ ainuke juhatuse liige IA, seega rikkus IARTRTS § 29 lg 1 sätestatud kohustust ja tegu on kvalifitseeritav

§ 62lg 1 järgi.

IA määrati karistuseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 62 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut (kuussada eurot). IA vaidlustas 28.12.2010 otsuse väärteoasjas nr 2210,12,000077 täielikult, paludes otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada. Kaebust põhjendab ta sellega, et reeglid olid täidetud SG poolt, kes on alates 01.08.2012 kuupäevast P OÜ prokurist, kes omab õigust esindada P OÜ osaühingut kõikide majandustegevusega seotud õigustoimingute tegemisel. Kohapealse kontrollakti alusel p 1 MTR registreering § 52 (Ettevõttel puudub registreering Majandustegevuse Registris p teenuse pakkujana) oli alustatud kriminaalasi nr 12730000473 IA vastu. Antud kriminaalasi lõpetati 14.01.2013 Põhja Ringkonnaprokuratuuris avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik I.A ja tunnistaja NP. Kohus uuris järgmisi dokumente: - 17.12.2012 otsuse väärteoasjas nr 2210,12,000077 (lk 2-4, väärteotoimik lk 1-3); - äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (lk 7, väärteotoimik lk18-19); - IA suhtes kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus (lk 26-29); - P tegevuse protseduurireeglid (lk 30-31); - P tegevuse protseduurireeglid (lk 32-33); - väärteoprotokoll (väärteotoimik lk 4-7); - kohapealse kontrolli akt (väärteotoimik lk 8-9); - pandilepingud (väärteotoimik lk 14-17). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses tõenditena nimetatud IA ja N.P seletusi. Lk 10-12 olevad seletused ei vasta väärteomenetluse seadustiku paragrahvides 65, 49 ning 31 ( millest tuleneb KrMS § 68 järgimise kohustus) sätestatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste vormistamise nõuetele. Kummalegi isikule ei ole selgitatud nende õigusi ja kohustusi. Isikule väärteomenetlus toimingu käigus tema õiguste ja kohustuste selgitamata jätmine on selline oluline menetlusnormi rikkumine, mis toob kaas selle tõendi kõlbmatuks tunnistamise. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas väärteoasjas võimalik tugineda I.A ja N.P poolt Rahapesu andmebüroole antud seletustele. R.A süüdistatakse nii väärteoprotokolli kui otsuse kohaselt

§ 29lg 1 sätestatud kohustuse rikkumises.

Väärteoprotokolli ja otsuse teokirjelduse kohaselt heidetakse A ette, et ta 2012 augustikuust kuni oktoobrikuuni P OÜ juhina jättis nõuete kohaselt rakendamata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi

) sätestatud sisemised turvameetmed. IA on jätnud kehtestamata P OÜ juhina hoolsusmeetmete, rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise ja juhtimise, teabe kogumise ja andmete säilitamise ning teatamiskohustuse täitmise protseduurireeglid. Väärteoprotokolli kohaselt ei süüdistata I.A kehtestamata jätmises.

§ 29

lg 1 sätestatud sisekontrollieeskirja Äriregistri teabesüsteemi väljavõte kinnitab, et 01.08.2012 on registrisse kantud asukohaga XXX Tallinn P OÜ, mille põhitegevusalaks oli p d. Kaebuse esitanud isiku A ja tunnistaja P ütlused kinnitavad, et XXX tegutses tõepoolest pandmaja. Tunnistaja P ütlustest nähtub, et dokumentidele pandi P OÜ tempel. Neid ütlusi kinnitavad ka väärteotoimikus lk 14-17 olevad pandilepingud. Kaebuse esitanud isiku A ütlused kinnitavad, et p kuulus OÜ-le P . Seega on tõendamist leidnud nii tunnistaja kui kaebuse esitanud isiku ütluste ja ka äriregistri teabesüsteemi väljatrükiga, et aadressil XXX osutas p teenust OÜ P . Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 29 lg 1 kohaselt peab kohustatud isik kirjalikus vormis kehtestama samas seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise, 2 sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise ja juhtimise, andmete kogumise ja säilitamise ning teatamiskohustuse täitmise ja juhtkonna informeerimise protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja.

§ 3

lg 1p 6 kohaselt kohaldatakse p pidajate suhtes

. Seega pidid OÜ P olema kehtestatud

§ 29lg 1 sätestatud protseduurireeglid.

Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt on alates 01.08.2012 OÜ P juhatuse liige IA. I.A kinnitas, et tema on OÜ P juhatuse liige. Seega oli IA isikuks, kes vastutas äriühingu poolt seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest s.h vaidlusaluste protseduurireeglite kehtestamise eest. Kaebuse esitanud isiku I.A ütluste kohaselt oli politseioperatsioon. Tuldi ruumidesse aadressil XXX. Rahapesu osakonna töötajate palvel esitas dokumendid SG ja teiste töötajate allkirjadega. See oli rahapesu osakonna poolt väljastatud dokument, kuidas peavad kaupa vastu võtma ja väljastama. Selle dokumendi sai rahapesu osakonnast. Tegid endale koopiad. Iga uus töötaja pidi sinna allkirja panema, et on tutvunud sellega. Koostati protokoll selle kohta, et A allkirjaga sellist dokumenti ei ole. Tegi

§ 29ettenähtud protseduurireeglite vormistamise ülesandeks SG.

Esitas kohapeal nii uued kui vanad dokumendid. Uued dokumendid oli allkirjastatud kas juulis või augustis. Isiklikult allkirjastas protseduurireeglid 08.08 või 01.

1. On kasutanud rahapesu andmebüroost saadud näidist kõigis oma äriühingutes. Seal olid ka AL OÜ protseduurireeglid. Reeglid tõlkis töötajatele vene keelde S . Neile öeldi, et alla saab kirjutada ainult eestikeelsele variandile. Kui organiseerisid firma P , siis tuli S , kirjutas mõlemale paberile ja N kirjutas ka alla, aga A unustas oma allkirja panna, aga panid need kõik sinna kausta. Tunnistaja N P ütluste kohaselt ei mäleta täpselt mis ajal töötas OÜ P . Arvab, et oli prokurist OÜ AL . 11.10.2012 tuli kella 10.00 ajal pandimajja grupp politseinikke. Politsei hakkas hoonet üle vaatama ja tunnistaja koos K.H hakkas lepinguid üle vaatama. OÜ P ei ole olnud prokuristina tööl. Loobus prokuristi ametist oktoobris. Ei mäleta, mis ütles kohapeal P OÜ sisemiste protseduurireeglite kohta. Isiklikult neid ei esitanud. Reeglid olid ja neid näidati. 2012 allkirjastas reeglid mõned kuud enne oktoobrit. Võis ka august 2011 kuni veebruar 2012 alla kirjutada mingitele protseduurireeglitele, mille oli kinnitatud SG. Allkirjastas siis kui töötas ametlikult. Ei olnud neid sisemisi reegleid, kus oleks peale kirjutatud P OÜ. Oktoobris kutsus kohale A , kes oli rohkem seal p s ja oskas küsimustele vastata. SG tutvustas tunnistajale AL OÜ juhina sisemisi protseduurireegleid. I.A ja N.P ütlustest nähtub, et XXX toimunud kontrolli käigus ei saanud menetlusalune isik ja tunnistaja täpselt aru, mis neilt nõuti. Ka kohtuistungil ei suutnud A kohtu palvele - esitada vastav protseduurireegel kohtule - esitada ühte dokumenti, vaid tõi mitmetest erinevatest dokumentidest koosneva köite, palvega kohtul endal leida mitmete dokumentide seast antud asjas vajaminev dokument. Kohapealsest kontrollaktist ei nähtu, et selle koostamise juures oleks viibinud tõlk või, et see akt oleks tõlgitud A , mistõttu on usutav A väide, et ta sai kohapeal asjadest valesti aru. Tunnistaja ja kaebuse esitanud isiku eeltoodud ütlustest nähtub, et p s olid olemas mingid protseduurireeglid. Tunnistaja N.P ütlustest nähtub, et tema jaoks ei olnud selge, millise nimega juriidilise isiku prokuristiks ta oli ja millise äriühinguga seoses ta dokumente allkirjastas. Küll aga kinnitab tunnistaja, et ta allkirjastas mõned kuud enne oktoobrit 2012 aastal 3 protseduurireeglid. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja sellesisulistes ütlustes, kuivõrd lk 30-31 olevad P tegevuse protseduurireeglid on allkirjastatud 02.08.2012 SG ja tunnistaja N.P poolt. Lk 32-33 olevatele P tegevuse protseduurireeglite päisesse on kirjutatud Igor kuid, reeglid on allkirjastatud üksnes SG poolt 02.08.
2. A ütlustest nähtub, et ta võis unustada selle dokumendi allkirjastamise, kuid olid olemas reeglid, milleks kasutati rahapesu andmebüroo poolt saadud näidist, nii OÜ AL kui ka OÜ P . Lk 30-31 ja 32-33 olevatel P tegevuse protseduurireeglitel ei ole päisesse ega teksti sisse kirjutatud millise äriühingu dokumentidega on tegemist. Äriregistri teabesüsteemi väljavõte ja I.A ütlused kinnitavad, et OÜ AL oli OÜ P ainuomanik. Emaettevõtjal ei ole keelatud säilitada oma arhiivis ka tütarettevõtja dokumente. Asjaolu, et reeglite punktis 7 on märgitud, et dokumente hoitakse AS AL arhiivis, ei kinnita vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult, et kõnealuse reeglid olid kehtestatud AS AL . Arvestades asjaolu, et SG ja N.P on allkirjastanud protseduurireeglid 02.08.2012 on eluliselt usutav, et need olid OÜ P protseduurireeglid, kuna OÜ P sai registri andmetel alates 01.08.2012 hakata tegutsema. Asjaolu, et emaettevõtjal AL ja tütarettevõtjal OÜ P on sisult täpselt ühesugused protseduurireeglid, ei tähenda, et tütarettevõtjal protseduurireeglid puuduksid.

§ 29kehtestab kohustatud isikute sisemistele turvameetmetele üldised nõuded.

Täpsemad nõuded protseduurireeglitele on sätestatud paragrahvis 30. Lõiked 1 ja 2 sätestavad minimaalsed nõuded kohustatud isiku siseregulatsioonile. Protseduurireeglite (lk 30-33) punktis 1 on sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus, kus on sätestatud, et p töötajad pööravad kõrgendatud tähelepanu tehingus osaleva isiku või kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline, sealhulgas keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele millel ei ole mõistlikku majanduslikku eesmärki. Lisaks on punktis 1 sätestatud, millistel juhtudel hooldusmeetmeid kohaldatakse. Nimetatud säte on kooskõlas

§-ga 29 lg 1, ühtlasi § 30 lg 3 p 1, 2, mis sätestavad, et protseduurireeglid peavad kirjeldama madalama riskiastmega tehinguid ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks kohased nõuded ja korra; kirjeldama kõrgema riskiastmega tehinguid, sealhulgas sidevahendite, arvutivõrgu ja muu tehnoloogilise arenguga kaasnevaid riske ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks ja jälgimiseks kohased nõuded ja korra. Protseduurireeglite punktis 2 on sätestatud konkreetsed hooldusmeetmed ning protseduurireeglite punktis 3 on sätestatud üldine hooldusmeetmete kohaldamine, mille kohaselt kohaldatakse punktis 2 sätestatud hooldusmeetmeid iga kord enne ärisuhete loomist või tehingu tegemist. Samuti täpsustatakse, et kui tehingus täidetakse rahaline kohustus omavahelist seost omavate maksetena ja nende maksete üldsumma ei ole teada, tuleb tehingus osaleva isiku isikusamasus tuvastada ja esitatud teavet kontrollida kohe, kui saab teatavaks

§ 12lg 2 p 2 nimetatud summa (s.

o 200 000 krooni) ületamine. Samuti on sätestatud, et p töötajad kohaldavad kõiki eeskirjade p 2 nimetatud hoolsusmeetmeid, kuid võivad hoolsusmeetmete kohaldamiseks valida sobiva ulatuse, lähtudes äri suhte või tehingu iseloomust või tehingus või ameti toimingus osaleva isiku või kliendi riskiastmest. Nimetatud säte on kooskõlas

§ 29

lg 1 ning

§-ga 30 lg 1, mille kohaselt kohustatud isiku poolt kehtestatavad protseduurireeglid peavad vastama kohustatud isiku majandus- või kutsetegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmele ning reguleerima hoolsusmeetmete kohaldamist vähemalt § 13 lõikes 1 nimetatud juhtudel. Paragrahv 13 lg 1 p 4 sätestab, et kohustatud isik kohaldab

§ 12

nimetatud kohustuse täitmiseks majandus-, kutse- või ametitegevuses järgmisi hoolsusmeetmeid: (p4) teabe hankimine ärisuhte ja tehingu eesmärgi ning olemuse kohta. Samuti on p protseduurireeglite punktid 2 ja 3 kooskõlas

§-ga 30 lg 3 p 1, 2, mis sätestavad, et 4 protseduurireeglid peavad kirjeldama madalama riskiastmega tehinguid ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks kohased nõuded ja korra; kirjeldama kõrgema riskiastmega tehinguid, sealhulgas sidevahendite, arvutivõrgu ja muu tehnoloogilise arenguga kaasnevaid riske ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks ja jälgimiseks kohased nõuded ja korra. Protseduurireeglite punktis 4 on sätestatud füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid ja andmed ning punktis 5 on sätestatud juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid ja andmed. Nimetatud säte on kooskõlas

§ 29

lg 1,

§ 30

lg 4, mille kohaselt peavad protseduurireeglid andma juhendi, kuidas tulemuslikult ja kiiresti kindlaks teha, kas tegemist on 1) riikliku taustaga isikuga; 2) isikuga, kelle elu- või asukoht on riigis, kus ei ole võetud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid; 3) isikuga, kelle tegevuse kohta on eelnevalt teada kahtlus, et ta võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega; 4) isikuga, kelle suhtes rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone;5) isikuga, kellega tehakse tehing sidevahendi abil. Samuti vastavad protseduurireeglite punktid 4 ja 5

§-le 13 lg 1, mille kohaselt kohustatud isik kohaldab § 12 nimetatud kohustuse täitmiseks majandus-, kutse- või ametitegevuses järgmisi hoolsusmeetmeid: 1) kliendi või tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine tema esitatud dokumentide ja andmete alusel ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal; 2) füüsilise või juriidilise isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine; 3) tegeliku kasusaaja tuvastamine, sealhulgas juriidilise isiku, usaldusfondi, seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse omandi- ja kontrollistruktuuri kohta teabe kogumine, lepingueelsete läbirääkimiste käigus antava teabe või muu usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal; 4) teabe hankimine ärisuhte ja tehingu eesmärgi ning olemuse kohta; 5) ärisuhte pidev jälgimine, sealhulgas ärisuhte vältel teostatud tehingute jälgimine, isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmete regulaarne kontrollimine, asjakohaste dokumentide, andmete ja teabe ajakohastamine ning vajaduse korral tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine. Protseduurireeglite punktis 6 on sätestatud tehingu andmete registreerimine, punktis 7 andmete säilitamine ning punktis 8 teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral. Nimetatud punktid 6 ja 7 on kooskõlas

§ 29

ning

§-ga 30 lg 3 p 4, mille kohaselt protseduurireeglid peavad määrama II peatüki 2. jaos sätestatud dokumentide ja andmete säilitamise nõuded ja korra. Protseduurireeglite punkt 8 on kooskõlas nii

§ 29

lg 1 kui ka § 30 lg 3 p 5, mis sätestab, et protseduurireeglid peavad määrama käesoleva seaduse § 27 lõike 6 rakendamise nõuded ja korra.

§ 27

lg 6 sätestab, et kohustatud isik registreerib ja säilitab

§ 26

sätestatud korras: 1) teabe kohustatud isiku poolt ärisuhte loomisest või tehingu tegemisest keeldumise asjaolude kohta; 2) tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi algatusel ärisuhte loomisest või tehingu tegemisest loobumise asjaolud, kui loobumine on seotud kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamisega; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ärisuhte lõpetamise asjaolud; 4) käesoleva seaduse §-st 32 tuleneva teatamiskohustuse aluseks oleva teabe.

§ 32sätestab teatamiskohustuse rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral.

Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et p protseduurireeglites on järgitud

sätestatud nõudeid ning p protseduurireeglid on seadusega kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et tl 30-33 olevad P tegevuse protseduurireeglid ei olnud kehtestatud OÜ P . Tõendamist on leidnud, et OÜ P olid kehtestatud

§ 29

sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise ja juhtimise, andmete kogumise ja säilitamise ning teatamiskohustuse täitmise ja juhtkonna informeerimise 5 protseduurireeglid. Kuigi OÜ P dokument kannab võrreldes seaduses sätestatuga lühemat nime, ei muuda pealkiri protseduurireeglite sisu, mis vastab

§ 29ja 30 sätestatud nõuetele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendatud I.A poolt

§ 29nõuete rikkumine, mistõttu tema teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 29 lg 1p1, 132 p 3, 133, 134, Otsustas

1. IA kaebus rahuldada.
2. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo rahapesu politseianalüütik Kalmer Holmar 17.12.2012 otsus väärteoasjas nr 2210,12,000077 tühistada täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus selles sündmuses väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 26.
3. 2013 6