KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprillil 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7331 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Va

§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 7. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artjom Kurzovi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 57 eurot ja 60 (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), s.h käibemaks 9 eurot ja 60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti) vandeadvokaat Anu Pärtelile tema poolt Artjom Kurzovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Artjom Kurzovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse. Artjom Kurzovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Artjom Kurzov 1-12-7331 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 07.03.2013 määrusega jäeti Artjom Kurzov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. A. Kurzov mõisteti Harju Maakohtu 24.08.2012 otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, karistades teda 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.11.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus on 14.03.2012 ja lõpp 11.01.
2. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega alates 12.02.
3. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Täitmiskohtunik, tutvunud kinnipeetava toimikuga, kuulanud ära tema seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et vaatamata formaalsete aluste esinemisele, ei ole põhjendatud A. Kurzovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastada. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas A. Kurzovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 A. Kurzovi puhul on positiivne igakülgselt toetavate lähisuhete olemasolu. Tal on vabanedes olemas elukoht ning kohtule esitatud garantiikiri töökoha saamise kohta. Samuti vastab tema vabastamisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja täidetud on muud seadusest tulenevad tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Positiivne on ka see, et vangistuses on süüdimõistetu läbinud sotsiaalabiprogrammi Vihajuhtimine ning asunud riigikeelt omandama. 2.2 Samas aga on A. Kurzovit kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral ning korduvalt ka väärteokorras. Ta on korduvalt kandnud lühiajalist vabaduskaotuslikku karistust, teda on karistatud rahalise karistusega ning temale mõistetud vangistust on jäetud ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud ka katseajal. Seega on ilmne, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta ei ole oma suhtumist õiguskuulekusse vajalikul määral muutnud. 2.3 Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole A. Kurzov suutnud alluda kinnipidamiskohas kehtestatud korrale ja tal on vangistuse ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on alust kahelda, kas süüdimõistetu on oma suhtumist vajalikul määral muutnud ka käesoleva vangistuse ajal, kas ta on igati motiveeritud vabaduses seadusekuulekalt elama ning temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgima. 2.4 Materjalide põhjal võib süüdimõistetu peamiseks kuritegeliku käitumise mõjuteguriteks lugeda sõltuvusainete tarvitamist. Teda on mitmel korral karistatud narkootikumidega seoses ning tal on välja kujunenud pikaaegne uimastisõltuvus. Samuti on teda karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Narkootikume on ta enda sõnul tarvitanud 14 eluaastast alates, sealhulgas süstimise teel. Ta on korduvalt viibinud ka võõrustusravil, kuid sellest hoolimata sõltuvusainete tarvitamist jätkanud. Seega on tema näol olnud tegemist väga pikaaegse aktiivse narkomaaniga. Arvestades kohtule esitatud materjale, ei ole süüdimõistetu põhiliste kuriteoriskidega, s.o sõltuvushäiretega, vangistuse ajal veel piisavalt tegeletud ning seetõttu on jätkuvalt oluline oht tema poolt vabanemisel õigusvastase käitumisega jätkamiseks eelkõige sõltuvusprobleemidest tulenevalt. A. Kurzovi poolt avaldatu viitab ka tema ennastõigustavale 2 ja probleemi tõsidust vähendavale suhtumisele. Arvestades seda, et süüdimõistetu on sõltuvusaineid tarvitanud juba pikka aega ning üritanud ka varem korduvalt neist võõrduda, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine ilma vastava kuriteoriskiga pikema aegselt tegelemata põhjendatud ning tal tuleks siiski juba vangistust kandes vastavad rehabiliteerivad tegevused läbida. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et A. Kurzovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul ennatlik, kuna puudub kindlus, et isik ei jätka vabanedes sõltuvusainete tarvitamist, millest absoluutne loobumine oleks üheks ennetähtaegse vabanemise eelduseks. Samuti arvestades tema pikaaegset kuritegelikku eluviisi ja uue kuriteo toimepanemist katseajal ei saa kindlalt välistada vabanemisel uute kuritegude toimepanemist ning elektroonilise valve ja suhteliselt pikaajalise kriminaalhoolduse tingimuste korrektset täitmist. Eeltoodut arvestades ei ole A. Kurzovi käesolevaks ajaks ärakantud karistus veel piisav. A. Kurzovil oleks oluline vangistuses oma kuriteoriskidega edasi tegeleda ning näidata, et ta suudab pidada kinni vangla sisekorrast ja on igati motiveeritud oma eluviisi muutma. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja rahuldada määruskaebus ning vabastada A. Kurzov karistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele koos lisakohustustega. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Antud juhul on positiivseid argumente A. Kurzovi ennetähtaegse vabastamise poolt rohkem kui negatiivseid, seega väärib A. Kurzov usaldamist. Arvestada tuleks, et ka Tartu Vangla on vaatamata kahele kehtivale distsiplinaarkaristusele ennetähtaegset vabastamist iseloomustuses olevate positiivsete asjaolude tõttu pooldanud. Kriminaalhooldaja ei ole samuti vabastamise vastu olnud. 3.2 Täidetud on formaalsed eeldused A. Kurzovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tal on ema juures kindel elukoht. Tegemist on 1-toalise korteriga, kuhu on võimalik paigaldada tehnilise järelevalve seadeldist. 3.3 Positiivne on tugeva sotsiaalse võrgustiku (ema, vend, laps ja endine elukaaslane) olemasolu, kes toetavad nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kuivõrd A. Kurzovile on kuni
6. aastani määratud rahvapension 40%-lise töövõimetuse tõttu, on ta esialgu elementaarsega kindlustatud. Tädi, kes on korteriühistu esinaine, kindlustab A. Kurzovile ühistus abitöö ja tegutseb järelevaatajana ning aitajana. 3.4 Positiivse asjaoluna tuleks arvestada sedagi, et A. Kurzov on läbinud erinevaid kursusi, nt Vihajuhtimine ja riigikeele tase A
7. A. Kurzov on uimastisõltlane, kes on korduvalt viibinud võõrutusravil nii Wismari haiglas kui ka Vihmari rehabilitatsioonitalus. 2004-2009 on ta saanud metadooniravi. Ka karistuse kandmise ajal on ta vastavat ravi saanud. Tema ravikuur lõppes
8. aasta veebruaris. Eelnev tegutsemine näitab, et A. Kurzov on seadnud eesmärgiks narkootikumidest loobuda. Arvestades, et A. Kurzov alustas narkootikumide tarvitamist 14-aastaselt, on selline pingutus väga positiivne ja näitab tema kindlat tahet sõltuvushäiretest vabaneda. 3.5 Asjaolu, et prokurör ei toeta A. Kurzovi karistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole kohtule ainumäärav ja siduv. Isegi, kui arvestada prokuröri vastuseisu, toetab vangla A. Kurzovi ennetähtaegset vabastamist ja sellele ei ole vastu ka kriminaalhooldusametnik, mistõttu on skaala pigem kallutatud positiivsele poolele. 3
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 25.03.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 01.04.
10. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikale ja märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 31-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Kurzovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Kurzovi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kelle suhtes on varasemalt kriminaalhooldus ebaõnnestunud, kellel on vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused ning kes on kuritegusid toime pannud pika aja vältel, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. 5.2 Käesoleval juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka määruskaebuses esitatud positiivsete asjaoludega (vt määruse p 2.1), Tartu Vangla iseloomustuse ning kriminaalhooldaja arvamusega, samuti on kaitsja maakohtus juhtinud tähelepanu A. Kurzovi narkosõltuvusega võitlemisele ja süüdimõistetu tulevikuplaanidele (tlk 14 pöördel), ent sellele vaatamata on kohus leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtul ei tekkinud A. Kurzovi iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust süüdimõistetu seaduskuulekale teele asumise osas. Maakohus osundas sellelegi, et A. Kurzov on küll tegelenud sõltuvusproblemaatikaga, ent jätkanud võõrutusravile vaatamata narkootikumide tarvitamist. Vangistuse ajal ei ole tema sõltuvusprobleemidega veel piisavalt tegeletud, mistõttu on esineb ennetähtaegse vabastamise korral jätkuvalt oht õigusvastase käitumisega jätkamiseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud arvamusega. 5.3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäigu ning käitumisega karistuse kandmise ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas