1-13-3153/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) koht Kriminaalasja number 1-13-3153 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. märtsi 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse Olga Iljuhhina esindaja vandeadvokaadi Hillar Villers kaebus liik RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ringkonnakohus määras: jätta Olga Iljuhhina esindaja vandeadvokaat Hillar Villersi kaebus Riigiprokuratuuri
3. märtsi 2013 määrusele rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud
4. Kriminaalasjas nr 12240103552 alustati menetlust KarS § 266 lg 1 tunnustel Olga Iljuhhina avalduse alusel selles, et ajavahemikul 02.07.2012 kuni 31.07.2012 pandi tundmatu isiku poolt toime sissemurdmine avaldaja korterisse aadressil XXX , kust varastati korteri ja kodutehnika dokumendid. Esitatud avalduse alusel alustati 02.08.2012 kriminaalmenetlus, milles esimeseks menetlustoiminguks oli kannatanu ülekuulamine.
5. 03.
6. 2013 lõpetati prokuratuuri loal kriminaalmenetlus. 21.01.2013 koostatud põhistatud määruses sisalduvad kannatanu selgitused, ütlused ja avaldused ning menetleja otsus, et kuna ei ole võimalik tuvastada kannatanu teatises märgitud kuriteo olemasolu, siis puudub kriminaalmenetluse alus ning menetlus kuulub lõpetamisele.
7. 04.02.2013 registreeriti Riigiprokuratuuris Olga Iljuhhina kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Riigiprokuratuuri määruse sisu
8. Prokuröri abi, tutvunud kaebuse ja kriminaalasja materjalidega, leidis, et kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Prokuröri abi põhistas määrust järgmiselt. 4.1 Kriminaalmenetluses kogutud tõendite pinnalt on tuvastatav, et ilmseid sissemurdmise jälgi lõhkumise või luku muukimise osas korteriukse lukul ei avastatud ning alles luku osadeks võtmisel selgus, et selle sees on purunenud vedru. Korteriukse lukk oli vahetatud peale I. N. lahkumist ja uue luku võtmed olid vaid kannatanul. Kuigi korteris oli olmetehnikat ja muid esemeid, ei olnud midagi ära viidud. Kannatanu järeldas korterisse tungimist sellest, et „tuhatoosis oli tuhk ja mõnedes kohtades oli tolm maha pühitud“ ning kahtlustas I. N seoses sellega, et viimane oli eelnevalt saatnud O. Iljuhhinale kirja kus väitis, et korterisse ostetud tehnika ja mööbli ostutšekid on tema käes. O. Iljuhhina ei tea öelda, kas dokumendid olid korteris alles peale I. N. lahkumist
9. aprillil
10. 4.2 Prokuröri abi leidis, et kannatanu ütlused sündmuse osas ei ole kinnitust leidnud ning seega on kriminaalmenetluse lõpetamine olnud põhjendatud. Samuti märkis prokuröri abi, et käesolevas kriminaalmenetluses ja käimasolevas tsiviilmenetluses (Viru Maakohtu kohtuasi 2-13-1325 I. N. hagi O. Iljuhhina vastu) on kaebaja andnud risti vastupidiseid ütlusi, mis vähendab kaebaja ütluste usaldusväärsust ning annab alust arvata, et kuriteoteade oli esitatud ajendatuna kättemaksusoovist. Vastuses hagile on kaebaja väitnud, et I. N. on ostutšekid ja muud dokumendid varastanud, kuigi käesoleva ajani ei ole see kriminaalmenetluses kinnitamist leidnud ning samuti seda, et „Tõele ei vasta hageja hagiavalduses toodud väited selle kohta, et hageja üritas alates
11. a aprillikuust kostjaga korduvalt ühendust võtta selleks, et lahendada küsimus korterisse ostetud asjade ära võtmisest… Esimese kirja/pretensiooni asjade üleandmise nõudega sai kostja hagejalt
12. a lõpus, seega pärast seda, kui hageja oli dokumendid oma valdusse saanud“. Kriminaalmenetluse käigus on kannatanu aga andnud vastupidiseid ütlusi selle kohta, et „Peale 23.04.2012 sain N posti teel ja e-postiga teavitusi ja nõudmisi maksta raha…“ ning seda kinnitab ka kriminaaltoimikus olev 23.07.2012 kiri I. N O. Iljuhhinale (tlk 8) mille peale kaebaja väidetavalt korterisse dokumente otsima läks. Kaebuses esitatud taotluse sisu
13. Kaebuse esitaja taotleb kaevatav määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust. Kaebuse esitaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Asjaolu, et lukul ei avastatud ilmselgeid sissemurdmise jälgi ja muid esemeid ei olnud korterist ära viidud, ei anna alust väita, et kuriteosündmust ei toimunud. O. Iljuhhina teatas politseiametnikele, et korteri ukselukk ei tööta ning korterist olid ära viidud korteri ja olmetehnikaga seotud dokumendid. Kaebuse sisuks olevaid asjaolusid ei ole aga kontrollitud, vähemalt ei ilmnenud vastavasisuliste toimingute tegemist 21.03.2013 määruse põhistustest. Ka Riigiprokuratuuri 04.03.2013 määrusest ei nähtu, milliseid toiminguid tehti. Ühtlasi ei selgu, kas on üle kuulatud I. N. , keda O. Iljuhhina arvates on alus ja põhjus korterisse tungimises ja dokumentide varguses kahtlustada. 4.2 Tõele ei vasta prokuröri abi 04.03.2013 määruses märgitu, et O. Iljuhhina on kriminaalmenetluses ja tsiviilmenetluses andnud risti vastupidiseid ütlusi, seetõttu ei ole põhjendatud ka prokuröri abi järeldus, et kuriteoteade oli O. Iljuhhina poolt esitatud ajendatuna kättemaksusoovist. -2- 4.3 Tõendamise seisukohast väärivad esile tõstmist järgmised ajaliselt täpselt kokkulangevad asjaolud: 1) I. N. esitas O. Iljuhhinale asjade üleandmise nõude pärast seda, kui dokumendid olid korterist kadunud; 2) korteri ukselukk ei töötanud ja oli katki; 3) O. Iljuhhina vastu hagi esitamiseks ja selle põhjendamiseks olid I. N. le vajalikud korteris asuvad dokumendid; 4) O. Iljuhhina nägi I. N. le kuuluvat autot Sillamäel
14. a juulikuus. 4.4 Märkimist väärib asjaolu, et vastuse hagile esitas O. Iljuhhina 28.02.2013, seega ei saanud tema väited olla aluseks 03.01.2013 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse põhistustele, kuna menetlusdokument esitati O. Iljuhhina esindaja poolt Viru Maakohtule hiljem. 4.5 Tõele ei vasta ka väide, nagu ei teadnud O. Iljuhhina öelda, kas dokumendid olid korteris pärast I. N. lahkumist. O. Iljuhhina on politseiametnikele väitnud, et I. N. võttis lahkudes kaasa vaid oma isiklikud asjad ja ei võtnud kaasa korteris asunud ega ühiselt ostetud mööblit - seega eeldas O. Iljuhhina kogu aeg, et dokumendid asusid korteris ka pärast I. N. lahkumist
15. a aprilli lõpus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus leiab, et O. Iljuhhina esindaja vahendusel esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda järgnevalt. Ringkonnakohus selgitab, et kohtu roll tulenevalt KrMS § 208 mõttest on kontrollida, kas olemasolevate tõendite põhjal esineb alus kellelegi süüdistuse esitamiseks. Selle käigus võib kohus leida, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid. Kohus peab aga arvestama menetluse vaba kujundamise põhimõttega ja menetlustoimingutele kuluva ressursiga. Vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 ei juhi kohtueelset menetlust mitte kohus, vaid prokuratuur, kes esindab riiklikku süüdistust kohtus tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Kohus saab juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele kriminaalmenetluse läbiviimises või vajadusele mõnd asjaolu täiendavalt selgitada. Samuti on ringkonnakohus õigustatud hindama, kas uurimisasutus ja prokuratuur on õigesti tõlgendanud ja kohaldanud asjassepuutuvaid õigusnorme. Ringkonnakohus leiab, et O. Iljuhhina esindaja poolt kaebuses väljatoodud põhjendused ei tingi Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Ringkonnakohus, kontrollinud kriminaalasja materjale ning tutvunud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et kriminaalmenetluses on välja selgitatud kriminaalmenetluses tähtsust omavad asjaolud ja teostatud käesoleva menetluse seisukohalt vajalikud toimingud.
17. Käesoleval juhul ei ole uurimisasutusele ega prokuratuurile ette heidetud asjassepuutuvate õigusnormide tõlgendamist. Esitatud etteheide puudutab kuriteosündmuse tõendatust ja sellega seonduvalt vajadust läbi viia täiendavaid uurimistoiminguid (taotlusest nähtuvalt peamiselt I. N. ülekuulamine). Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt KrMS § 211 lg-st 2 on prokuratuur kohustatud kohtueelses menetluses selgitama nii kahtlustatavat süüstavad kui ka õigustavad asjaolud. Menetluse vaba kujundamise põhimõtte raames võivad uurimisasutused ja prokuratuur -3- kasutada seadusega lubatud toiminguid, mis on kohased ja vajalikud tõendusteabe kogumiseks ja muude tingimuste loomiseks. Käesolevas menetluses on üle kuulatud kannatanu O. Iljuhhina ja uuritud tema poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, ent leitud, et kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu tuleb menetlus lõpetada.
18. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt. Seetõttu ei ole kriminaalmenetluse ülesandeks mitte ainult kuriteo asjaolude selgitamine, vaid kahtlustatavate põhiõigusi tagav kohtlemine ning isiku alusetu kahtlustamise välistamine. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ilmseid omavolilise sissetungimise jälgi tuvastatud ei ole. O. Iljuhhina esindaja kaebusest nähtub, et ainus, kellel oleks nimetatud kuriteo toimepanemiseks motiiv, on I. N. . Ringkonnakohtu hinnangul ei anna aga O. Iljuhhina kannatanuna antud ütlused alust I. N. le kahtlustuse esitamiseks. Nagu Riigiprokuratuuri määruses on leitud, ei avastatud korteri uksel ega lukul sissemurdmise jälgi. Alles luku osadeks võtmisel selgus, et selle sees on purunenud vedru. Korteriukse lukk oli vahetatud peale I. N. lahkumist ja uue luku võtmed olid vaid kannatanul. O. Iljuhhina ütlustest nähtub, et pärast nende suhte lõpetamist (23.04.2012), jäid korteri võtmed veel mõneks päevaks I. N. kätte. O. Iljuhhina väitel oli I. N. omavolilise sissetungi motiiviks O. Iljuhhina vastu hagi esitamine. Haginõude põhjendamiseks vajas I. N. korteris asuvaid dokumente, mille varguses avaldaja I. N. t ka kahtlustab. Samas nähtub O. Iljuhhina kannatanuna antud ütlustest, et ta ei kontrollinud, kas nimetatud dokumendid I. N. lahkumise järel korterisse jäid. Korterisse jäänud mööbli, kalli olmetehnika ja sisseehitatud mööbli soetamise kohta andis O. Iljuhhina ütlusi, et nende ostude eest tasus peamiselt alati I. N. , kuid tema maksis osaliselt osa ostude eest. Eeltoodud väiteid hinnates võib eluliselt tõenäoliseks pidada, et I. N. , kellele jäid võtmed veel mõneks päevaks ja kes püsivalt elab Venemaal, võttis juba lahkudes dokumendid kaasa. Ainuüksi asjaolu, et O. Iljuhhina eeldas, et dokumendid asusid korteris ka pärast I. N. lahkumist
19. a aprilli lõpus, ei anna alust I. N. kahtlustamiseks omavolilises sissetungis. Ka O. Iljuhhina väide, et ta nägi I. N. le kuuluvat autot Sillamäel
20. a juulikuus, ei kinnita kuriteosündmuse aset leidmist – nii on ka O. Iljuhhina kannatanuna andnud ütlusi, et keegi naabritest ei osanud selgitada midagi korterisse sissetungimise kohta ega ole ka I. N. t näinud. Seega puuduvad käesolevas asjas tunnistajad, kes kinnitaksid I. N. viibimist väidetaval kuriteo toimepanemise kohal. Korteriomand asub Toila alevikus ja I. N. väidetav viibimine Sillamäel ei tõenda kuriteosündmuse aset leidmist. Esindaja väitel tõendab omavolilist sissetungi veel asjaolu, et nõue asjade väljaandmiseks esitati
21. a juulis. Andmata hinnangut omandiõiguse küsimusele, mille üle pooled praegu Viru Maakohtus tsiviilkorras vaidlevad, märgib ringkonnakohus, et vastavalt asjaõigusseadusele on asja omanikul nõue asja ebaseaduslikult valdava isiku vastu asja väljanõudmiseks omaniku valdusse. Omanikul on õigus nõuda asja välja ka otsese valdaja valdusse juhul, kui omanik ise on kaudne valdaja. Seega ei saa asja nõude esitamine mõni kuu peale üürisuhte lõppemist kuidagi tõendada O. Iljuhhina kahtlust, et väidetavas omavolilises sissetungimises tuleks kriminaalmenetlusele allutada I. N. .
22. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Käesoleval juhul on prokuratuur leidnud, et puudub võimalus tuvastada kuriteo tunnuste olemasolu, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus ja menetlus tuleb lõpetada. Ringkonnakohus nõustub nimetatud põhjendusega. -4- Eeltoodud põhjendustel ei rahulda ringkonnakohus O. Iljuhhina esindaja taotlust menetluse uuendamiseks. Maarika Kuusk kohtunik -5-