lg 2;
lg 1 ja
lg 1 järgi Menetlusalune isik ANTI PÜTSEPP; isikukood 38602142728; EV kodanik; elukoht: XXX (ka XXX); töökoht: EP B , Asja läbivaatamise kuupäev 04. märts 2013.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja korrakaitsebüroo – esindaja Triinu Riigor Prefektuuri KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Anti Pütsepp
lg 2 ja
S § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks arest 10 /kümme/ päeva. Süüdi tunnistada Anti Pütsepp
Kohustada Anti Pütseppa asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 12. aprillil 2013.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Anti Pütsepa poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Anti Pütsepa suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariipolitseinik Jelena Muržaki poolt on 03.08.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1176875 selle kohta, et Anti Pütsepp juhtis 30.12.2011.a. kell 16:25 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Pallasti – Kivimurru tänavate ristmikul mootorsõidukit Nissan Primera, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt
lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile Toyota registreerimismärgiga XXX, millega rikkus 22.02.2011.a. MKM määruse nr. 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 3 toodud liiklusmärgi nr. 221 nõudeid, mis kohustab juhti andma teed lõikuval teel, millega tekitas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, tekitades varalise kahju kod. Z. A ja kod. E. V . Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Kirjeldatud tegevusega rikkus Anti Pütsepp
lg 1 p 3,
lg 2 ja
lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
lg 2,
lg 1 ja
Anti Pütsepp kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on väljastatud 13.02.2013.a. allkirja vastu menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik Anti Pütsepp kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Anti Pütsepa süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Anti Pütsepp eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Anti Pütseppa väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja esitas kohtule ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, mille kohaselt PPA Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Laur Sepp kõrvaldas 18.02.2011.a. Anti Pütsepa sõiduki M1 BMW, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt 1 liiklusseaduse § 20 lg 2 p-de 2, 3 alusel. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Anti Pütsepa süü
lg 2,
lg 1 ja
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Anti Pütsepa poolt 07.01.2012.a. tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt ta sõitis ilma juhilubadeta Sikupilli lähistel üksi. Tegi ristmikul avarii ja siis põgenes, kuna tal lube ei olnud ja hakkas kartma. Toimus see 30. detsembril õhtusel ajal. - Anti Pütsepa poolt 03.08.2012.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, mille kohaselt ta avaldab, et jääb oma varasemate ütluste juurde. - 30.12.2011.a. koostatud liiklusõnnetuse aktiga nr. 2478 ja selle juurde lisatud fototabeliga, millest nähtub, et 30.12.2011.a. kell 16:25 toimus liiklusõnnetus Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Pallasti ja Kivimurru tänavate ristmikul, kus vastava kategooria juhtimisõigust mitteomava Anti Pütsepa poolt juhitud sõiduauto Nissan Primera, registreerimismärgiga XXX, ei andnud teed mööda peateed liikuvale sõiduautole Toyota Land Cruiser, registreerimismärgiga XXX, mille tulemusena juhtunud liiklusõnnetuse käigus said kahjustada nii Nissan Primera kui ka Toyota Land Cruiser. 2 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Laur Sepp otsustas 18.02.2011.a. kõrvaldada Anti Pütsepa sõiduki M1 BMW, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 pde 2, 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ja kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni aluste äralangemiseni. Anti Pütsepp on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud erinevate väärtegude, s.h liiklusalaste väärtegude, toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestiga. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Anti Pütsepale inkrimineeritud väärteod
lg 2,
lg 1 ja
Tõendamist on leidnud asjaolu, et 30.12.2011.a. juhtis Anti Pütsepp mootorsõidukit ning põhjustas liiklusõnnetuse, mille järel lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Kohtule on ka esitatud tõendid selle kohta, et 30.12.2011.a. puudus Anti Pütsepal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on
lg 2,
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik
Kohus ei ole käesoleva väärteoasja menetlemise raames tuvastanud Anti Pütsepa tegevuses kavatsetust tee andmise kohustuse rikkumiseks. Kohtu hinnangul ei jälginud Anti Pütsepp ristmikule lähenedes piisava hoolsusega liikluskorraldusvahendeid. Kohus on seisukohal, et Anti Pütsepp on 30.12.2011.a.
oli Anti Pütsepale teada, et ta sõitis otsa teisele sõidukile, kuid Anti Pütsepp lahkus sündmuskohalt.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Anti Pütsep toime samuti tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Anti Pütsepp teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid vaatamata sellele asus Anti Pütsepp mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Anti Pütsepa käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on
lg 2 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod pannud toime ühe teoga, milleks on mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata ning liiklusõnnetuse põhjustamine. Seega lähtub kohus antud rikkumistes karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Anti Pütsepp ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Anti Pütsepp küll töötab, kuid kõik temale määratud rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut
lg 2,
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. 3 Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Anti Pütsepp ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole Anti Pütsepp hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades asjaolu, et isikut on varasemalt juba karistatud 11 päeva pikkuse arestiga, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud
lg 2 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste eest aresti mõistmine pikkusega 10 päeva ja
Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 12.04.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48; § 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.