KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.04.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-2920 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja v

§76lg.4 määrata Orest BITŠEVILE katseaeg kuni 14.10.2014.

Kohustada Orest BITŠEVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Orest BITŠEVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Orest BITŠEV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Orest BITŠEV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Orest BITŠEVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 75 (seitsekümmend viis) eurot 60 senti (s.h. materjaliga tutvumine 18 €, osalemine kohtuistungil 18 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, sõidukulu 7 €, käibemaks 12,60 €). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Orest Bitševi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Orest Bitšev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.04.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 1 kuu alates 14.09.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv ja 1 lõppenud distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglas viibib viiendat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kõik kuriteod olid kavatsetud, rahalise kasusaamise eesmärgil. Kinnipeetaval on toimunud vestlused kriminaalhooldusametnikuga sissetuleku ja majandusliku toimetuleku teemadel ning narkootikumide vahendamise kahjulikkusest. Kinnipeetav omandas keevitaja eriala, töötab xxx metallitsehhis, suhtleb lähedastega nii kirja-, telefoni- kui kokkusaamiste teel. Kinnipeetav on vangistuses läbinud suitsetamisest loobumise nõustamise, sotsiaalprogrammid Usk ja teadmine, Sotsiaalsete oskuste treening, Igapäevane valik, Taastava õiguse programm ning riigikeele B2 taseme kursuse. Kinnipeetav töötas vabaduses ametlikult keevitaja ja brigadirina, kuid saadav tulu ei rahuldanud pere vajadusi ning majandusliku olukorra parandamiseks tegeles kinnipeetav narkootikumide müügiga. Kinnipeetava päritoluperekonda kuulub õde, kinnipeetava suhted abikaasa ja pojaga on keerulised seoses vanglas viibimisega. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kuritegeliku mineviku ja mõtteviisiga isikud. Kinnipeetav tarvitas varem narkootikume, viimati
2. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus. Suhtlemisel on kinnipeetav vaba, agressiivsust ilmnenud ei ole. Kuriteod olid toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava puhul on ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem, kui isik on majanduslikult raskes olukorras ja tarvitab narkootikume. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava päritoluperekonda kuulub õde, suhted abikaasa ja pojaga on keerulised. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama õe juurde, tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub õe ämmale ja kus elab õde oma perega. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas töökoht õemehele kuuluvas xxx. Vestlusest kinnipeetava õega selgus, et kinnipeetav tarvitas narkootikume. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Maakohtu istung Kinnipeetav Orest Bitšev taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et on kõigest aru saanud. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungil ei osalenud, oma kirjalikus seisukohas toetas prokuröri abi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlus ja palus see rahuldada. 3 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, samuti on ta korduvalt viibinud vangistuses. Käesoleval ajal kehtib tema suhtes distsiplinaarkaristusena määratud noomitus. Maakohus möönab, et korduvkaristatus, korduvalt vangistuses viibimine ja distsiplinaarkaristuse olemasolu võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb pooleteise aasta pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli tegeliku karistusaja lõpuni. Kui ta vabaneb tähtaegselt pooleteise aasta pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht õe pere juures. Seega on kinnipeetavale tagatud ka nn. kodune järelevalve lisaks kriminaalhooldusele. 4 Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha õemees. Viru Vangla iseloomustuse ja kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil pani ta viimase kuriteo toime majandusliku kasu saamiseks, kuna kaotas töökoha ja perekonda oli vaja üleval pidada. Kuna käesoleval ajal on kinnipeetavale töökoht vabaduses tagatud, siis väheneb majandusliku olukorra parandamiseks uute kuritegude toimepanemise risk. Vangistuses on kinnipeetav omandanud keevitaja eriala ja töötab metallitsehhis. Eriala omamine annab kinnipeetavale suuremad võimalused tööjõuturul konkureerimiseks, töötamine vanglas on säilitanud tööoskuse ja -harjumuse. Lisaks sellele on kinnipeetav vangistuses läbinud 5 sotsiaalprogrammi ja riigikeele B2 taseme kursused. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kuulusid kinnipeetava suhtlusringkonda vabaduses kuritegeliku mineviku ja mõtteviisiga isikud ning ta on ka ise tarvitanud narkootikume. Maakohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riske eeltoodud põhjendustel saab vähendada lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale karistusaja lõpuni, s.o. kuni 14.10.2014. määrata katseaeg kuni tegeliku Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist varasemalt. Viimane kuritegu oli seotud narkootikumidega. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 76,60 5 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja jätab selle seoses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6