KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.04.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-11245 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaat Irina ŽURINA Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Mansur ZEYNALOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Mansur ZEYNALOV sünd. 31.03.1957, isikukood 35703310019, xxx kodanik, xxx Karistuse kandmise algus 22.03.2010 ja lõpp 22.07.2014 Vabastada Mansur ZEYNALOV (isikukood 35703310019) temale Harju Maakohtu 07.10.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §426 lg.3 loobuda Mansur ZEYNALOVI suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest seoses tema väljasaatmisega Eesti Vabariigist. Vastavalt Harju Maakohtu 07.10.2010 otsusele kuulub Mansur ZEYNALOV peale vanglast vabanemist Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus, määrata tema poolt Mansur ZEYNALOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti (s.h. toimikuga tutvumine 18 €, osalemine kohtuistungil 18 €, käibemaks 7,20 €). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) 1 kohtulikus menetluses makstud tasu Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Mansur Zeynalovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mansur Zeynalov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.10.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 4 kuud alates 22.03.
- KarS §54 lg.1 alusel mõisteti Mansur Zeynalovile lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga kolmeks aastaks. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, ka vanglas viibib teist korda. Kuritegude dünaamika on sarnane. Kinnipeetavale on määratud töövõimetus 40%. Kinnipeetav keeldus osalemast sotsiaalprogrammis xxx. Kinnipeetava päritoluperekond elab xxx, kuhu soovib asuda elama ka kinnipeetav. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema ja 2 õde. Kinnipeetava endine abikaasa elab Eestis, tal on uus pere, kuid ta toetab kinnipeetavat majanduslikult ja on toonud pakke. Kinnipeetav tarvitas narkootikume alates 2002 regulaarselt 1 – 2 korda päevas. Kinnipeetava elamisluba lõpeb 02.07.2013, uut talle ei väljastata. Kinnipeetav on Eesti riigi ja migratsiooniametnike suhtes vaenulik. Kinnipeetaval puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav suhtleb ettevaatlikult, manipuleerivalt, oskab mõningaid oma probleeme kirjeldada, kuid enda osa nende tekkimises ei näe, probleemide lahendamiseks või kasutada ebaefektiivseid vahendeid. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Tulenevalt sellest, et kinnipeetav on väljasaadetav Eesti Vabariigist, teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada ta käitumiskontrolli kohaldamata. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on sündinud Aserbaidžaani Vabariigis, tema Eesti Vabariigi elamisluba on kehtetu. Kinnipeetava päritoluperekond ja lähisugulased elavad xxx. Ennetähtaegse vabanemise korras soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Arvestades eeltoodut, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega ilma käitumiskontrolli kohaldamata, kuna kinnipeetav saadetakse riigist välja. Maakohtu istung Kinnipeetav Mansur Zeynalov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et tahab sõita koju xxx, ta on ise haige ning ka tema ema on vana ja vajab abi. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei vaielnud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisele KrMS §426 lg.3 kohaldamisega vastu. 2 Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina palus maakohtu istungil kinnipeetava taotlus rahuldada ja märkis, et kinnipeetaval on Aserbaidžaanis olemas elu- ja töökoht, tema pere on huvitatud sellest, et kinnipeetav tuleks sinna elama, rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad ning ta põeb haiguseid, mida on vaja ravida vabaduses. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja ka vangistust kannab teist korda. Käesoleva vangistuse kandmise ajal on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust. Samas arvestab maakohus ka seda, et käesolevaks ajaks on kinnipeetav vangistuses viibinud alates 22.03.2010 ning tal on jäänud kandmata veel 1 aasta 4 kuud vangistust. Seega on kinnipeetav vangistuses olnud kauem, kui on jäänud veel karistust kanda. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega on toetanud Viru Vangla, kriminaalhooldusametnik, prokuröri abi ja kaitsja. Antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega on oluline see, et Harju Maakohtu 07.10.2010 otsusega on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist. Oma soovi ja valmisolekut asuda xxx Vabariiki on kinnitanud maakohtu istungil ka kinnipeetav. Samuti on asja materjalidele lisatud tõendid, mis kinnitavad kinnipeetavale elu- ja töökoha xxx. Arvestades kinnipeetava pikaajalist viibimist vangistuses ja asjaolu, et ta kuulub Eesti Vabariigist väljasaatmisele, leiab maakohus, et kinnipeetavat on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KrMS §426 lg.3 võib kohus oma määruses loobuda KarS §76 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Harju Maakohtu 07.10.2010 otsuse alusel kuulub kinnipeetav Eesti Vabariigist väljasaatmisele ning seetõttu leiab maakohus, et tema suhtes on võimalik loobuda käitumiskontrolli kohaldamisest. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 43,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja jäta selle Eesti Vabariigi kanda. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4