1-09-6400/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-6400 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märts 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Viktor Tjutrjumovi (Tjutrjumov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. märts 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Viktor Tjutrjumovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1.1 V. Tjutrjumov tunnistati Tartu Maakohtu 14.08.2009 otsusega süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. 1.
4. Karistuse kandmise algus on 14.08.2009 ja lõpp 12.02.
6. Viru Maakohtu
7. märtsi 2013 määrusega jäeti V. Tjutrjumov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Kohus on taotluse läbivaatamisel arvesse võtnud kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad -1- andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3.
9. Maakohtu määruse kohaselt on V. Tjutrjumov ühel korral kriminaalkorras karistatud. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et V. Tjutrjumovil puuduvad distsiplinaarkaristused ning vangla toetab V. Tjutrjumovi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruse järgi andis V. Tjutrjumov oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus on V. Tjutrjumovile avanenud 12.02.
10. Kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt töötab V. Tjutrjumov alates 21.01.2013 majandustöödel sise- ja välikoristajana. Vangistuse jooksul on V. Tjutrjumov läbinud Eluviisitreeningu, on arvel Töötukassas aktiivse tööotsijana. Alates 15.11.2012 kannab karistust avavanglaosakonnas. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama poolõe juurde aadressile XXX . V. Tjutrjumovil on keskharidus ja vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Samuti on V. Tjutrjumovil tasumata võlanõudeid XXX euro ulatuses. V. Tjutrjumov tarvitas vabaduses alkohoolseid jooke ning pani kuriteo toime alkoholijoobes. 3.
11. Maakohtu määruses väljatoodud kriminaalhooldaja andmete kohaselt on aadressil XXX asuva elukoha näol tegemist V. Tjutrjumovi poolõe T.K. ühiselamutoaga, kes andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks Viktor Tjutrjumovi suhtes. 3.
12. Maakohus on osundanud Riigikohtu praktikale (lahend 3-1-1-91-06), mille kohaselt vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohus luges positiivseks, et V. Tjutrjumov on osalenud sotsiaalabiprogrammis vangistuse ajal ning hõivatud tööga. 3.
13. Maakohus tõi välja, et vangla esitatud iseloomustuse kohaselt V. Tjutrjumovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti märkis maakohus, et kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asuks süüdimõistetu elama aadressile XXX . Maakohtu arvates vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samas viitas maakohus asjaolule, et V. Tjutrjumovil puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. 3.
14. Maakohtu hinnangul ei oleks V. Tjutrjumovi vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus tõi välja, et V. Tjutrjumovi karistusaeg lõpeb 12.02.2017 ja ärakandmisele kuulub veel ligi 4 aastat vangistust ja leidis, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 4.1 V. Tjutrjumov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
15. V. Tjutrjumov on seisukohal, et tema puhul peab arvestama distsiplinaarkaristuste puudumist, head käitumist ning madalat kuriteo toimepanemise tõenäosust. V. Tjutrjumov leiab, et on vangistuse ajal teinud kõik, et vabaneda ennetähtaegselt ning parandada edaspidi enda elu. Vanglas on V. Tjutrjumov tudeerinud saksa keelt, õppinud kingsepaks ning metsatööliseks, lisaks on isikul sõiduõpetaja, tehnoülevaataja ning kaugsõiduautojuhi kutse. Samuti toob V. Tjutrjumov kaebuses välja asjaolu, et on teeninud kaitseväelasena ning piirivalve ohvitserina. V. Tjutrjumov osundab, et tal on palju tööstaaži, millega on võimalik minna eelpensionile. Isik möönab kaebuses alkoholiprobleemi, mis ei seganud tööelu, kuid halvendas isiklikku ning pereelu, kuid viitab samas, et on pöördunud psühholoogi poole, et probleemiga tegeleda. Kaebuse kohaselt töötab V. Tjutrjumov avavanglas olles metsas, -2- transportides sinna töölisi. V. Tjutrjumov leiab, et ei ole ühiskonnale ohtlik ning palub seetõttu maakohtu määrus tühistada ning vabastada ta ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Vastus määruskaebusele
16. Ringkonnakohus tegi
17. märts 2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 02.04.
18. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et V. Tjutrjumovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on V. Tjutrjumovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja vastab vaid määruskaebuses esitatud peamistele väidetele.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Tjutrjumovi määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja V. Tjutrjumovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Tjutrjumovi vanglas õppimine, uute erialade omandamine ning distsiplinaarkaristuste puudumine on küll tunnustustvääriv, kuid ei anna veel alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus osundab, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et hoolimata V. Tjutrjumovit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole ennetähtaegne vabastamine tema poolt toimepandud rasket eluvastast kuritegu ja ärakantud senist karistusaega arvestades põhjendatud.
21. Ringkonnakohus leiab, et V. Tjutrjumovile mõistetud karistusest kantud karistuse osa, mis on vaid veidi üle poole kogu karistuse pikkusest, ei ole proportsionaalne süüdimõistetu poolt toimepandud teo raskusega, kuna jääb sel juhul alla sanktsiooni alammäära ning ei vasta V. Tjutrjumovi süü suurusele. Ringkonnakohtu hinnangul riivaks just toimepandud teo raskust ja ärakantud karistusaja lühidust arvestades V. Tjutrjumovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka käitumist enne ja pärast vangistust ja isikut vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa isikut vabastada vaid positiivsele käitumisele ja vabanemisel eesootavatele tingimustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda kategoorilises vormis enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.
22. Ringkonnakohus märgib ka, et reeglina tulebki süüdimõistetul karistus lõpuni kanda ning üksnes erandlikud asjaolud õigustavad isiku ennetähtaegset vabastamist. Tähtaegseks -3- vabanemiseks on süüdimõistetul oluline selle aja jooksul oma käitumise ja hoiakute muutmisega vangistuses edasi tegeleda, et luua eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks eluks ja saavutada määruskaebuses nimetatud eesmärk oma elu parandamiseks tulevikus.
23. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Tjutrjumov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -4- Mati Kartau