1-10-4727/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-4727 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Andrei Morozovi (Morozov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Morozovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. A. Morozov tunnistati Harju Maakohtu 22.04.2010 otsusega süüdi KarS § 331, § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat 7 kuud vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 03.02.2010 ja lõpp 03.09.
7. Viru Maakohtu 05.03.2013 määrusega jäeti A. Morozov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus leidis, et A. Morozov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 3.
9. Maakohtu määruse kohaselt on A. Morozovit viis korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab vanglakaristust teist korda. Varasemalt on teda karistatud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on ka toime pannud liiklussüüteo (joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise). A. Morozov on olnud kahel korral kriminaalhooldusel ja pani esimesel katseajal toime uue kuriteo. A. Morozovit on varasemalt Harju Maakohtu 16.07.2008 määrusega vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Kuigi katseaeg kulges ja lõppes edukalt, pani A. Morozov peale katseaja möödumist toime raske esimese astme narkokuriteo (suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise). Harju Maakohtu 22.04.2010 otsusest nähtub, et kinnipeetavalt võeti tema elukohas teostatud läbiotsimisel ära 12 minigripi kilekotti pulbrilise ainega kokku 1527,96 g, mis sisaldas puhtal kujul 207,58 g amfetamiini. Samast otsusest on näha, et isik on muuhulgas süüdi tunnistatud kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise ja valdamise eest, mis on toime pandud 26.11.2007 vanglas karistust kandes. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole A. Morozovi puhul eesmärki täitnud ja võimaluse tekkimisel eirab ta kehtestatud reegleid, mistõttu ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 3.
10. Maakohus tõi välja, et A. Morozovit on vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud ning ta omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud esemete valdamise eest. Maakohus luges positiivseks, et kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud vangla majandustöödel ja töötanud väljaspool vangla territooriumit. Samas osales A. Morozov sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, kuid arvati sealt pärast
11. kohtumist välja, kuna tema motivatsioon osalemiseks oli madal ning ta segas ühtse grupiga töötamist. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht aadressil XXX . Tegemist on 1-toalise korteriga, kus elavad kinnipeetava abikaasa ja alaealine tütar. Vabanedes garanteerivad kinnipeetavale töökoha XXX ja FIE XXX (garantiikirjad isiklikus toimikus). 3.
12. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei ole paranemise teele asunud. Arvestades A. Morozovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske esimese astme narkokuritegu), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod) ja tema käitumist vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus, väärteokaristus väheväärtusliku asja varguse eest, kriminaalkorras karistatud kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise ja valdamise eest) ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus märkis, et A. Morozovit on juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid esimesel katseajal pani ta toime uue kuriteo ja kuigi teine katseaeg ennetähtaegsel vabastamisel möödus positiivselt, jätkas ta pärast katseaja möödumist kuritegevust pannes toime narkokuriteo. Seega ei osuta kriminaalhooldus A. Morozovile piisavalt mõju. Maakohtu hinnangul näitab A. Morozovi käitumine vanglas, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja uute rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu võimalused vabanemisel, töö- ja elukoha omamine ja lähedaste toetus üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Maakohtu hinnangul on karistusaja lõpuni jäänud üle 1,5 aasta vägagi pikk aeg ning korduvalt kuritegusid toime pannud isik peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus, kuna ennetähtaegne vabastamine ei ole isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. A. Morozov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist kuni kaheaastase katseajaga. Alternatiivselt taotleb ta ennetähtaegse vabastamise uut arutamist pool aastat pärast ringkonnakohtu määruse tegemist. 4.
14. Määruskaebuse kohaselt ei vabastanud maakohus A. Morozovit ennetähtaegselt, kuigi vangla, prokurör ja kriminaalhooldaja tema ennetähtaegset vabastamist toetasid. A. Morozov -2- märgib, et rikkus
15. a kriminaalhoolduse nõudeid, kuid on selle eest juba karistuse kandnud ning
16. a täitis ta pärast karistuse ärakandmist kõiki kriminaalhooldaja nõudmisi ja kriminaalhooldusametnikud iseloomustasid teda positiivselt. A. Morozov märgib, et pani toime raske kuriteo, kuid on kaks kolmandikku karistusajast ära kandnud, mõistab kuriteoga tekitatud kahju ja kahetseb sügavalt toimepandut. Joobes juhtimine toimus aga rohkem kui 10 aastat tagasi ja selle eest määrati rahatrahv. Süüdimõistetu märgib, et tal ei olnud siis juhiluba ning pärast lubade saamist ei ole tal ühtegi liiklusseaduse rikkumist. 4.
17. Süüdimõistetu viitab vangla toetusele ja vangla iseloomustuses väljatoodud madalatele riskiprotsentidele ning toob välja, et tal on vabaduses pere, kes avaldab talle head mõju ja aitab teda nii materiaalselt kui moraalselt. Määruskaebuse kohaselt on vangla iseloomustusest näha, et A. Morozov soovib ennetähtaegselt vabaneda ja ühiskonda integreeruda. Süüdimõistetu toob välja, et omandas riigikeele B-tasemel, ta viidi üle avavanglasse, ta õpib iga päev hommikust õhtuni vanglast väljaspool infotehnoloogiat ning vangla on talle võimaldanud lühiajalisi väljasõite, mis näitab, et teda saab usaldada. Määruskaebuse kohaselt viibis A. Morozov vahepeal ajutiselt kinnises vanglas, kuid on nüüd jälle tagasi avavanglas. A. Morozov märgib, et infotehnoloogia õpingute lõpetamine või edasiõppimine vanglas ei ole võimalik, kuna eeldab interneti kasutamist, mis vanglas on keelatud. Infotehnoloogia haridus võimaldaks tal aga hästi tööd leida. Määruskaebuse kohaselt saatis A. Morozovi abikaasa maakohtule arstitõendi, mille kohaselt on ta kaksikutega rase. A. Morozov märgib, et isakssaamine muutis tema vaadet elule ja ta väljendas seda ka kohtuistungil, kuid maakohus jättis selle tähelepanuta. Süüdimõistetu hinnangul viitab maakohus peamiselt sellele, milline ta oli, kuid ta on nüüdseks end muutnud, tunneb oma tegude pärast häbi ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Vastus määruskaebusele
18. Ringkonnakohus tegi 25.03.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 01.04.
19. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Morozovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on A. Morozovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse seisukohtadega, ei korda kolleegium neid käesolevas määruses tervikuna ning vastab vaid määruskaebuses esitatud väidetele.
21. Ringkonnakohus ei nõustu A. Morozovi määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on keskendunud liialt süüdimõistetu varasemale elukäigule ja jätnud tema elus toimunud positiivsete muutuste ning vangla, kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamusega arvestamata. 7.
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on igakülgselt hinnanud A. Morozovit iseloomustavaid asjaolusid ning põhjendatult jätnud A. Morozovi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kuigi A. Morozovit vabanemisel eesootavad tingimused elu- ja töökoha ning pere toetuse näol on head, ta on vangistuses õppinud, töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammis ning viibib avavanglas, käies vanglast väljas koolis, on ringkonnakohtu hinnangul maakohus õigesti leidnud, et A. Morozovi korduv kriminaalkorras karistatus, viimati esimese astme kuriteo eest, varasemalt määratud karistuste ja kriminaalhoolduste tulemusetus ning distsiplinaarkaristuse olemasolu vangistuses annavad alust arvata, et A. Morozov ei suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. -3- 7.
23. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et süüdimõistetu eelneval elukäigul, samuti tema käitumisel vanglas, ongi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel oluline kaal ning A. Morozovi vabastamine vaid vabanemisel eesootavate heade tingimuste, õppimisvõimaluste ja pere toetamise motivatsiooni tõttu ei ole põhjendatud. Kuna menetlusosaliste seisukohad ei ole kohtule lõplikult siduvad, oli põhjendatud ka maakohtu otsustus jätta A. Morozov ennetähtaegselt vabastamata hoolimata vangla, kriminaalhooldaja ja prokuröri vastupidisest arvamusest. Kuna A. Morozovile on vangla iseloomustuse kohaselt alles 05.12.2012 määratud distsiplinaarkaristus keelatud esemete valdamise eest, ei saa nõustuda ka määruskaebuses esitatud väitega, et süüdimõistetu on vangla usaldust õigustanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine arvestades distsiplinaarkaristuse kehtivust ja süüdimõistetu korduvat kriminaalkorras karistatust ka erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid järgmise ennetähtaegse vabastamise arutamise varasemaks muutmist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks A. Morozovil ennetähtaegseks vabanemiseks vangla reeglitest pikemaajalisema kinnipidamisega näidata, et tema käitumises on tõepoolest toimunud püsivad muutused ning ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada.
24. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Morozov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas -4- Mati Kartau