4-12-5147/15

Väärteoasi 4-12-5147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Vaidlustatud lahend Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 25.09.2012.a. otsus väärteoasjas nr: 2302,12,013243 VP karistamiseks Liiklusseaduse § 242 lg.1 alusel Kaebuse esitanud isik VP, isikukood XXX, elukoht XXX Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja VP Kohtuväline menetleja – Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu. LÕPPOSA Tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 25.09.2012.a. otsus väärteoasjas nr: 2302,12,013243 Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.1 p.1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 19.03.2013.a. Vaidlustatud otsuse sisu: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 25.09.2012.a. otsus väärteoasjas nr: 2302,12,013243 karistati VP’it rahatrahviga 242 lg.1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses Liiklusseaduse § 242 lg.1 alusel, so rahatrahviga 100 eurot. Otsuse kohaselt juhtis VP 29.08.2012 kell 13.55 Pae tn 28 Tallinnas mootorsõidukit, mille esiküljeklaaside läbipaistvus ei vastanud kehtivatele nõuetele, lubatud 70%, tegelik läbipaistvus 36,2 ja 36,3%. Otsuse kohaselt on menetlusalune isik rikkunud MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodi 612 p 1 ning pani toime Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu: 15.10.2012 esitas VP kohtule kaebuse, milles taotleb eelnimetatud otsuse tühistamist, alternatiivina rahatrahvi vähendamist. Kaebuse kohaselt ei ole talle määratud rahatrahv õiglane, kuivõrd tema ostetud mootorsõiduk käis esmaregistreerimisel autoregistri keskuses ning pärast läbis edukalt tehnoülevaatuse. Leiab, et on ka ebaseaduslik, et kontrollimiseks võeti juhiload ja teised autodokumendid ning neid ei tagastatud. Samuti teostati politsei poolt tehnoülevaatus ilma tema nõusolekuta. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja on seisukohal, et VP süüline käitumine MKM 13.06.2011.a määrus nr 42 lisa 1 kood 612 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ning tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Toimepandud tegu on õigusvastane ning seda välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud tunnistaja ütluste ja sõiduki klaaside läbipaistvuse mõõtmise protokolliga. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta, et 29.08.2012 Tallinnas Pae tn Peterburi tee suunas liikus must BMW X5 reg.nr.XXX ning et sellel maasturil olid eesuste klaasid tumendatud silmnähtavalt üle lubatu. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka sõiduki klaaside läbipaistvuse mõõtmise protokollist nähtuv. Klaase mõõdeti mõõteseadmega KRATT-2, mis oli taadeldud 18.02.2011 taatlustunnistuse nr ATLC-11/
2. Mõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ning mõõtmised teostas pädev ametnik. Kohtuväline menetleja leiab, et puudub alus arvata, et tunnistaja eksis või andis valeütlusi. Seega on õigesti rakendatud VTMS seadustikku ja LS sätteid, VP on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus, puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: Kohtuistungil jäi VP oma kaebuse juurde, leiab, et määratud rahatrahv on ebaseaduslik. Kaebaja selgitas, et ta on nõus ise tumendatud autoklaasid ära võtma. Politsei nõudis, et ta läbiks tehnilise ülevaatuse, ta ei saanud aru tema kinnipidamise põhjusest. Ta viidi Jürisse tehnilisele ülevaatusele, seal oldi 1,5 tundi, seejärel tagastati load, tehniline pass ning politsei ütles, et ta kirjutaks alla dokumendid ning talle määratakse rahatrahv 120 eurot. Tahtis minna järgmisel päeval tehnoülevaatusele. Lisaks selgitas politseinikele, et esimese tehnilise 2 ülevaatuse ning ARKi ta läbis, sai load, autole numbrid ning kõik dokumendid olid korras. Talle on ette heidetud, et autoaknad on toonitud, aga auto läbis selliselt ARKi. Ta teadis, et sõiduki klaaside läbipaistvus on lubatud piires. Tema ise autoklaase ei tooninud, ostis auto juba toonitud klaasidega sõiduauto. Soetas sõiduauto Kadaka teel automüügi platsilt. Elke Autost IG kontrollis sõiduki tehnilist seisukorda enne. VNoli sõiduki endine omanik ja müüja. Palub oma kaebuse rahuldada ning rahatrahv tühistada, selgitas, et ta ei teadnud autoklaaside tumendamisest. Ta läbis tehnilise ülevaatuse ning keegi ei öelnud talle selle kohta midagi. Tunnistajana kuulati kohtuistungil üle GK, kes kinnitas, ülevaatuse pitsat nr 258 kuulub temale, samuti, et kui ta väljastab kontrollkaardi, siis on sellega eelnevalt tutvunud. Vaidlusalune auto konkreetset seisukorda ta ülevaatuse hetkel ei mäleta, kuid mäletab kaebuse esitajat. Sõiduauto tehnilise ülevaatuse kontrollkaart oli korras. Klaaside läbipaistvuse mõõtur on olemas, kui vaja, seda ka kasutatakse. Tunnistaja on võimeline silma järgi eristama, kas auto klaaside läbipaistvus on rohkem kui lubatud. Kui 36% on klaaside valguse läbipaistvus, siis see on silmaga hästi näha, seda ka kontrollitakse. Samuti selgitas, et ei tohi olla nii, et mootorsõiduk läbib tehnilise ülevaatuse punktis ülevaatuse, kui klaasid ei ole õiged, sellisel juhul ei täida ta oma kohustust – ülevaatust ei saa läbida. Lisaks on tunnistajana üle kuulatud IG, kes selgitas, et ta oli kaasas, kui menetlusalune isik hakkas autot ostma. Tunnistaja selgitas, et vaatas salongi, samuti vaatas auto visuaalselt üle, edasi vaatab ARK. Visuaalselt vaadates vastas auto tingimustele, et siin Eestis see arvele võtta. Ainuke, mida märkas, oli see, et klaasipesu paagil puudus kork, oli Nescafe kork, klaasid olid autol terved, kõik klaasid peale auto esiklaasi olid toonitud, klaasidel oli kile peal. See kile võis olla peale pandud juba tehases, kui auto oli võetud arvele, siis oli kõik korras. Kohtuväline menetleja märgib, et silmnähtavalt on auto kõrvalistuja ja juhipoolne aknaklaas teistest sõidukite akendest tumedam. Samuti rõhutas, et esiklaasil oli täke, järelikult esiklaas ei olnud korras. Palub jätta kaebuse rahuldamata, leiab, et isik on teo toime pannud tahtlikult. Klaaside läbipaistvus on silmnähtavalt tumedam teiste autode klaasidest. Autojuhi kohustus on hoida auto tehnilist seisukorda sellisena, et see vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Väärteoasja materjalide juurde on lisatud ARK koopia sõiduauto registreerimistunnistusest, mille kohaselt BMW X5 reg.nr.XXX omanik on Swedbank Liising AS, vastutav kasutaja SP, see on väljastatud 17.11.2011, järgmine ülevaatuse aeg märgitud 10.2013, pitsat nr A
3. Lisaks on toimikus Eesti Akrediteerimiskeskuse esitatud lisa tunnistusele E124, mille kohaselt mootorsõidukite tehniliste nõuete vastavuse kontrollpunktis BSN Auto OÜ aadressil Aruküla tee 55A Jüris on pädev mõõtma autoklaaside läbipaistvust, ning kalibreerimistunnistus autoklaaside läbipaistvuse mõõturile Kratt-
4. Samuti on materjalide hulgas taotlus Swedbank Liising AS-ile, mille kohaselt Sergei Pulkin on taotlenud kasutatud sõiduki registreerimist 17.11.
5. Sõiduki registreerimiseelse ülevaatusakti nr ARK0087047 kohaselt on sõiduk esmaselt registreeritud 17.11.2003 päritoluriigi reg.märk XXX, selle akti on kinnitanud Sergei Potjomkin 28.10.
6. Toimikus on ka järelmaksuga müügilepingu nr XXX eseme üleandmise-vastuvõtu akt kuupäevaga 17.11.
7. On lisatud ostu-müügi leping, mille kohaselt GN müüs sõiduauto VN, kes 17.11.2011 tasus sõiduki esmase registreerimise eest riigilõivu 178,95 eurot. 3 Tõenditena on kohtule esitatud koopiad Swedbank Liising AS-i poolt teostatud mootorsõiduki BMW X5 reg.nr XXX ülevaatusaktist ja mootorsõidukist tehtud fotodest. Hindamisakti kohaselt ei ole sõiduautol nähtavaid mõlke, vigastusi. On märgitud, et esiklaasil on täke. Hindamisakt koostatud 15.11.
8. Kohtu järeldused: Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et VP kaebus kuulub rahuldamisele, kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et sõiduauto BMW esiuste klaasid olid tumedamad kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kehtestatud norm, kuid vaidlus on selle üle, et tuvastamata on menetlusaluse isiku tahtlus väärtegu toime panna, so väärteo subjektiivne külg. Menetlusalune isik kinnitas, et ta tegi kõik endast oleneva, et ta saaks sõiduauto ARKis registreerida – eelnevalt läbis tehnoülevaatuse, seal ei tekkinud mingeid probleeme. Ka tunnistaja GK, kes teostas sõiduauto ülevaatuse, kinnitas, et ei ole võimalik, et mootorsõiduk läbib tehnilise ülevaatuse, kui sõiduauto klaasid ei vasta nõuetele. Sõiduauto hindamisakti ja sellele lisatud pildid on koostanud Swedbank Liising AS kuupäevaga 15.11.
9. Tehtud fotodelt nähtub, et sõiduautol on küljeklaasid tumendatud. Kohus tegi ka sõiduauto vaatluse, mille kohaselt on klaasid samasugusel kujul, nagu on märgitud hindamisakti juurde kuuluvatel fotodel. Kohus on veendunud, et sõiduauto klaasid nägid sõiduauto vaatlusel välja samasugused, nagu see on tuvastatud hindamisakti juurde kuuluvate fotodega. Menetlusalune isik on ka ise kinnitanud, et ta ostiski sõiduauto tumendatud klaasidega, vahepeal ei ole neid ise eemaldanud ega puutunud. Menetlusaluse isikuga auto müügihetkel kaasas olnud ja kohtus üle kuulatud tunnistaja I. G kinnitas, et kõik sõiduauto klaasid peale esiklaasi olid toonitud, võimalik, et toonitud klaasid pandi autole juba tehases. Seega jääb kohtuvälise menetleja väide, et P eemaldas iseseisvalt klaaside toonimiseks kasutatava kile enne ülevaatuse teostamist ning pärast ülevaatust pani selle tagasi, tõendamata ning paljasõnaliseks. Samuti on tõendamata kohtuvälise menetleja seisukoht, et väärtegu on toime pandud tahtlikult või vähemalt ettevaatamatusest. V. P on korduvalt kinnitatud, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et tema sõiduauto klaasid ei vasta etteantud normidele, st on lubatust tumedamad. Lisaks on ta nende samade klaasidega ringi sõitnud ligi aasta vältel. Kohus märgib, et mil viisil oleks võimalik veel isikul veenduda, et tema sõiduauto on tehniliselt korras, kui mitte viies sõiduauto tehnoülevaatusele, usaldades selle spetsialistide kätte ning lastes teostada vastava kontrolli. Ka politsei poolt kinnipidamisel ei saanud P aru, miks ta kinni peeti ning selgitas Jüris asuvas tehnoülevaatuse punktis, et läbis esimese tehnilise ülevaatuse, samuti läbis ARKi, sai vajalikud load ja autole registreerimisnumbrid. Vastavad tõendid on ka kohtule esitatud. Seega isik eeldas ning sai kindluse, et sõiduautoga, sh klaasidega on kõik korras ning et need vastavad kehtivatele normidele. Kohtul ei ole alust kahelda menetlusaluse isiku ega tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Kohus, tutvunud esitatud tõendite ning menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et tõendamata on menetlusaluse isiku VP tahtlus väärteo toimepanemiseks. Isik eeldas õigustatult, et kui ta läbib tehnoülevaatuse, vastab tema sõiduauto ettenähtud normidele. Seega puuduvad väärteos 4 VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteo tunnused ning kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus tuleb tühistada täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 25.09.2012.a. otsus väärteoasjas nr: 2302,12,013243 VP karistamiseks Liiklusseaduse § 242 lg.1 alusel tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.3; § 133-
10. Piret Liivo Kohtunik 5