lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda karistati vangistusega 1 (üks) aasta. Villu Leib tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda karistati vangistusega 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. Villu Leib tunnistati süüdi
lg 2 p 4 ja 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda karistati vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel mõisteti Villu Leivale liitkaristus kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise teel ja talle mõisteti lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt Villu Leivale mõistetud karistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust nähti ette mitte pöörata täitmisele, kui Villu Leib ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale
Vastavalt
lg 1 kohustati Villu Leiba järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Villu Leib määrati katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja kulgemist arvestati kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. 18. augustist 2011.a. Karistuse täitmisele pööramisel
kuni 14.02.2008.a. s.o. 2 (kaks) päeva tema karistusaja hulka. Harju Maakohtu 17.05.2012 määrusega nr 1-11-3187 pöörati
lg 4 alusel täitmisele Villu Leivale Harju Maakohtu 18.08.2011.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Villu Leiva karistuse kandmise algust loetakse alates 13.05.2012.a. Nimetatud kohtumäärusest nähtub, et Harju Maakohtu 07.11.2011.a kohtumäärusega pikendati Villu Leivale Harju Maakohtu 18.08.2011.a kohtuotsusega määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 17.04.2013.a ning
lg 3 alusel määrati Villu Leivale
lg 2 p 2 sätestatud lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Harju Maakohtu 18.08.2011.a kohtuotsusega määratud katseaja jooksul. Kriminaalhooldusametnik esitas 16.02.2012.a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles ta taotles Villu Leivale kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna hooldusalune ei ilmu registreerimisele, viimati tuli registreerimisele 12.01.2012 ja rohkem ametnik hooldusalusega kontakti ei saanud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei sobi Villu Leib kriminaalhooldusele, kuna ta ei suuda täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Kinnipeetavat Villu Leiba on kriminaalkorras karistatud 7 korda ning vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Praegu kannab Villu Leib karistust
lg 1 järgi (altkäemaksu andmine),
lg 2 p 1 järgi (kelmus) ja
lg 2 p 4,5 järgi (vargus, mis on toime pandud avalikult vägivalda kasutamata, isiku poolt, kes on varasemalt varguse ja 3 röövimise toime pannud). Kuriteod varieeruvad, vägivaldsuse aste on vähenenud. Kuritegude soodusteguriks on majandusliku kasu saamine. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Villu Leiba erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud 22-l korral, muuhulgas on teda 4-l korral karistatud Alkoholiseaduse § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 8 kuu ja kanda jääb veel vähem kui 6 kuud vangistust. Antud hetkel kinnipeetav ühtegi tegevust läbinud ei ole. Viru Vangla iseloomustusest distsiplinaarkaristused puuduvad. nähtub, et kinnipeetaval Villu Leival kehtivad Vabanemise korral on isikul võimalus asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku emale M B ja kus viimane elab hetkel üksinda. Villu Leival on 8 klassi haridust, mis on omandatud xxxx. Koolikohustuse täitmise ja käitumisprobleemide tõttu on isik õppinud erinevates koolides. xxxx suunati ta 4.-5. klassi lõpetama. xxxx on isik lõpetanud xxxx eriala. Enne vangistust tegi kinnipeetav aeg-ajalt juhutöid, samuti teenis ta lisa pudeleid korjates. Enne seda olevat ta aga töötanud FIE-na ehitustel. Isikul on tasumata võlanõudeid umbes 300 euro ulatuses. Ema on valmis isikut materiaalselt esialgu toetama. Villu Leib vabanedes töökohta ei oma. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral tuleb isikul end võtta arvele Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Isik on varasemalt korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, sh röövimise ja altkäemaksu võtmise. Kinnipeetava lähedastest on olemas ema M B, kellega isik väidetavalt väga lähedane ei ole. Isiku sõnul on tal kaks alaealist tütart, kelle kasvatamises ta ei osale. Kinnipeetava tutvusringkonnas on erineva taustaga isikuid. Villu Leib ise võib olla teiste poolt mõjutatav/suunatav. Kinnipeetava elustiil on olnud riskeeriv ja hoolimatu. Enne vangistust puudus isikul kindel elukoht ning toetust pakkuv sotsiaalne võrgustik. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on valmis isikut toetama tema ema M B seni kuni isik endale jalad alla saab. Päritoluperekonda kuuluvad veel 3 poolõde, kellega isik suhtleb minimaalselt. Isiku enda sõnul tarvitas ta vahetult enne vangistust praktiliselt iga päev alkohoolseid jooke. Lisaks alkoholile on ta tarvitanud ka surrogaatalkoholi (60% sisaldusega odekolonn). Alkoholijoobes olles võib isik käituda ettearvamatult, vägivaldselt. Vägivallakuriteod on sooritatud alkoholijoobes olles. Kinnipeetav on vabaduses väidetavalt püüdnud loobuda alkoholist, kuid tulemusteta, millest võib järeldada probleemi tõsidust. Puuduvad andmed narkootikumide tarvitamise kohta. Kinnipeetav on jutukas, enesekeskne, tunnistades, et võib kergesti vihastuda/ärrituda. Ette on tulnud vägivaldset käitumist. Kinnipeetav oma sõnul soovib asuda ametlikult tööle ning osaleda oma laste kasvatamises. Isiku eesmärgiks on luua ka oma pere ja parandada suhteid lähedastega. Arvestades isiku varasemat käitumist, üleolevat ellusuhtumist ja alkoholilembust, siis on tõenäosus uuteks seaduserikkumisteks olemas. Vangistuses on käitumine ja ametnikesse suhtumine olnud hea. Kinnipeetava sõnul on tema suhtumine kriminaalhooldusesse pigem positiivne, kuid samas on isik korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mis seab tema sõnad kahtluse alla. Motivatsioon muutuda tundub isiku jutu põhjal näiline. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68%, vägivalla komponendiga kuriteo sooritamise tõenäosus sama aja jooksul on samuti 68%. Viru Vangla ei toeta Villu Leiva vabanemist ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla, kuna tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks on liiga kõrge. Juhul, kui kohus siiski otsustab vabastada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes
4 Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et enne vangistust puudus isikul kindel elukoht ning toetust pakkuv sotsiaalne võrgustik. Ema M B on avaldanud, et poeg peab tööle minema ja oma elu korda seadma. Villu Leib võib olla negatiivset mõju avaldavate isikute poolt mõjutatav omakasu eesmärgi saavutamiseks. Isiku senine elustiil on olnud hoolimatu nii enda kui ümbritsevate suhtes, kuivõrd ta lahendas probleeme kuritegelikul teel. Kinnipeetava ema M B on tootmistööline xxxx, samuti saab ta xxxx. Arvestades isiku eelnevaid sagedasi töökohavahetusi ja soovi mitte töötada ametlikult, saab väita, et isiku konkureerimisvõime tööturul on madal. Samuti on probleemiks algharidus ning motivatsiooni puudumine õpingute jätkamiseks. Selle tulemusena võib Villu Leib sattuda vähetasustatud töödele, mis ei vasta tema ootustele ning kokkuvõttes vähendab motivatsiooni töötada ja makse maksta. Isik kaldub idealiseerima olukordi, on egotsentrilise käitumisega, otsib süüd teiste käitumises, pisendades oluliselt endaga kaasnevaid probleeme. Koostööaldis on isik siis, kui näeb sealt isiklikku kasu. Samuti ei saa alahinnata varasemat alkoholi liigtarbimist, mille tõttu viibis isik sageli juhututtavate seltskonnas, kellega koos nauditi riskeerivat elustiili. Kõik kinnipeetava varasemad tingimuslikud karistused on ebaõnnestunud, isik on jätkanud uute süütegude toimepanemist, ignoreerinud kontrollnõuete täitmist. Kui kohus leiab, et antud isik peaks vabanema tingimisi ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle
Villu Leib kinnitas kohtuistungil, et ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, sest ta väärib seda. Ta ei saa aru, miks on välja toodud nii kõrge riski protsent, et ta võib toime panna uue kuriteo. Kinnipeetava väitel ei ole ta üheski sotsiaalprogrammis osalenud. Villu Leib tunnistas kohtule, et hakkas jooma ja sattus depressiooni, kuna kaotas elukaaslase, kes oli temast vanem ja oli talle kui ema eest, õpetades teda elama. Karistuse kandmise ajal on ta sellest üle saanud. Alkoholisõltuvust tal ei ole, kuid talle meeldib alkoholi tarvitada. Samas suudab ta ka alkoholitarvitamisest hoiduda ja sellele ei öelda. Varasemate vangistuste kohta märkis kinnipeetav, et need on olnud kui piiratud vabadus, mil ta tahtis kõike teha. Ta tunneb uhkust, et
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Villu Leib ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetavat Villu Leiba on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Käesoleval ajal kannab Villu Leib karistust Harju Maakohtu 18.08.2011 kohtuotsuse alusel, kusjuures nimetatud kohtuotsusega mõisteti talle esialgselt tingimuslik vangistus, mis pöörati Harju Maakohtu 17.05.2012 määrusega täitmisele, sest Villu Leib vaatamata katseaja pikendamisele ei ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ja tema suhtes ei olnud võimalik kriminaalhooldust teostada. Väärib märkimist, et kuriteod
lg 1 järgi (altkäemaksu andmine) ja
lg 2 p 1 järgi (kelmus), mille eest ta praegu karistust kannab, on ta toime pannud Murru Vanglas, olles kinnipeetav ja kandes Viru Maakohtu 17.04.2006 kohtuotsusega
lg 2 p 4 järgi mõistetud karistust, kusjuures ka nimetatud tegu oli toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Viru Maakohtu 17.04.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt Murru Vanglast vabastati Villu Leib Harju Maakohtu 18.05.2007 määruse aluse tingimisi enne tähtaega, juhindudes
katseajaga 1 a ja tema karistuse ärakandmata osa seisuga 29.05.2007 oli 4 kuud 16 päeva. Viru Maakohtu 18.02.2008 määrusega pöörati
Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Villu Leiva vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht tööle mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral ja majanduslike raskuste tekkimisel, samuti arvestades tema võimalikku alkoholitarvitamist ning sellest tulenevat agressiivsust, kergesti mõjutatavust, tutvusringkonda muuhulgas negatiivset mõju avaldavate isikute näol, et Villu Leib võib toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla hinnangul, arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on nii uue mittevägivaldse kui ka vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68%, mis on kõrge %. Viru Vangla ei toeta Villu Leiva vabanemist ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla, kuna tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks on liiga kõrge. Kohus tunnustab Villu Leiba selle eest, et tal distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. 6 Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta Villu Leiba vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.