KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.detsembril 2012.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-10481 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane

§ 238

lg 2 alusel vähendada Georg Prangel´ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust, see on 2 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu BV´i tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Georg Prangel´ilt BV´i kasuks varalise kahju katteks 331,39 eurot (osaliselt ravimid ja ravikulud) ja 300 eurot B.Vlassovi õigusabikulude katteks. (BV´i arveldusarve XXX Swedbank). BV´i tsiviilhagi jätta ülejäänud osas rahuldamata kui põhjendamatu.

§ 179

lg 1 p 1 alusel välja mõista Georg Prangel´ilt sundraha II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 eurot.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Georg Prangel´ilt menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu summas 142,02 eurot. - Toimikust koopiate tegemise kulud 0,90 eurot.

S § 180 lg 3 alusel märata, et menetluskulusid võib tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 112-10481, Georg Prangel ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa. Kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Georg Prangel 03.01.2012 kella 14.50 paiku Tallinnas Maneeži 8 asuva maja juures eelnevalt tekkinud konflikti tõttu lõi läbi avatud autoukse taksos juhi kõrvalistmel istuvat BV’it 3-4 korda põrandaharjaga, mille ümber oli pandud märg lapp, näo ja parema õla ning käe piirkonda, põhjustades BV’ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi: mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, silmakoopavigastuse, silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse, klaaskeha hõljumid silmal ning kahe hamba täidistest tükkide eemaldumise. Oma tahtliku tegevusega Georg Prangel pani toime teisele inimesele tervisekahjustuse ja valu tekitamise tema löömisega, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Georg Prangeli süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega - kannatanu BV´i ütlustega selle kohta, et 03.01.2012 kella 14.50 paiku Tallinnas Maneeži ja Gonsiori tänava nurgal hakkas naabermaja naisterahvas teda sõimama, tema läks ja istus taksosse. Jõudes valgusfoori ette, kus põles punane tuli naisterahvas koos temaga koos olnud meesterahvaga takso juurde, nad avasid takso ukse ning meesterahvas lõi käes olnud metallharjaga, mille peale oli tõmmatud märg kemikaali lõhnaga lapp, talle neli korda järjest näkku ja pea piirkonda, samuti 3-4 korda kaitseks ette tõstetud käe pihta, millega tekitas füüsilist valu, kriimustused näol, ninast ja suust tuli verd, mitu hammast läks katki. Vigastada said mõlemad silmad ja jalad, mis jäid autoukse vahele. /tl 1-2, 9-11, 26-27/; - kannatanu BV ülekuulamise protokolli juurde lisatud KS Silmaarstid patsiendilehel kajastuvaga. Sellest nähtub, et B.V on käinud arstlikul kontrollil peale rünnakut 03.01.2012 ning nähtuvad tema kaebused /tl 12-14/; - kannatanu BV’i patsiendikaartidel nr XXX ja XXX, hambaarsti tõendil ning AS Ida-Tallinna Keskhaigla vastuses kajastuvaga. Nendest dokumentidest nähtub, et valvesilmaarsti poole pöördumisel oli kannatanul tuvastatud 03.01.2012 mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, silmakoopavigastus, silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, klaaskeha hõljumid silmal (mis ei ole püsivad tervisekahjustused) ning kahe hamba täidistest tükkide eemaldumine /tl 4, 5-6, 7, 17-25/; - kõnesalvestise vaatlusprotokollist ja CD-plaadilt politsei lühinumbrile 110 tehtud kõnest nähtub, et helistajateks on kannatanu ja tunnistaja (taksojuht) - nähtub kuriteo toimepanemise aeg, viis ja koht /tl 29-31/; - tunnistaja Max-Sander Mikli ütlustega selle kohta, et tema oli patrullis Valler Toom’iga, kui sai väljakutse Tallinnas Maneeži ja Gonsiori tänava nurgale, kus vehib relvaga mees. Kohale jõudes jooksis taksost välja väikest kasvu mees, kes vehkis relvaloaga, veel tulid üks mees ja vanem naine tänavalt. Väikest kasvu mees ütles, et tema istus taksos ja teine mees lõi teda lapiga. Ta ei mäleta, et oleks juttu olnud traatharjaga löömisest. Vigastusi ta mehel ei näinud, ainult nägu õhetas. Teine mees ja naine rääkisid, et tüli sai alguse sellest, et väiksest kasvu mees ei viitsinud kasutada jalgväravat, vaid mängis puldiga autoväravaga, millest tekkis sõnelus /tl 34-36/; - tunnistaja TT´i ütlustega selle kohta, et 03.01.2012 oli ta taksojuhina tööl, kui sai tellimuse Maneeži tänavale, kus istus taksosse tema kõrvale väiksemat kasvu mees. Jõudmata sõitma hakata, tõmbas läheduses olnud meesterahvas kliendipoolse ukse lahti ja hakkas tal käes olnud pika varrega harjaga tema klienti lööma. Klienti tabasid kindlasti 2-3 lööki ülakeha ja näo piirkonda. Rünnaku lõpetas see, et ta sõitis minema. Ta peatus Gonsiori ja Maneeži nurgal, kui märkas kliendi peos püstolit. Klient oli väga närviline ja endast väljas. Kliendil mingeid vigastusi tema ei näinud /tl 3739/; - tunnistaja RP´i ütlustega selle kohta, et tema tegi Borissile märkuse jalgvärava asemel autovärava kasutamise kohta, sest autoväravaga on pidevalt probleeme. Boriss näitas talle seepeale keskmist sõrme ja istus taksosse. Seepeale läks Georg takso juurde, võttis kinni poolavatud uksest ja lõi tal käes olnud harjaga vähemalt kolm korda B , tabades õlga ja kätt vastu ning harja küljes olnud lapp tabas Borissi nägu. Lapp oli ainult veega niisutatud, kemikaale ei kasutatud ning Georgil oli pika varrega pehmete harjastega hari, temal aga väike metallist harjastega hari. B proovis ust kinni tõmmata, kuid tema nägi, et B üks jalg oli taksost väljas maas. Kui B ukse kinni tõmbas, sõitis takso ära /tl 40-42/; - Georg Prangel’i ütlustega kahtlustatavana, milles ta tunnistab oma süüd osaliselt, kinnitab kannatanu löömist harjaga vastu õlga ja kätt ning selgitab, et harja otsas olnud lapp tuli lahti ja võis tabada kannatanu nägu /tl 44-46/; Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu pärast kergendava asjaoluna, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et kuritegeliku ründe kutsus kannatanu ise esile oma käitumisega . Nii tunnistaja R.P kui süüdistatav G.Prangel kinnitavad, et kannatanu tegi R.P suunas ebaviisaka žesti ja kohtul ei ole alust nende ütlustes kahelda. G.Prangel ei ole varem karistatud ei kriminaal- ega väärteokorras, mille põhjal võib teha järelduse, et tegemist on üldiselt seadusekuuleka kodanikuga ja antud kriminaalasja aineks olev kuritegu oli juhuslik episood tema elus ning kannatanu kutsus ise oma tegevusega esile G.Prangeli vihase käitumise. Pole mingit alust arvata, et süüdistatav ja tunnistaja valetavad ja et G.Prangel tungis kannatanule kallale ilma mingi nähtava põhjuseta. Sellisele käitumismallile ei viita G.Prangeli varasem eluviis või käitumine mitte kuidagi. On ilmne, et G.Prangelit häiris tema vanaema suunas näidatud ebaviisakas žest ja sellest konflikt alguse saigi. Kuigi G.Prangel töötab, on tema sissetulek sedavõrd väike, (tal on ka ülalpeetavad), et rahalise karistuse kandmine oleks tema jaoks oluliselt raskem kui tingimisi vangistuse kandmine, kuna tasuda tuleb ka kohtukulud ja tekitatud kahjusid. Samal seisukohal olid ka kohtualune ise ning tema kaitsja. Kohus leiab, et G.Prangelit tuleb karistada vangistusega jättes see tingimuslikult kohaldamata. Kriminaalasjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi summas 2191,49 eurot, millest varalise kahju moodustab 691,49 eurot ning mittevaralise kahju 1500 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kannatanul on õigus nõuda G.Prangelilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 3 ning § 1050 alusel tervisekahjustuste tekitamisega õigusvastaselt tekitatud kahju, sh mittevaralise kahju, hüvitamist. Kannatanu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS § 134 lg-test 2 ja 5 . VÕS § 134 lg 2 sätestab muuhulgas, et isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Antud juhul leiab kohus, et mittevaraline kahju ei kuulu hüvitamisele alljärgnevatel põhjustel. Esiteks kutsus kannatanu enda käitumisega (ei kasutanud jalgväravat nagu oleks olnud loogiline ja põhjendatud ja märkuse tegemise järel näitas vanemale naisterahvale, kes oli süüdistatava vanaema, üldteadaolevalt ebaviisakat žesti). Seega näitas kannatanu üleolevat suhtumist normaalsetesse kehtivatesse reeglitesse ehk andis kogu oma olekuga mõista, et temale ei kehti kokkulepitud nõuded. Kannatanu põhjendab moraalse kahju nõuet sellega, et temale on põhjustatud füüsilist valu ja kannatusi nii löömise hetkel kui pärast seda. Kannatanu märgib, et hambaravi ei ole veel lõppenud ja hambaraviga kaasneb alati mõningane füüsiline valu ja ebamugavus. Nägemishäire ei ole taandunud ja võimalik, et see ei taandugi. Kohtu arvates ei ole kannatanu vigastused olnud sedavõrd tõsised nagu kannatanu püüab seda näidata. Vastusest päringule (tl 17) nähtub, et 10.02.
2. vastuvõtul ei sedastatud kannatanu silmades mingeid muid muutusi peale klaaskeha hõljumite ja silmade poolt patsient aktiivset ravi ei vaja , traumast püsivat tervisekahjustust ei sedastata. Samast vastusest nähtub ka asjaolu, et kannatanul esineb kaasasündinud läätsehägu ja lühinägelikkus, seega võivad tema nägemise halvenemist põhjustada hoopis muud tegurid, kui kuriteosündmuse ajal saadud vigastused. Hambaarsti poolt antud õiendist (tl 7) nähtub, et kannatanul on rünnaku tõttu ära tulnud tükid kahe hamba täidistest ja need vajavad taastamist täidismaterjaliga. Seega – süüdistatava ründe tagajärjel ei ole purunenud hambad vaid on rikutud hambatäidised kahel hambal. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist. Hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama muud peale kehavigastuse tekitamise. Tuvastatud on, et süüdistatav kannatanule kehavigastused tekitas. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Antud juhul leiab kohus, õigustamata seejuures süüdistava käitumist, et moraalset kahju ei tule kannatanu kasuks üldse välja mõista. Kannatanu ravib enda hambaid omal soovil ja mitte tulenevalt süüdistatava poolt tekitatud vigastustest. Kahe hambatäidise taastamine ei ole kindlasti olukord, kus hambaarsti on vaja külastada kümneid kordi. Kohtule jääb mulje, et kannatanu on kasutanud olukorda, kus lõhuti tema kahe hamba täidis selleks, et ravida ka kõiki ülejäänud ravi vajavaid hambaid ja seda süüdistatava arvelt, nõudes selle eest lisaks varalisele kahjule ka moraalset kahju seoses valu ja ebamugavusega, mida hammaste ravi põhjustab. Silmaarst ei ole tuvastanud mingit püsivat tervisekahjustust ega tervisekahjustust, mis mõjutaksid kannatanu elukvaliteeti, eriti kui arvestada seda, et kannatanul esines juba enne rünnet kaasasündinud läätsehägu, lühinägelikkus. Kannatanu kutsus ise oma käitumisega esile süüdistatava ründe riivates eelnevalt enda ebaviisakusega nii süüdistatava kui ka tunnistaja moraalitunnet. Kõik eeltoodud asjaolud koostoimes annavad kohtu arvates aluse mitte välja mõista mittevaralist kahju kannatanu kasuks süüdistatavalt. Kannatanu on lisanud tsiviilhagi juurde arved, millistes näidatud summade väljamõistmist ta süüdistatavalt taotleb. Kohus leiab, et süüdistataval tuleb hüvitada varaline kahju summas 331,39 senti. Kohtu arvates ei ole kannatanu hagi põhjendatud täies ulatuses ja kahju, mille kohta on ta esitanud kviitungid, ei ole suures ulatuses seostatav süüdistatava õigusvastase tegevusega. Nii on kannatanu poolt esitatud arvetelt näha, et kannatanu on ostnud näiteks konnasilmaplaastrit, imemistablette, mis on mõeldud haige kurgu ravimiseks jne. Samuti on arvetelt näha, et on ostetud erinevaid retseptiravimeid, kuid kuna nende ravimite nimetus puudub, siis ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et need on seotud kannatanule tekitatud traumaga. Samuti on esitatud arvetelt näha, et kannatanu on ostnud erinevaid valuvaigisteid ka ligi kuu möödumisel peale kuriteosündmust, osa ravimeid on ostetud aprillis. Tekitatud vigastuste ulatus ei anna alust arvata, et kannatanu vajas valuvaigisteid seoses temale süüdistatava poolt tekitatud vigastustega ka mitme kuu möödumisel. Lisaks sellele on kannatanu taotlenud erinevate taksosõitude ja bussipiletite hüvitamist. Antud kriminaalasjas on kohaldatud varasemalt lepitusmenetlust. Lepituse käiku kirjeldavast aruandest (tl 86) nähtub, et lepitaja on vestelnud kannatanuga teemal, miks külastab ta Tartus hambaarsti. Kannatanu on selgitanud, et ta kuna ta töötab Tartus, siis külastab ta seetõttu ka hambaarsti Tartus. Kannatanu on tunnistanud, et sõidukulud Tartusse ja tagasi on seotud ka tööülesannetega. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et transpordikulud seoses sõitudega Tartusse ei kuulu hüvitamisele, kuna sellised kulud oleks kannatanul tekkinud ka siis, kui kuriteosündmust poleks aset leidnud. Esitatud taksoarvetelt ei nähtu, millisel marsruudil kannatanu on sõitnud, seega ei saa väita, et need taksosõidud on seotud olnud kannatanu ravimise protsessiga, lisaks sellele ei ole kannatanule tekitatud vigastused olnud sellised, mis takistaksid kannatanul kasutada ühistransporti. Kannatanu hagi transpordikulude hüvitamiseks ei ole kohut arvates piisavalt põhjendatud. Kannatanu on taotlenud hüvitada temale seoses õigusabi osutamisega tekkinud kulutused summas 2000 eurot. Kaitsja on taotluses märkinud, milliseid toiminguid on ta teinud BV esindamiseks. Kohus leiab, et taotluses märgitud ajakulu ja nõutud summad ei ole vastavuses kriminaalasja mahuga ja selle keerukusega. Kriminaalasjas oli kaitsjale tutvumiseks esitamisel materjali kokku 52-l lehel, kusjuures suure osa sellest moodustavad mitmesugused meditsiinilised dokumendid (kokku 15 lehel), millistel tõenduslikku teavet sisaldav informatsioon esineb iga dokumendi puhul paaril real, 6-l lehel on õigusabi andmise määrus, kaitsjatasu taotlus ja erinevad uurija kirjadpäringud. Süüdistatav ei ole oma süüd eitanud ja vaidlusi ei ole olnud ka kuriteo kvalifikatsiooni osas. Kaitsja ei ole peale materjalide saamist ega ka eelistungil esitanud mitte ühtegi taotlust. Kriminaalasi on oma sisult pigem lihtsam kui keerulisem, vastasel korral poleks kaalutud lepitusmenetluse kohaldamist. 3 tundi kriminaalasjaga tutvumiseks on kohtu arvates liialdatud aeg arvestades kohtuasja keerukust ja mahtu. Kohtul on alust arvata, et ka tsiviilhagi on koostatud samuti väiksema ajakuluga kui seda on 2,5 tundi. Kaitsja on liitnud kokku kõik esitatud arved, nende sisusse süvenemata ja vastavalt ka tsiviilhagi esitanud. Kuidas muidu seletada asjaolu, et kaitsja taotleb süüdistatavalt imemistablettide, kurguravimite ja konnasilmaplaastrite hüvitamist. Kaitsja ei ole hagi koostamisel kannatanu poolt esitatud dokumente üldse analüüsinudki ja sisuliselt kahel lehel (poolel sellest on refereeritud süüdistust ja seaduse teksti) hagi koostamine ilma algdokumente analüüsimata ei võta kvalifitseeritud kaitsjal kindlasti aega 2,5 tundi. Riigikohtu hinnangul (RK 3-1-1-72-10) tuleb kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel muu hulgas arvesse võtta kaitsja töö mahtu ja kvaliteeti. Samuti ei ole kvalifitseeritud kaitsjal, kes eelnevalt on väidetavalt koostanud 2,5 tundi tsiviilhagi ja 3 tundi kriminaalasjaga tutvunud, põhjendatud kohtuistungiks 3-tunnine ettevalmistusaeg. Nagu eelpool öeldud, ei ole tegemist keeruka kriminaalasjaga ja vaidlusalune küsimus on kriminaalasjas läbivalt olnud küsimus. pigem kannatanule makstav hüvitis kui süüdistatava süüküsimus või karistuse Kohus leiab, et mõistliku suurusega summa kaitsjatasu hüvitamiseks on antud juhul mitte rohkem kui 300 eurot. Anne Rebane Kohtunik