KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-21022 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Artak Oganesjani (Oganesjan) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
- märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artak Oganesjani määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Artak Oganesjan on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 29.08.2003 kohtuotsusega KrK § 101 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõisteti lõplikuks karistuseks 9 aastat 3 päeva vangistust. Viru Maakohtu 17.03.2011 määrusega vabastati A. Oganesjan vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 25.08.
- Viru Maakohtu 21.02.2012 määrusega pöörati A. Oganesjani kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.02.2012 ja lõpeb 13.07.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve alla avanes 16.02.
- Viru Maakohtu 08.03.2013 määrusega jäeti A. Oganesjan vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus võttis arvesse, et süüdimõistetu on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuses viibib ta kolmandat korda. Ühel korral on A. Oganesjan juba vabastatud käesoleva karistuse kandmisest tingimisi katseajaga, mida ta ei suutnud täita ning karistus pöörati täitmisele. Karistusaja lõpuni on jäänud veel veidi üle nelja kuu. Maakohus leidis, et A. Oganesjani vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.2 Positiivsete asjaoludena võttis kohus arvesse, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt puuduvad A. Oganesjanil distsiplinaarkaristused ning ta on vangistuse ajal osalenud sotsiaalabiprogrammis ning olnud hõivatud tööga. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et pärast võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile XXX . Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. A. Oganesjanil puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht.
- Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Oganesjan, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 A. Oganesjan palub kohtul tähelepanu pöörata sellele, et viibides vanglas alates 16.02.2012, pole ta toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. Ta on läbinud kõik ettenähtud sotsiaalprogrammid. Samuti töötab ta metallitsehhis abitöölisena. Ta on läbinud riigikeele kursused A2 tasemel ning käesolevalt õpib riigikeelt B1 tasemel. Kõige tähtsam on A. Oganesjani hinnangul aga see, et ta ei pannud katseajal toime ühtegi uut kuritegu. Katseaja ebaõnnestumise põhjuseks oli see, et ta ei saanud perekondlikel põhjustel täita registreerimiskohustust. Ta mõistab, et see ei ole vabandav asjaolu, aga nii see oli. A. Oganesjan märgib, et ei palu end vabastada neli aastat enne karistuse lõppu, vaid kõigest neli kuud. Ta andis nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning on nõus täitma kõiki kohtu ja kriminaalhooldaja ettekirjutusi. Elektrooniline valve aitaks tal esialgu ennast kontrollida. Samuti märgib süüdimõistetu, et vangla ja kriminaalhooldaja on andnud tema vabastamiseks oma nõusoleku. Ta lubab saada täieõiguslikuks ühiskonna liikmeks ja olla ühiskonnale kasulik.
- Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2013 määrusega määrati süüdimõistetu A. Oganesjani määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 01.04.
- Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikale ja märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 31-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Oganesjani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Oganesjani ei ole põhjendatud käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ka ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud ning kes viibib vangistuses juba kolmandat korda, pole põhjendatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada – seda enam, et A. Oganesjani on kord juba käesoleva vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid kohaldatud katseaeg 2 ebaõnnestus. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Oganesjan rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu, mille puhul on tegemist olulise rikkumisega, arvestades, et kuriteod on ta toime pannud just alkoholijoobes olles. 5.2 Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka määruskaebuses esitatud positiivsete asjaoludega, ent sellele vaatamata leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Nii on maakohus arvesse võtnud, et kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetul puuduvad, ta on vangistuse ajal osalenud sotsiaalabiprogrammis ning olnud hõivatud tööga. Eelnevale vaatamata ei tekkinud maakohtul A. Oganesjani iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust süüdimõistetu seaduskuulekale teele asumise osas. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud arvamusega ja lisab, et vastavalt kohtupraktikas juurdunud seisukohale on süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks tema edaspidine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. 5.3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäigu ning käitumisega karistuse kandmise ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Paavo Randma
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.