1-13-1142/13

1-13-1142 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1142 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Marko Lepiku (Lepik) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Marko Lepiku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 15.03.2013 määrusega jäeti Marko Lepik temale Müncheni I Piirkonnakohtu 11.12.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. M. Lepik tunnistati Müncheni I Piirkonnakohtu 11.12.2008 otsusega süüdi raskendavatel asjaoludel isikute grupis toimepandud röövimise eest ning karistuseks mõisteti talle 9 aastat vangistust. Karistuse algus oli 18.06.2009 ja lõpp on 05.01.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et M. Lepik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus leidis, et käesoleval hetkel välistavad M. Lepiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise toimepandud I astme kuriteo, s.o röövimise rasked asjaolud. Maakohtu hinnangul ei ole kantud karistusaeg – veidi üle poole karistusajast – vastav ja proportsionaalne kuriteo raskusega, s.o pikaaegselt ette kavandatud ja isikute grupis maskeeringuga ja relvadega ning relvadena kasutatavate esemetega toimepandud juveelipoest esemete üle 200 000 euro väärtuses röövimisega. Ka ei nähtu maakohtu hinnangul M. Lepiku käitumisest karistuse kandmise ajal, et ta oleks asunud õiguskuulekale teele, kuna tal on kehtivad distsiplinaarkaristused – 22.12.2011 5 ööpäeva kartserit 6-kuulise katseajaga, 09.01.2012 5 ööpäeva kartserit, 10.10.2012 noomitus. Lisaks on 2 intsidenti – 24.10.2011 kasutas ta füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes, kuid menetlus lõpetati, kuna polnud veel jõutud tutvustada Eestis vanglas kehtivaid eeskirju; 24.09.2012 puudus nimesilt ja selle eest piirduti vestlusega. Lisaks eeltoodud asjaoludele välistab M. Lepiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ka asjaolu, et kriminaalhooldus ei ole M. Lepiku senisest elukäigust nähtuvalt M. Lepiku suhtes senini kohaseks meetmeks osutunud, kuna ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Nimelt vabastati M. Lepik, keda on kriminaalkorras Eestis karistatud kokku 13-l korral, 13.-nda karistuse kandmiselt vanglast tingimisi ennetähtaegselt kriminaalhooldusele katseajaga kuni 02.10.2008 – vabanes 10.04.2007, kuid veel samal aastal, s.o 2007.a hakkas ta koos teiste Eestist pärit isikutega detailideni ette kavandama Saksamaal ja Austrias asuvatest kauplustest hinnaliste esemete nagu juveelid jmt röövide toimepanemist. Röövimise pani ta toime 06.12.
7. M. Lepiku elukäigu kohta on teada, et Eestis on teda kriminaalkorras karistatud kokku 13-l korral ja sellele järgnevalt on teda ühel korral karistatud Saksamaal, kus karistuseks röövimise eest mõisteti talle 9 aastat vangistust. M. Lepiku senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhooldus tema suhtes kohaseks meetmeks osutunud, kuna ta on vabaduses jätkanud üha uute kuritegude toimepanemist. Kuna aga kohus saab isikut vangistusest antud juhtumil vabastada üksnes katseajaga kriminaalhooldusele, siis on M. Lepiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine välistatud. Asjaolud, et M. Lepik on vangistuses osalenud ühes taasühiskonnastavas programmis Usk ja teadmine ja ta käesolevalt vangistuses töötab majandusabitöödel ning on leidnud Eestist endale naistuttava-elukaaslase, kes on valmis ta enda juurde elama võtma, on igati positiivsed, kuid ainult nendest asjaoludest M. Lepiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse M. Lepik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. M. Lepik märgib, et tal on vabanedes olemas elukoht ning nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Tal oleks võimalik asuda tööle, kuna OÜ XXX garanteerib talle töökoha. Määruskaebuse kohaselt on M. Lepik Müncheni I Piirkonnakohtu 11.12.2008 otsusega mõistetud karistusest ära kandnud üle poole karistusajast. M. Lepik märgib, et tal on olnud piisavalt aega mõelda, kui raske kuriteo on ta toime pannud. Ta kahetseb toimepandud kuritegu. Juba Saksamaal kantud karistuse aeg – 3 aastat ja 2 kuud vangistust – oli M. Lepiku jaoks suur katsumus, kuna ta viibis eemal kodumaast, sugulastest ja tuttavatest. M. Lepik soovib oma elu muuta, hakata elama seadusekuulekalt, käia tööl ning luua pere. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M. Lepiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Maakohus on M. Lepiku puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et M. Lepikut ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
11. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka M. Lepikut positiivselt iseloomustavate asjaoludega – elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu, sotsiaalprogrammis ja majandusabitöödel osalemine –, ent sellele vaatamata on kohus leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtul ei tekkinud M. Lepikut iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust süüdimõistetu seaduskuulekale teele asumise osas. Ringkonnakohus hindab ka M. Lepiku puhul garanteeritud töökoha olemasolu, kuid sellegipoolest soostub maakohtu hinnanguga.
12. Maakohus on asjakohaselt viidanud asjaolule, et M. Lepikut on 14 korda kriminaalkorras karistatud. Kuritegu, mille eest M. Lepik käesolevat karistust kannab, on toime pandud katseajal, mis tekitab ka ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumuse, et kriminaalhooldus ning katseaeg ei avalda M. Lepikule soovitud mõju. Kuna M. Lepik ei ole teinud vajalikke järeldusi talle varasemalt mõistetud karistustest, ei pea kohtukolleegium piisavaks M. Lepiku määruskaebuses esitatud lubadust käituda edaspidi seadusekuulekalt.
13. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kuna M. Lepikul on jäänud karistusest kanda ligikaudu 4 aastat vangistust ning tema kuriteo asjaolud olid väga rasked, on tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Samuti materjalidest nähtuvalt on M. Lepikul kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis samuti viitab sellele, et talle mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud.
14. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid M. Lepikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Arvestades kanda oleva karistuse pikkust on edaspidi veel võimalik arutada tema ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -3- Maarika Kuusk