Obsah (5)

§ 390§ 175§ 384§ 127§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-13-2724 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Lii

§ 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 22.

märtsi 2013 vahistamismäärus muutmata ning kahtlustatav Aare Riisi kaitsja advokaat Aivar Kello määruskaebus rahuldamata. 2.

§ 175

lg 1 p 4 alusel lugeda advokaat Aivar Kellole kaitsjatasuna arvestatud summa 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. A. Riisile on esitatud kahtlustus KarS § 424 järgi, mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Kahtlustuse kohaselt juhtis A. Riis 21.03.2013.a kell 15.41 XXX linnas Sepa tänaval suunaga Tähe tänava poole mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,75 mg/l, mis vastab liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele.
2. Tartu Maakohus rahuldas 22.03.2013 prokuröri taotluse A. Riisi vahistamiseks. 1 Esimese astme kohtu määruse sisu
3. Maakohus leidis, et prokuröri poolt esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuriteokahtlust tõendavad järgmised tõendid: kahtlustatava ja tunnistaja ütlused, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Maakohus oli seisukohal, et nimetatud tõendid kinnitavad A. Riisi poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ning tegemist on põhjendatud kuriteokahtlusega. 3.1 Maakohtu määruse kohaselt on A. Riisi varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, s.o seitsmel korral. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu 15.11.2011.a otsusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 476 tunni üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Töö tegemise ajaks määrati 2 aastat. Lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks. Samuti on A. Riisi väärteokorras karistatud joobes juhtimise eest 2008 aastal. Üldkasuliku töö tegemise ajaks oli A. Riis kohustatud täitma kontrollnõudeid ja ta oli määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Käesolevaks hetkeks on osa üldkasulikust tööst tegemata. Maakohus leidis, et A. Riis sooritas vahistamistaotluses kirjeldatud teo katseajal. Prokurör on taotluses viidanud ka asjaolule, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 13760000021, milles kahtlustatakse A. Riisi KarS §-de 298 lg 1, § 345 lg 1 ja § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis on samuti sooritatud katseajal. Kohtueelses uurimises on kohaldatud A. Riisi suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld. 3.
4. Maakohtu hinnangul annab A. Riisi poolt taas uue kuriteo toimepanemine aluse seisukohaks, et ta ei ole varem kohaldatud meetmetest varasemate kriminaalmenetluste pinnalt mingeid järeldusi teinud ja võib ka tulevikus jätkata kuritegude toimepanemist. Seda eriti olukorras, kus ta on tarvitanud alkoholi, sest A. Riis avaldas küsitlemisel, et tal on pikka aega olnud alkoholi tarvitamisega probleeme ning õigusvastased teod on toime pandud just alkoholijoobes olles. Samas ei ole A. Riis käesoleva ajani pöördunud arsti poole selleks, et ravida ilmset alkoholisõltuvust. Seega on isik ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus on olemas nö negatiivne tulevikuprognoos, mis võib avalduda selles, et ilma vahistamist kohaldamata võib kahtlustatav suure tõenäosusega jätkata kuritegude toimepanemist. 3.
5. Maakohus oli seisukohal, et esines

§-s 130 lõikes 2 sätestatud alus A. Riisi vahistamiseks uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus ei tuvastanud vahistamist välistavaid asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 4.1 A. Riisi kaitsja taotleb maakohtu vahistamismääruse tühistamist. 4.

1. Määruskaebuse kohaselt tunnistab A. Riis end kahtlustuses nimetatud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. Kaitsja märgib, et A. Riis kahetseb siiralt alkoholijoobes mootorsõiduki rooli istumist. Samuti osundab kaitsja asjaolule, et tegemist on teise astme kuriteoga ning isiku vahistamine ei ole ainuvõimalik tõkend. Kaitsja leiab, et A. Riis ei jätkaks tõenäoliselt kuritegude toimepanemist ning on andnud kohtus lubaduse tegeleda oma alkoholiprobleemiga ning alluda vajalikule ravile. Määruskaebuse kohaselt on A. Riisil kindel elu- ning töökoht ning vahistamine on A. Riisi jaoks liiga ränk tõkend. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1.
2. Ringkonnakohus, tutvunud senises kriminaalmenetluses kogutud tõendusteabega, on seisukohal, et A. Riisi vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

§ 127

lg 1 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. 2

§ 130

lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Ringkonnakohus, tutvunud senises kriminaalmenetluses kogutud tõendusteabega, nõustub maakohtu seisukohaga, et A. Riisi suhtes on tegemist põhjendatud kuriteokahtlusega ja leiab, et maakohus on põhjendatult ja motiveeritult pidanud A. Riisi vahistamist vajalikuks uute kuritegude toimepanemise takistamiseks. 1.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud A. Riisile esitatud mootorsõiduki joobes juhtimise kahtlustuse põhjendatuse, viidates kogutud tõendusteabele, mis esitatud kahtlustust kinnitab. Kuna ka määruskaebuses ei ole A. Riisile esitatud kuriteokahtluse põhjendatust vaidlustatud ning A. Riis tunnistab end toimepandud kuriteos täielikult süüdi, ei korda ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi ning vastab määruskaebuses esitatud seisukohtadele A. Riisi vahistamisaluse olemasolu osas. 2.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et A. Riisi vahistamine ei ole põhjendatud, kuna tal on kindel elu- ning töökoht. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista kindla elu- ja töökoha olemasolu võimalust, et alkoholiprobleemiga isik istuks taaskord mootorsõiduki rooli ja suudaks vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi lubadusest tulevikus alkoholiprobleemiga tegeleda, ei saa järeldada, et A. Riis, kes varasemalt pole suutnud selleks samme astuda, ka tegelikkuses suudaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist vältida. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et A. Riisi alkoholisõltuvus ja varasem karistatus KarS § 424 järgi on oluliseks faktoriks, mis näitab, et A. Riisi puhul on vabaduses uute samalaadsete kuritegude toimepanemise risk väga kõrge. 2.
3. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et uute kuritegude toimepaneku tõenäosust A. Riisi poolt suurendab ka asjaolu, et käesoleval ajal on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi nr 13760000021, milles A. Riisi kahtlustatakse KarS §-de 298 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis on sooritatud käitumiskontrolli ajal. Ringkonnakohtu arvates annab see alust arvata, et A. Riisi hoiak õiguskorra suhtes on jätkuvalt eirav. 2.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei takistaks kergemaliigiline tõkend A. Riisil uusi kuritegusid toime panemast ning vahistamine on ainuvõimalik lahendus, mis välistaks negatiivse tulevikuprognoosi A. Riisi käitumise suhtes. Ilmselgelt on A. Riisi käitumine olnud järjest süvenevalt seaduskuulekusele mitteorienteeritud, ohustades seeläbi kaaskodanike turvatunnet. 2.4 Tõkendi muutmise aluseks ei saa olla ka A. Riisi poolt ringkonnakohtule saadetud kirjas nimetatud asjaolu, s.o kõrges vanuses ema tervislik seisund, kes vajab haiguse tõttu hoolekannet. Ema kõrge vanus ja tervislik seisund olid A. Riisile teada ka 21.03.2013 joobeseisundis juhirooli asudes, kuid ometigi ei takistanud need asjaolud teda seadusrikkumise toimepanemisest hoiduma.
5. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A. Riisi vahistamine on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. A. Riisi kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt A. Riisile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2 pooltundi, mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt arvab ringkonnakohus advokaat A. Kellole kaitsja tasu 2 pooltunni eest 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot,

§ 175lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka.

Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Maarika Kuusk 4