Obsah (5)

§ 208§ 385§ 207§ 30§ 61

1-13-3011 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3011 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud lahend Rii

§ 208lg 5 jätta Riigiprokuratuuri 1.

märtsi 2013 määrus muutmata ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

§ 385p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Asjaolud Kriminaalasjas nr 10760000005 alustati menetlust 12.01.2010 KarS § 210 lg 2 tunnustel A.K. ning T.O. avalduse alusel selle kohta, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt eraldatud investeeringutoetust Aardla Maaparandusühingule Aardla poldri maaparandusehitise teenindavate teede rekonstrueerimistööde jaoks ei ole kasutatud sihipäraselt. Lõuna Prefektuur lõpetas prokuratuuri loal 22.01.2013 määrusega kriminaalmenetluse. Määruses leitakse kokkuvõtvalt, et kohtueelse uurimise käigus kogutud tõendid ei anna alust esitada süüdistust Aardla Maaparandusühingu esindajatele KarS § 201 lg 1 alusel. Samas on A.K. i ning T.O. hulgalistes avaldustes viidatud juhtudele, millal on rikutud MTÜS. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, milline tuleb vaadata läbi tsiviilkohtumenetluses. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et oleks pandud toime PRIA-lt saadud toetuse mittesihipärane kasutamine. Avaldajad on küll tuginenud sellele, et ei ole teostatud Aardla poldri teede rekonstrueerimist, kuna teedele ei ole paigutatud piisavalt kruus- ja liivpinnast. Lisaks ei ole teostatud veealandustöid. Samas mis puudutab elektrienergia tarbimist Aardla poldri pumplas, siis menetleja on tutvunud erinevate dokumentidega ja jõudnud järelduseni, et ühemõttelist tõendusliku tähendusega teavet oli neis vähe. Kuigi nii avaldajad kui PRIA tuginevad Eesti Energia poolt esitatud materjalidele, siis need oli vastukäivad ning üksteise sisu ümberlükkavad. Lisaks tuleb arvestada, et teede rekonstrueerimisest on möödas mitu aastat. Veel on oluline tähele panna, et tegemist on liigniiske alaga, mis on enamus ajast vee all. Seega pinnase erosioon ning aastate möödumine on toonud kaasa pinnase muutused. Lähtudes eelnevast esinevad tõenduslikud raskused kuriteotunnuste tuvastamisel. Eeluurimisel on selgunud, et ka Euroopa Komisjoni Pettustevastasele Ametile (OLAF) on laekunud kaebus, mis puudutab käesolevat asja. OLAF-i ametnikud kohtusid PRIA menetlejatega ning tutvusid juhtumi kohta käiva dokumentatsiooniga. Kogutud informatsiooni alusel otsustas OLAF-i uurija menetlust mitte alustada. OLAF leidis, et rikkumisi ei ole toime pandud. Tuginedes olemasolevatele tõenditele kasutati PRIA-lt saadud toetust eesmärgipäraselt. PRIA toetus saadi Aardla poldri teenindavate teede rekonstrueerimiseks. Aardla Maaparandusühistu sõlmis vastavad lepingud projekti koostajatega ning tööde tegijatega. Seega tegi Aardla Maaparandusühing kõik mis võimalik, et poldril olevaid teid saaks rekonstrueerida. Projekt on võetud ekspluatatsiooni. Järelikult vastavat toetust kasutati selleks, milleks seda PRIA-lt taotleti. Samas on eeluurimise käigus selgunud, et esialgset projekti muudeti ilma PRIA nõusolekuta. PRIA on kasutanud oma seadusest tulenevat õigust nõuda käskkirjaga tagasi makstud toetussumma. Sellega ei ole nõus Aardla Maaparandusühing. PRIA käskkiri on haldusmenetluse seadustiku § 51 lg 1 järgi haldusakt. Antud juhul on PRIA haldusorgan. Poolte vahel on avalik-õiguslik suhe, sest PRIA asetseb antud õigussuhtes positsioonil, kus igaüks ei saa olla. Nimelt tegeleb PRIA riiklike toetuste andmisega. Igaüks ei saa jagada riiklikke toetusi oma soovi järgi. Seega on poolte vaidluse objektiks haldusasi, kus Aardla Maaparandusühing ei ole PRIA käskkirjaga nõus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 1 lg 1 järgi lahendatakse haldusasju halduskohtumenetluses. Mitte nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega, esitas PRIA esindaja kaebuse Riigiprokuratuuri. Kaebuse esitaja ei nõustu kriminaalmenetluse lõpetamisega ühes episoodis, s.o tõendite hindamisega liivaaluse ja kruuskatte paigaldamises osas, leides, et uurija on jätnud põhjendamatult tähelepanuta 27.09.2010 koostatud aruande ning lähtunud ainuüksi alles 2012 tunnistajate poolt antud ütlustest. Nimelt tugineb 27.09.2010 koostatud aruanne 08.09.2010 kohapeal tehtud mõõtmistel, millega tuvastati vähem paigaldatud teekatte mahud teelõikudel W-Ö ja Ö-Ü ning seda tuleb arvestada kahju kindlakstegemisel. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis 01.03.2013 määrusega PRIA esindaja kaebuse rahuldamata ning leidis, et kaebuses sisalduvad põhjendused ei anna alust kriminaalmenetluse jätkamiseks. Riigiprokurör sedastas, et kaebuses vaidlustatakse kriminaalmenetluse lõpetamist üksnes ühes episoodis, s.o teelõikudele W-Ö ja Ö-Ü rekonstrueerimist, millest võib järeldada, et muus osas on kaebuse esitaja kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ja seega ei kuulu käesoleva kaebemenetluse raames kontrollimisele teised episoodid. Kaebuses ei heideta ette ühegi menetlustoimingu tegemata jätmist ega taotleta ka täiendavate menetlustoimingute tegemist ning ka riigiprokurör ei tuvastanud kriminaalasja materjalidega tutvunult vajadust täiendavalt tõendeid koguda. Seega kaebuse esitaja nõustub, et välja on selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud ning kaebus puudutab üksnes olemasolevate tõendite hindamist ning tõusetunud kahtluste tõendatust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et uurija on pinnase paigaldamise osas lähtunud ainuüksi tunnistajate ütlustest ja jätnud kõrvale 27.09.2010 aruande, eelnev menetleja on seisukohal, et olemasolevad tõendid ei kinnita kuriteo toimepanemist ning esinevad tõenduslikud raskused kuriteotunnuste tuvastamisel. Võttes -2- arvesse, et süüdistuskohustusmenetluse käigus kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa prokurörile ette kirjutada seisukohti tõendatuse osas, siis kuulub üksnes kontrollimisele, kas määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks vastavad seadusele ning kohtupraktikale. Menetluse vaba kujundamise põhimõtte raames võivad uurimisasutused ja prokuratuur kasutada seadusega lubatud toiminguid, mis on kohased ja vajalikud tõendusteabe kogumiseks ja muude tingimuste loomiseks. Käesolevas menetluses on üle kuulatud võimalikud teadaolevad isikulised tõendiallikad ja uuritud dokumentaalseid tõendeid, aga samuti käidud kohapeal, mille kohta on vormistatud vaatlusprotokoll. Ka kohtueelses menetluses tuleb lähtuda kohustuslikest tõendite hindamise põhimõtetest, milleks on see, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigiprokurör ei tuvastanud, et eelnev menetleja oleks tunnistajate ütlustele andnud suuremat kaalu kui dokumentaalsetele tõenditele. 27.09.2010 koostatud aruannet hinnates on tõepoolest raske vastu vaielda puudustele, mis on seal fikseeritud, kuid eeltoodu ei anna alust üheseks järelduseks ja tõsikindlaks veendumuseks, et toime on pandud kuritegu KarS § 210 lg 2 järgi. KarS § 210 lg 2 objektiivse koosseisu mõttes peab olema tegemist kas pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse eesmärgipäratu kasutamisega. 24.11.2010 esitatud kuriteoteates on PRIA leidnud, et teede rekonstrueerimistöödele eraldatud toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt. Soodustuse eesmärgipäratu kasutamisega KarS § 210 lg 2 II alternatiivi järgi on tegemist soodustuse kasutamisega kas mittemajanduslikul eesmärgil või muul majanduslikul eesmärgil, mis erineb soodustusotsustuses ettenähtust. Andmeid selle kohta, et Aardla MPÜ oleks kasutanud toetust eesmärgipäratult, ei ole tuvastatud. Kogutud tõendid annavad pigem kinnitust selle kohta, et erinevatel isikutel on erinev arusaam nii sellest, milliseid töid millises mahus on tehtud, kuidas tehtud/tegemata töid objektiivselt hinnata, milliseid andmeid ja kuidas arvesse võtta ning millised asjaolud kõik mõjutavad kõne all olevate teelõikude vastavust projektile, kuid ei anna alust lugeda tuvastatuks kuriteokoosseisu esinemist. Aruandes kajastatu on andnud PRIA-le aluse ja õiguse peatada väljamakseid ning see, kas selline peatamine on ka sisuliselt õige ning kõiki asjaolusid arvestav, tuleb selgeks vaielda halduskohtus nagu on märkinud lõpetamise määruses ka eelnev menetleja. Kannatanu, vaidlustades kriminaalmenetluse lõpetamist, ei ole osutanud ühelegi kannatanu põhiõigusele, mida oleks võimalik kaitsta üksnes kriminaalmenetluse raames. Kõnealusel juhul on kaebaja jaoks vahendid oma õiguste kaitseks kriminaalmenetluse väliselt olemas. Riigiprokurör nõustus, et käesolev kriminaalmenetlus tuleb

§-de 200 ja 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetada. Kaebuses esitatud taotluste sisu PRIA esindaja vandeadvokaat P. Viirsalu esitas Riigiprokuratuuri 01.03.2013 määruse peale kaebuse, milles taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust jätkama. Kaebuse esitaja hinnangul ei anna menetlejate väited alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Asjas on kaebaja arvates kogutud piisavalt tõendeid, mis ei ole kõrvaldanud täielikku kahtlust KarS § 210 lg 2 sätestatud teo toimepanemises. Eelnimetatud koosseis eeldab eelkõige rikkumise dokumentaalsete tõenditega tõendatust. Menetleja on sedastanud, et rikkumised on dokumentaalsete tõenditega fikseeritud. Menetluse lõpetamise kaalutluseks ei saa olla tunnistajate ütlustes sedastatu. Kui nimetatud ütlused on vastukäivad, on tegemist küsimusega, mida saab lahendada edasise kohtumenetluse raames, mitte kohtueelses menetluses. Seega on menetluse lõpetamine ebaõige ja asjas on kogutud piisavad tõendid -3- kohtueelse menetluse lõpuleviimiseks ning toimiku edastamiseks kohtusse. Menetleja on lõpetamise määruses küll esitanud märkimisväärses ulatuses tõendite analüüsi, ent on jätnud arvestamata mitmed asjas kogutud tõenditest tuletatavad asjaolud, mis põhistavad kahtlust võimaliku tahtliku süüteo toimepanemise osas. Kaebuse esitaja sedastab, et vaidlus puudub selles, et projekti käigus muudeti ilma kaebuse esitaja nõusolekuta projekti 31.07.

1. Põhjus, miks muudeti projekti ilma PRIA nõusolekuta, on ebaselge, st U. P. ei ole nimetatud asjaolu suhtes andnud ühtegi adekvaatset seletust. Juba ainuüksi see asjaolu on piisav kahtluse tekkeks, et tegelikkuses oli toetuse saajatel kavatsus toetust mittesihipäraselt kasutada. Kaebuse esitaja märgib, et projekti muutmise dokument dateerituna 31.07.2009 on oma lakoonilisuses märkimisväärne – ilma igasuguse põhjenduseta märgitakse, et ärajäänud tööde summa on u 104 480 EEK ja asendunud tööde summa on 134 269 EEK, summade vahe kaetakse omaosalusega. Menetlejad pole arvestanud, et U. P. kui eeldatavasti toetussummade sihipärase kasutamise eest vastutanud isiku ütlused on vastukäivad: nii on ta nt 27.11.2009 objekti ülevaatusega andnud kinnitusi, et ülevaatuse tulemusena sedastati, et kõik on korras, mis ei ole tegelikkuses õige. Kaebuse esitaja märgib, et rikkumisi kruus- ja liivpinnasega seoses on sedastatud 27.09.2010 aruandes. Tegemist on ainukese objektiivsel ja erialateadmiste rakendamisel põhineva tõendiga antud asjas. Nimetatu usaldusväärsust on kinnitanud ka asjas eeldatavasti mingeid erihuve mitteomav projekteerija Maa ja Vesi OÜ (A. S. isikus) - viimane on selgelt kinnitanud, et aktid koostanud G. V. järeldused on kohased ja usaldusväärsed. Menetleja on põhistamisel peaasjalikult tuginenud vaatluse käigus kogutud teabele, õigemini järeldusele, et vaatlusel osalenud isikute arvamused kohase tööde teostamise viisi osas on diametraalselt erinevad ja vastukäivad. Tegemist on eriteadmisi eeldava küsimusega, mida ei saa lahendada vaatluse kui menetlustoimingu raames. Asjas on ainukese eriteadmiste rakendamise tulemusena käsitletud tõendina käsitletav eelnevalt viidatud G. V. eksperthinnang 18/27.11.2009 ekspertarvamus nr 4 ja 27.09.2010 V. aruanne. Menetleja on ebaõigesti lugenud nimetatud tõendi usaldusväärseks tunnistajate ütlustele tuginedes. Kaebuse esitaja leiab, et eelnimetatud asjaolude mittearvestamine on kaasa toonud ebaõige veendumuse, et käesolevas asjas on asjaolude vasturääkivuse tõttu süü tõendamine võimatu. Asjas kogutud tõendid ei ole kõrvaldanud piisaval määral kahtlust KarS § 210 lg 2 toimepanemise osas, samuti viitab rikkumisele ainuke eriteadmistele tuginev tõend. Samuti leiab kaebuse esitaja, et menetlejad ei ole arvestanud mitmeid asjaolusid veealandustööde hindamisel. Menetleja on küsimuses elektrinäitude võtmises tuginenud peaasjalikult asjaolule, et AS Eesti Energia antud selgitused on vastukäivad ja segased. Menetleja on esmalt jätnud tähelepanuta selle, et kogu kontroll elektrinäitude teatamisel oli U. P. ehk siis potentsiaalselt toetussummade väärkasutuse vastu huvi tundval isikul (vt nt OÜ Olme vastust). Eelnevast tulenevalt ei ole kohtueelse menetluse käigus kõrvaldatud kahtlust, et tegelikkuses mingit elektritarbimist ei toimunud. Seda enam, et U. P. ütlused elektritarbimise küsimuses on ebaadekvaatsed – nt on ta tunnistanud, et ei saanud aru, mille eest esitati arve summas 58 170 EEK. Menetleja ei ole võtnud seisukohta tõendi nr 09155 kadumise osas. 22.01.2013 määruses on küll sedastatud, et nimetatud dokumenti ei ole PRIA ega Eesti Energia materjalide juures säilinud, ent dokumendi olulist silmas pidades käesoleva asja lahendamise seisukohalt oleks menetleja pidanud tegema täiendavaid pingutusi selle väljanõudmiseks. Asjaolusid arvestades ei saa usutavaks pidada, et Eesti Energia lihtsalt kaotab ühe tõendi. 22.02.2013 määruse põhjendustes viidatud vastuolu elektritarbimisega seotud puuduste osas ei ole võimalik -4- kõrvaldada ilma nimetatud dokumenti analüüsimata ja vajadusel ka eriteadmisi kasutamata. Menetleja ei ole nimetatud menetluslikke toiminguid teostanud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetleja on olulisel määral tähelepanuta jätnud tööde teostamisega seonduva. Asjas ülekuulatud isikud ei ole suutnud esitada adekvaatseid selgitusi selles küsimuses, miks vaatamata PRIA-le esitatud hinnapakkumisele teostas veealandustööd siiski Aardla Maaparandusühing MTÜ ise. Asjas antud selgituste seosetust silmas pidades viitavad kõik tõendid üheselt sellele, et tegemist oli tüüpilise skeemiga (põllumajandus)investeeringutoetuste väärkasutamiseks, kus kokkuleppel toetuse taotlejaga esitatakse tavalisest kõrgemad hinnapakkumised näiliselt sõltumatute pakkujate poolt ja siis hiljem tööde teostamise ajal tasutakse osa töötasust sularahas toetuse saajale (nö kickbackskeem) või siis ei teostata töid üldse või need teostab toetuse saaja ise, ent toetus kasseeritakse sisse täies ulatuses. Nimelt nõuab korra § 7 lg 3 käesoleval juhul vähemalt kolme hinnapakkumise esitamist. Eelmainitud skeemile viitavad ka käesolevas asjas antud ütlused. Esmalt on L. R. andnud ütlusi, et suhted U. P. olid äärmiselt halvad. Sellele vaatamata tehti aga Aardla Maaparandusühing MTÜ-le pakkumine kuivendustööde jaoks, mis vastavalt esitati ka PRIA-le esitatud toetusega seoses. L. R. ütlusi silmas pidades on väheusutav see, et varsti peale pakkumise tegemist muutusid suhted U. P. niivõrd heaks, et tehti suuline kokkulepe, mille kohaselt teeb tegeliku töö ära veealandamisel Aardla Maaparandusühing MTÜ ja Sahkar TT lihtsalt akteerib tööd PRIA-le (vt U. P. 06.06.2012 ülekuulamise protokoll, L. R ülekuulamise protokoll). Ainukese tõendina tööde teostamise osas on käesolevas asjas käsitletavad väidetavate töötajate ütlused, kes on andnud üsna ühtseid ütlusi tööde teostamise kohta. Samas puudub vaidlus selles, et nimetatud töötajad teostasid ka muid tööülesandeid, seega on võimalik, et tegelikkuses kraavi kuivendamisega nad ei tegelenud. Lisaks on töötajate ütlustest tulenevalt mainitud, et tööde teostamiseks oli pumba kasutuse tabel, mis oli paberil. Nimetatud tõendit asja materjalide juurde välja nõutud ei ole. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eelnimetatud asjaolude mittearvestamine on kaasa toonud ebaõige veendumuse, et käesolevas asjas on asjaolude vasturääkivuse tõttu süü tõendamine võimatu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja nr 10760000005 materjalidega, leiab, et PRIA esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 208

lg 1 kohaselt kui

§ 207

lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus

§ 208

alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt

§ 30

lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.

1. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses märgituga, et sisuliselt ei heida kaebaja ette menetlejatele ühegi menetlustoimingu tegemata jätmist ega taotle täiendavate menetlustoimingute tegemist, kui selleks mitte lugeda kadunud tõendiga nr 09155 seonduvat, vaid kaebaja ei nõustu menetlejate poolt juba kogutud tõenditele ning tõusetunud kahtlustusele antud hinnanguga. Süüdistuskohustusmenetluse puhul on tegemist legaliteedipõhimõtte järgimise kontrollimisega kohtu poolt. Ringkonnakohtul on süüdistuskohustusmenetluse raames esitatud kaebust lahendades kohustus kontrollida, kas kriminaalasjas on kriminaalmenetluslike vahenditega tuvastatud kõik vajalikud ja võimalikud -5- tõendamiseseme asjaolud. Samuti võib ringkonnakohus anda juhiseid õigusnormi tõlgendamiseks, et see oleks kooskõlas seaduse sisu ja kohtupraktikaga.
2. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud menetlejate määruseid õigusnormi tõlgendamise osas. Samuti pole kaebuse esitaja toonud välja selliseid asjas tegemata jäänud menetlustoiminguid, millega oleks võimalik tuvastada täiendavaid tõendamiseseme asjaolusid. Kriminaalasjas on üle kuulatud teadaolevad isikulised tõendiallikad, uuritud on dokumentaalseid tõendeid ning koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses märgib kaebaja, et asjas ei ole võetud seisukohta tõendi nr 09155 kadumise osas (nimetatud dokument ei ole PRIA ega Eesti Energia materjalides säilinud) ning menetleja oleks pidanud tegema täiendavaid pingutusi selle väljanõudmiseks. Samas ei selgu kaebusest, milliseid täiendavaid toiminguid oleks menetleja pidanud dokumendi asukoha selgitamiseks tegema. Materjalide kohaselt on menetleja pöördunud Eesti Energia AS poole taotlusega nimetatud dokument väljastada, kuna tõend puudub PRIA materjalide seas, kuid Eesti Energia AS-st vastati, et dokumenti ei leita (kd 2 tl 4). Kaebaja märgib ka, et menetlejad ei ole välja nõudnud töötajate ütlustes mainitud pumba kasutamise tabelit. Ringkonnakohus sedastab, et uurimistoimingu eesmärgiks on koguda tõendamiseseme asjaolude kohta teavet. Nimetatud eesmärgist lähtudes tuleb hinnata ka uurimistoimingu läbiviimise vajadust. Töötajate ütluste kohaselt täitsid nad pumba kasutamise tabelit, kuhu märgiti, millal pumba töö peatati ja millal tagasi tööle pandi. Samas märgivad tunnistajad ütlustes ka seda, et Aardla poldri pumbajaamas töötasid pumbad järjepidevalt suviti 2008-
3. a ning pumpade töö peatati vaid hoolduse ja puhastamise ajaks (kd 2 tl 4554). Kuna ütluste kohaselt täitsid töötajad pumpade kasutamise tabelit iseseisvalt, ei ole põhjust arvata, et see sisaldaks täiendavat informatsiooni kõnealuse sündmuse kohta.
4. Kuigi ringkonnakohtule esitatud kaebuses loetleb kaebaja mitmeid asjaolusid, millega menetleja ei ole väidetavalt kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestanud, taotleb kaebaja sisuliselt prokuratuuri poolt tõenditele antud hinnangu ümbervaatamist. Sellisel juhul peaks ringkonnakohus tegema kogutud tõendeid hinnates juba kohtueelses menetluses kuriteokoosseisu täitmise osas etteruttavalt sisulise otsustuse, milleks ringkonnakohtul süüdistuskohustusmenetluses pädevust ei ole. Kohus ei saa võtta prokuratuurilt üle riiklikku süüdistusfunktsiooni.

§ 30

lg 1 sätestab, et prokuratuur juhib kohtueelset menetlust ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Lõike 2 kohaselt teostab prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. 5. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et KarS § 210 lg-s 2 sätestatud soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise koosseis eeldab eelkõige rikkumise tõendatust dokumentaalsete tõenditega.

§ 61

kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid hinnatakse nende kogumis. Seega ei saa ka käesolevas asjas kõrvale jätta isikulisi tõendiallikaid. Juhul kui menetleja, hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid kogumis, leiab, et puudub kriminaalmenetluse alus, on kriminaalmenetluse lõpetamine õiguspärane.

1. Käesolevas asjas alustati kriminaalmenetlust 12.01.2010, mille jooksul koguti hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid ja küsitleti isikulisi tõendiallikaid. Hinnates tõendeid kogumis, on menetleja kriminaalmenetluse lõpetamise määruses leidnud, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et oleks toime pandud PRIA-lt saadud toetuse mittesihipärane kasutamine. Ainuüksi asjaolu, et kannatanu menetlejate poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei anna alust kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamiseks. Menetlejad on asjakohaselt märkinud, et projekti muutmine PRIA nõusolekuta või puudused tööde teostamisel võivad olla aluseks PRIA õigusele nõuda tagasi makstud summad, kuid see küsimus kuulub lahendamisele halduskohtumenetluses. -6-
2. Kriminaalmenetluse jätkamise või lõpetamise otsustamine kuulub uurimisasutuste ning prokuratuuri diskretsiooni. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas on kriminaalmenetluse lõpetamist käsitlevates 22.01.2013 ja 01.03.2013 otsustustes põhjendatud, millest tulenevalt puudub esitatud andmete põhjal alus veendumuseks, et toime on pandud kuriteo tunnustele vastav tegu. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus pole üheselt võimalik sedastada, et isiku tegevuses esinesid kõik kuriteo koosseisu elemendid, on kriminaalmenetluse lõpetamine õiguspärane. See on kooskõlas

§-ga 7 lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 8. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 01.03.2013 määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Mati Kartau Kohtunik -7-