1-13-2451/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) koht Kriminaalasja number 1-13-2451 Kohtukoosseis Paavo Randma Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. veebruari 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse Arne Pilveti esindaja vandeadvokaadi Brigitta Mõttus kaebus liik RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 6 ringkonnakohus määras: Tühistada Riigiprokuratuuri määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust. Arne Pilveti esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttuse kaebus Riigiprokuratuuri
3. veebruari 2013 määrusele rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud
4. Kriminaalasjas nr. 10260103781 alustati KarS § 199 lg 1 tunnustel menetlust selles, et
5. 07.2010 müüs Pilve talu OÜ-le Eesti Taluvili teravilja, laadides ca 7100 kg nisu ja ca 15 000 kg otra OÜ Eesti Taluvili autole. 18.07.2010 saabus kiri Tallegg AS-ilt, kus oli fikseeritud saadud nisu kaaluline kogus 7300 kg ja odral 8560 kg. Kaduma oli läinud 4460 kg otra.
6. 30.12.2011 lõpetati prokuratuuri loal kriminaalmenetlus KrMS §199 lg 1 ja § 200 alusel lihtsustatud määrusega.
7. Kannatanu esitas 15.01.2012 Riigiprokuratuuri avalduse, milles viitas kriminaalmenetluse lõpetamise ennatlikkusele. 16.01.2012 esitas ta Lõuna prefektuuri kriminaalbüroole taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse väljastamiseks. Põhistatud määrus koostati 23.01.
9. 31.01.2012 koostas Riigiprokuratuur 15.01.2012 kaebuse rahuldamata jätmise määruse.
10. Kannatanu esitas 23.01.2012 Lõuna prefektuuri põhistatud määruse peale Riigiprokuratuurile 22.02.2012 kaebuse, taotledes kriminaalmenetluse taastamist. Riigiprokuratuur vastas kaebusele kirjaga, milles leidis, et kannatanul puudus kaebeõigus, kuna ta esitas kaebuse kriminaalasja lõpetamise määruse peale juba 15.02.2012 ja see kaebus on lahendatud.
11. 23.03.2012 esitas A. Pilvet Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunikule kaebuse Riigiprokuratuuri 31.01.2012 määruse peale, taotledes selle tühistamist ja ühtlasi Riigiprokuratuuri kohustamist tema 22.02.2012 kaebuse läbivaatamiseks Lõuna Prefektuuri 23.01.2012 määruse peale. Nimetatud kaebus edastati maakohtu poolt lahendamiseks ringkonnakohtule.
12. Ringkonnakohus jättis kaebuse30.03.2012 määrusega läbi vaatamata põhjendusel, et kaebuse on esitanud isik, kellel puudus kaebeõigus, samuti on kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
13. Riigikohus tühistas 9.11.2012 määrusega Tartu Ringkonnakohtu määruse ja saatis selle lahendamiseks Tartu Maakohtule, osundades seejuures asjaolule, et kannatanu 15.01.2012 avaldus ei olnud käsitletav KrMS § 207 lg 2 alusel esitatud kaebusena.
14. Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik leidis, et A. Pilveti 23.03.2012 kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale tuleb tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri läbi vaatama A. Pilveti kaebust Lõuna Prefektuuri 23.01.2012 põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale.
15. Riigiprokuratuur lahendas kannatanu 22.02.2012 kaebuse oma 07.02.22013 määrusega, millega jättis kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu
16. Riigiprokuratuuri määruses tsiteeritakse Lõuna prefektuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse põhjendusi ja märgitakse, et prokuröri abi nõustub täielikult määruses toodud järeldustega. Vaidlus asjas on selle üle, kui palju otra laaditi Pilve talus järelhaagisele XXX , kas see vastas lepingutingimustele ning kui palju Eesti Taluvili AS selle eest maksma peaks. Ükski neist küsimustest ei ole kriminaalmenetluse aluseks, nagu on määruses selgitatud, vaid nende näol on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. Kriminaalmenetlus alustati, kuna kuriteoteate kohaselt väidetavalt toimus vargus, kuid see on juba seetõttu välistatud, et varguse objektiivne koosseis nõuab võõra vallasasja äravõtmist ehk valduse murdmist, kuid vili viidi Pilve talu territooriumilt ära omaniku loal. Menetleja pole pikemalt analüüsinud omastamise või kelmuse koosseise, konstateerides vaid, et „samuti ei nähtu antud kriminaalasjas ühegi teise kuriteo või väärteo tunnuseid“. Prokuröri abi leidis, et nii kelmus kui omastamine on välistatud, kuivõrd Eesti Taluvilja OÜ esindajana on J.K. märkinud üleandmis-vastuvõtmisaktile kogused, millest kaebaja räägib. Prokuröri abi pidas tõenäoliseks, et nii talupidajana A. Pilvet kui autojuhina J.K. olid suutelised adekvaatselt ligilähedasi koguseid hindama. Eesti Taluvili OÜ-le on aga segadust põhjustanud AS Tallegg kaalumiskviitung, mille kohaselt otra oli oluliselt väiksemas koguses kui üleandmisvastuvõtuaktis märgitud. Eesti Taluvili OÜ juhatuse liige ja tegevjuht R.G. on pidanud põhjendatuks lähtuda AS Tallegg kaalumiskviitungil märgitust. Ent see, miks AS Tallegg kviitungil -2- oli väiksem kogus, kas see oli Pilve talu oder või mitte ning palju Eesti Taluvili OÜ-l selle eest tasuda tuleks, ei ole asjad, mida tuvastatakse kriminaalmenetluses. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, millesse kriminaalõiguslik sekkumine on põhjendamatu. Kannatanul on võimalik oma lepingust tulenevate õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtu poole. Kaebuses esitatud taotluste sisu
17. Kaebuse esitaja taotleb tühistada Riigiprokuratuuri 07.02.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja Lõuna prefektuuri kriminaalmenetluse määrus ja kohustada Lõuna prefektuuri jätkama kriminaalmenetlust. Kaebuse esitaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Kriminaalmenetlus on lõpetatud ennatlikult ja seda ei ole läbi viidud põhjalikkusega, mida ühiskond uurimisasutuselt ootab. Kogutud ei ole kõiki võimalikke tõendeid. Antud kriminaalmenetluses on üle kuulatud vaid kannatanu ning uuritud dokumentaalseid tõendeid. Üle on kuulamata Eesti Taluvili OÜ autojuht J.K. , kes viljale järele tuli ja kirjutas alla vilja üleandmise-vastuvõtmise aktile. Üle ei ole kuulatud ka Eesti Taluvili OÜ seaduslikku esindajat, Baltest Market OÜ esindajat ega ka AS Tallegg esindajat. Kõik need isikud saavad anda ütlusi juhtunu asjaolude kohta, mida koostoimes kirjalike tõendite ja kannatanu ütlustega peab hindama uurija. Teostatud ei ole asitõendite vaatlust. Nimelt hoidis kannatanu oma ütluste kohaselt vilja spetsiaalsetes plekist tünnides, mille maht on 25,23 m3, ent uurija on viidanud asjaolule, et kannatanu ei ole piisavalt tõendanud, milline kogus vilja oli tegelikkuses vilja üleandmisel Eesti Taluvili OÜ autojuhile. Fakt on see, et kannatanu andis üle ühe koguse vilja, kuid sihtkohta jõudis oluliselt väiksem kogus vilja – seega on puuduolev osa kas varastatud või omastatud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on kirjas, et kohtueelse menetluse käigus on kindlaks tehtud, et Eesti Taluvili OÜ tegevuses ei esine ühtegi karistusseadustikus kirjeldatud teo tunnuseid, samuti ei esine neid J.K. ja Tallegg AS-i tegevuses. Samas ei selgu lõpetamise määrusest, kuidas on vastav asjaolu kindlaks tehtud ja mis sellist seisukohta põhjendab. Antud isikuid ei ole kriminaalmenetluse käigus isegi üle kuulatud. Pealegi võis varguse või omastamise toime panna keegi kolmas isik, mida ei ole aga antud menetluses uuritud. Kannatanu seisukohalt on käesoleval ajal tegemist kas varguse või omastamisega. Selgusetuks jääb kannatanule prokuröri abi seisukoht, et nii kelmus kui ka omastamine on välistatud seetõttu, et J.K. on märkinud üleandmise-vastuvõtmise aktile samad kogused, millest räägib kaebaja. Kuidas saab antud asjaolu välistada vilja varguse või omastamise vilja transpordil Pilve talust AS-ile Tallegg, on kannatanule arusaamatu. Antud asjas ei puuduta vaidlus seda, kui palju otra laaditi Pilve talus auto peale, kas see vastas lepingutingimustele ning kui palju see maksma peaks. Kannatanu ei ole antud menetluses nendele asjaoludele viidanud. Ta teab, kui palju vilja autole laeti. Küsimus on hoopis selles, et osa viljast kadus vahepeal. Selle peakski välja selgitama kriminaalmenetlus. Kokkuvõtlikult leiab kannatanu, et nii Lõuna prefektuuri määrus kui ka Riigiprokuratuuri määrus on sisuliselt motiveerimata ning kriminaalmenetlus on lõpetatud alusetult. Kindlasti oleks vaja üle kuulata J.K. , Eesti Taluvili OÜ esindaja ja AS Tallegg esindaja ning teostada vilja hoidikute vaatlus. Samuti on vaja üle kuulata Baltest Market OÜ esindaja ning uurida vastava firma seotust võimaliku varguse, omastamise või kelmusega (kelle valduses vili vahepeal pärast Eesti Taluvili OÜ-le andmist ja enne AS Tallegg kätte jõudmist ka asus). Tunnistajana saavad anda ütlusi ka -3- kannatanu perekonnaliikmed ja tuttavad, kes vilja üleandmise-vastuvõtmise juures viibisid, kuid vastavate isikute ringi suhtes ei ole uurija menetluse jooksul kordagi huvi tundnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus leiab, et A. Pilveti esindaja vahendusel esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb rahuldada ning põhjendab seda järgnevalt.
19. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kohtu roll tulenevalt KrMS § 208 mõttest on esmajoones kontrollida, kas olemasolevate tõendite põhjal esineb alus kellelegi süüdistuse esitamiseks. Selle käigus võib kohus leida, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid, vaieldamatult aga eeldab see ka juba olemasoleva tõendusteabe hindamist. Silmas tuleb küll pidada sedagi, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 ei juhi kohtueelset menetlust mitte kohus, vaid prokuratuur, kes esindab riiklikku süüdistust kohtus, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Küll aga saab kohus juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele kriminaalmenetluse läbiviimises või vajadusele mõnd asjaolu täiendavalt selgitada.
20. Samuti tuleb silmas pidada, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS § 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (3-1-1-60-10). Ühtlasi aga tähendab see sedagi, et teha tuleb minimaalselt vajalikud menetlustoimingud; käesoleval juhtumil seda aga ilmselgelt tehtud ei ole.
21. Ringkonnakohus leiab, et A. Pilveti esindaja poolt kaebuses väljatoodud argumendid tingivad Riigiprokuratuuri määruse tühistamise ja kriminaalmenetluse jätkamise. Ringkonnakohus, kontrollinud kriminaalasja materjale ning tutvunud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja Riigiprokuratuuri määrustega, leiab, et senises kriminaalmenetluses ei ole vähimalgi määral üldse püütudki välja selgitada kriminaalmenetluses tähtsust omavaid asjaolusid ega teostatud mitte mingeid käesoleva menetluse seisukohalt vajalikke toimingud.
22. Enda olemuselt on kriminaalasi ju lihtsakoeline. Kannatanu on andud teada, et ta andis teisele isikule üle teatud koguses kaupa, millest osa on sihtkohta jõudmisel lihtsalt kadunud (siinkohal jätab kohus kõrvale küsimuse, kuidas materiaalõiguslikult seda olukorda hinnata; kirjeldatud käitumine võib sõltuvalt tuvastatavatest tehioludest vastata näiteks nii kelmuse kui ka omastamise koosseisule). Menetlus antud asjas on alustatud 02.08.2010 ja lõpetatud 30.12.2011, millist ajavahemikku ei saa kirjeldada teisiti kui menetlejapoolset tegevusetust. Selle aja jooksul on kogu menetlus piirdunud üksnes kannatanu ja tema poja ülekuulamisega. Kannatanu on lisaks omal algatusel toonud asjassepuutuvaid dokumente ja püstitanud ka rida uurimishüpoteese, millele aga uurimine ei ole vähimalgi määral üritanud vastust leida. On iseenesest mõistetav, et erinevate uurimisversioonide püstitamine on uurimist toimetava ametkonna pädevuses, kuid olukorras, kus esitatud kuriteoavaldusest ei saa teha järeldust, et isegi nende väidete tegelikkusele vastavuse korral ei ole tegemist süüteoga, on lubamatu menetlus lõpetada sisuliselt ainuüksi argumendil, et poolte vahel eksisteerib tsiviilõiguslik suhe. Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses sisuliselt piirdutud vaid kannatanu poolt menetlejale esitatud dokumentides oleva teabe tsiteerimisega, lisaks leitud, et vilja koguste määramisel puudub konkreetne mõõdetavus ja konstateeritud kuriteotunnuste puudumist. Kuidas sellise järeldusteni jõuti, jääb määrusest selgusetuks. Selles tähenduses on ainuõige määruskaebuses -4- esitatud märkus selle kohta, et menetleja ei ole vaevunud isegi mitte üle kuulama kannatanult kauba vastu võtnud isikut, kes on muuhulgas ise allkirjaga kinnitanud, et ta võttis kaupa kannatanult vastu pea kaks korda enam kui see oli pärast kauba kaalumist sihtpunktis.
23. Käesoleval juhul on Riigiprokuratuur 31.02.2012 määruses leidnud, et kriminaalmenetluses puudub igasugune võimalus vastava dokumentatsiooni puudumise tõttu tuvastada, milline kogus vilja laaditi Pilve talu territooriumil sõidukile ning sellest tulenevalt ei ole võimalik ka tõendada, et vilja kogus vastas kannatanu poolt väidetule. Samuti leidis Riigiprokuratuur, et kannatanu tegematajätmisi ei ole võimalik korvata kriminaalmenetluslike vahenditega. Vastupidisele seisukohale viljakoguste hindamise osas asub aga Riigiprokuratuur oma 07.02.2013 määruses, kus prokuröri abi peab tõenäoliseks, et nii talupidajana A. Pilvet kui autojuhina J.K. olid suutelised adekvaatselt ligilähedasi koguseid hindama. Ta leiab samas, et Eesti Taluvili OÜ-le on aga segadust põhjustanud AS Tallegg kaalumiskviitung, mille kohaselt otra oli oluliselt väiksemas koguses kui üleandmis-vastuvõtuaktis märgitud ja lisab, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.
24. Kannatanu on algusest peale olnud seisukohal, et tema poolt üleantud odra kogus oli ca 15 000 kg ja vahepeal läks osa viljast lihtsalt kaduma. Lisaks on kannatanu ringkonnakohtu hinnangul õigustatult märkinud, et mõõta saab koguseid nii kaaluliselt kui ka mahuliselt. Seda, et talunikel puuduvad võimalused 500 kN masinaid kaaluda, ei tähenda, et kogused jäävad mõõtmata; selline jäik seisukoht tähendaks sedagi, et kuritegu poleks põhjust menetleda juhul, kui see oleks varastatud mahutitest endast (ka siis võiks ju öelda, et puudub võimalus kaaluliselt täpselt määratleda, kui palju seda vilja ikkagi oli; on üheselt aru saada, et selline argument ei päde). Vili oli mahutites ja seda, et otra sisaldanud 25,23 m3 standardpunker oli peaaegu täis (s.o 5 cm alla ülemist silindrist osa), võivad kannatanu sõnul tunnistada neli inimest. Ringkonnakohtu hinnangul on sellest asjaolust lubamatult mööda vaadatud.
25. Eeltoodust nähtub, et enne minimaalseid menetlustoiminguid läbi viimata ei ole võimalik kriminaalmenetluse aluse puudumises või olemasolus vastust anda, mistõttu tuleks käesoleval juhul üle kuulata isikulised tõendiallikad, samuti anda hinnang dokumendile, millega vilja vastuvõtja kinnitas talle üle antud vilja koguseks ca 15 000 kg.
26. Eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus kriminaalmenetluse lõpetamisega ei nõustu ja rahuldab A. Pilveti esindaja taotluse tühistada Riigiprokuratuuri määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust. Paavo Randma kohtunik -5-