4-13-1936/3

Väärteoasi nr.4-13-1936 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 08.aprillil 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1936 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Natalia S Tõlk Väärteoasi Artur Baišev väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi Menetlusalune isik Artur Baišev 39109160247, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX, õpib ; Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna esindaja Oleg Klok RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Artur Baišev Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 3 (kolm) päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda Artur Baišev´i kinnipidamise aeg so 06.aprillist 2013.a kell 09.48. KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel võtta Artur Baišev´ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 alusel on Artur Baišev kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna poolt on 06.04.2013.a koostatud väärteoprotokoll AB 1304592 selle kohta, et Artur Baišev 06.04.2013.a kell 09:48 ajal Tallinnas, Viljandi mnt 21 maja juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 73 mg/l. Artur Baišev rikkus LS § 96 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 1 järgi ettenähtud väärteo. Kohus selgitab, et Natalia S on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad, Artur Baišev selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Artur Baišev kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb väga. Oli sünnipäeval linnast väljas, tekkis kaklus, selleks et halvemat vältida, istus rooli, et koju sõita, adrenaliinist ei tundnud et on purjus, muidu poleks rooli istunud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Artur Baišev´i tuleks karistada LS § 224 lg 1 järgi arestiga 5 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda poolt kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi, väärteoprotokollides tooduga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Artur Baišev´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Artur Baišev´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Artur Baišev´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Artur Baišev õpib ülikoolis, tal puudub iseseisev sissetulek, seega ei ole tema karistamine rahalise karistusega otstarbekas. Karistuse mõistmisel Artur Baišev´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Artur Baišev pani toime raske liiklusalase väärteo, ta on varem väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega. Seega kõike eeltoodut arvestades tuleb Artur Baiševi karistada arestiga, kuid arvestades, et ta ei ole varem aresti kandnud võib temale määratav arest olla sanktsiooni miinimumi lähedane. Riigikohus oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 3-1-1-55-07; 3-1-1-5407 jne on korduvalt rõhutanud, et isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Käesoleval juhul leiab kohus, et Artur Baišev´i puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks Artur Baišev´ilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel. Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, kuna isik oli samal päeva eelnevalt joobes juhtimiselt kõrvaldatud, kuid jätkas joobes juhtimist. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud sanktsiooni miinimummääras. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 224 lg 2, lg 3 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/