Obsah (6)

§ 113§ 215§ 199§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-14058 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Va

§ 113

järgi ja karistati 11-aastase vangistusega,

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi 3-aastase vangistusega ning

§ 199

lg 2 p 4 järgi 6-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti V.

Talenile liitkaristuseks vangistus 13 aastat.

§ 65lg 1 alusel loeti V.

Talenile mõistetud karistusega kaetuks temale Tartu Maakohtu poolt 10.10.2005 mõistetud vangistus 1 aasta 7 kuud Nimetatud kohtuotsuse järgi ärakantud karistus arvati liitkaristusest kantuks ning V. Taleni kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti vangistus 12 aastat 5 kuud ja 10 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.11.2004 ja lõpeb 25.04.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 25.12.
3. Tartu Maakohtu 8.03.2013 määrusega jäeti V. Talen vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Tartu Vangla iseloomustuses on arvestades korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsenti toetatud V. Taleni ennetähtaegset vabanemist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V. Talen läbinud vangistuses sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine ning Usk ja teadmine. Ta on omandanud keskhariduse ja läbinud väikeettevõtluse kursuse. V. Talen tunnistab, et alkoholijoobes kaotab ta ohutaju ning tegutseb tagajärgedele mõtlemata. Kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. V. Taleni ühiskonnas adekvaatne toimimine oli pärsitud alkoholi kuritarvitamise tõttu, mida on soosinud ka teda ümbritsev sõpruskond. Vabanedes soovib ta asuda tööle ning peab seda peamiseks oma eesmärkide täideviimisel. Vaatamata teatud mõttevigade olemasolule, on hetkel motivatsioon seaduskuuleka elu alustamiseks olemas, mis väljendub põhjus-tagajärg seoste paremas arusaamises ja enesekriitilisuse väljendamises. 2.2 Kriminaalhooldusosakonna kirjalikust seisukohast nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad vanaema H.T. ja õde H.T. Ema M.T. elab Soomes ja V. Talenil ei ole temaga häid suhteid. Süüdimõistetu vabanemisjärgseks elukohaks olev korter aadressil XXX kuulub tema õele. Ühetoalises kõigi mugavustega korteris elab kinnipeetava vanaema H.T, kes soovib, et pojapoeg vabanemisel tema juurde elama asuks. V. Talen on ühel korral olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid ta ei täitnud endale hoolduskavas võetud eesmärke ning rikkus korduvalt kontrollnõudeid. V. Talen andis vastakat informatsiooni nii töötamise, rahaliste nõuete tasumise, elukohtade kui ka sotsiaalse võrgustiku kohta. Ta jätkas katseajal õigusrikkumiste toimepanemist. Võttes arvesse V. Taleni varasemat käitumist kriminaalhoolduse ajal ning vanglas kohaldatud distsiplinaarkaristusi, ei ole kriminaalhooldusametnik veendunud, et V. Talen oleks võimeline käituma seaduskuulekalt ega kujutaks vabanemisel ohtu teistele ühiskonnaliikmetele. Tema ennetähtaegne vabanemine oleks käesoleval ajal ennatlik. 2.3 Kohus asus eeltoodu alusel seisukohale, et V. Taleni varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist neli aastat enne karistusaja lõppu. Siinkohal arvestas kohus, et V. Talen kannab karistust muuhulgas väga raske isikuvastase süüteo – teise inimese tapmise eest. Sooritatud kuriteo eest praeguseks ärakantud karistus ei ole piisav ja tema vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Karistusaja pikkus võimaldab V. Taleni ennetähtaegse vabastamise küsimust läbi vaadata ka edaspidi.
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Talen, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 V. Talen leiab, et maakohus pole arvesse võtnud tema edusamme vangistuses. Ta märgib, et on vangistuses käinud kuus aastat järjest koolis – läbinud nii põhi- kui ka keskkooli ning väikeettevõtluse kursuse. Lisaks on ta läbinud kolm sotsiaalprogrammi – Eluviisitreening, Viha juhtimine ja Usk ja teadmine, et viia uue kuriteo toimepanemise riskid miinimumini. V. Talen juhib tähelepanu sellele, et
5. aastal, kui kohus tema ennetähtaegse vabastamise küsimust arutas, leiti, et kui ta läbib programmi Usk ja teadmine, on ta riskid viidud miinimumini. Käesoleval ajal ei pööranud maakohus sellele üldse tähelepanu. Samuti ei kaalunud kohtunik võimalust vabastada teda elektroonilise valve alla. 3.2 Väär on prokuröri väide kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolust, viimane karistus aegus 19.12.
6. Samuti on kummaline prokuröri väide, et neli varasemat karistust ei ole V. Talenile mõju avaldanud, sest need karistused on määratud siis, kui V. Talen oli juba vanglas ja kandis praegust karistust. Käitumine vanglas on V. Talenil olnud korralik ja suuremate rikkumisteta. 3.3 V. Talen leiab, et maakohtu määrus on vajalikul määral motiveerimata. Otsusest jääb arusaamatuks, kuidas tema vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et vabanedes on V. Talenil olemas garanteeritud töökoht ning seega võimalus hüvitada tasumata nõuded. Süüdimõistetul on toetavad lähedased ema, vanaema ja õe näol. 2
7. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2013 määrusega määrati süüdimõistetu V. Taleni määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 5.04.
8. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikale ja märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 31-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik V. Talenit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

5.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et V. Talenit ei ole põhjendatud käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus on lisaks V. Taleni ennetähtaegset vabastamist välistavatele asjaoludele arvestanud ka teda positiivselt iseloomustavate asjaoludega (võimalus asuda tööle, toetavad lähedased, sotsiaalprogrammide läbimine, keskhariduse omandamine ja väikeettevõtluse kursuse läbimine), kuid põhjendatult leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu hetkel negatiivseid üles. 5.2 Ka ringkonnakohus leiab, et V. Taleni varasem elukäik ja toimepandud kuritegude asjaolud on käesoleval ajal kaalukamad kui vanglas tehtud edusammud ja V. Taleni võimalused vabaduses. Kohus märgib, et V. Talenit on viiel korral kriminaalkorras karistatud ning käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas raske isikuvastase kuriteo, s.o teise inimese tapmise eest. V. Taleni karistusaja lõpuni on jäänud veel neli aastat, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Ehkki kehtivaid distsiplinaarkaristusi V. Talenil vangla iseloomustuse kohaselt tõepoolest ei ole, iseloomustavad ka juba lõppenud karistused V. Taleni käitumist vangistuses ning tema võimetust kehtivast korrast kinni pidada. Kohus möönab, et alates viimasest karistusest 19.12.2011 ei ole V. Talen vangla sisekorda rikkunud, kuid tegemist ei ole veel piisavalt pika ajaga, mis võimaldaks asuda seisukohale, et V. Talen on oma käitumist pöördumatult muutnud. 5.3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus