Obsah (5)

§ 29§ 23§ 74§ 19§ 150

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2013, Rakvere kohtumajas Väärteo number 4-12-5567 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuasi Ra

§ 29

lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

§ 23

alusel hüvitada Raimond Niinepuule riigieelarve vahenditest kaitsja Allan Valgule arve nr 1275, 08.11.2012 alusel makstud kaitsjatasu kogusummas 544.80 eurot. Rahandusministeeriumil kanda arvelduskontole nr xxxx xxxx. kaitsjatasu summas 544.80 eurot Raimond Niinepuu 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus 27.03.2013 tutvumiseks kättesaadav. Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 10.10.2012 väärteoasjas nr 2440,12,007968 tehtud otsusega tuvastatud, et Raimond Niinepuu juhtis 21.09.2012 kell 22.05 Tudulinna vallas, Ida-Virumaal Jõgeva-Tartu–Valga maantee

1. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahenditega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h, sõites kiirusega 97 +/-3 km/h, liikluskorraldusvahendiga nr 351 lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h. Mõõdetud mõteseadmega Stalker II MDR nr AS
2. Näit juhile tutvustatud. Menetlusalune isik Raimond Niinepuu rikkus seega liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõuet pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Väärteo toimepanek on kohtuvälise menetleja hinnangul tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt isik palub tema suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada, tuues välja mitmeid asjaolusid, mis tema arusaamist mööda välistavad toimepandud teo. Kohtuvälise menetleja seisukohast ei ole hilisemas vastulauses esitatud asjaolud piisavad väärteomenetluse lõpetamiseks. Isik on juhtinud sõidukit kiiremini, kui seda lubas antud hetkel ja kohas liikluskorraldusvahendiga lubatu. Menetlejal ei ole alust kahelda politseiametnike kiiruse mõõtmise tõepärasuses ega viisis. Kiirusemõõteseadet on kasutatud vastavalt kasutusjuhendile ja tingimustes, kus segavaid faktoreid ei esinenud. Sõidukiirust on mõõtetud alas, kus liikluskorraldusvahenditega on seatud kiirusepiirangud. Kohtuvälise menetleja seisukohalt ei ole mõistlik ega otstarbekas määrata isikule tema järjekordse õigusrikkumise eest üksnes rahalist karistust. Selline karistusmeetod ei avalda isikule mitte mingisugustki mõju ja jätkuvalt pannakse toime samalaadseis õigusrikkumisi. Kohtuväline menetleja leiab, et antud olukorras peab rakendama rangemat karistust, et edaspidiselt ära hoida isiku poolt õigusrikkumiste toimepanemist. Tegemist on tahtlikult toime pandud teoga, millele peab vastama ka vastav karistus. Enne otsuse vastuvõtmist oli tutvutud kõikide olemasolevate materjalidega ning arvestatud isiku eelnevate õigusrikkumistega. Tegu kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei olnud. Võttes arvesse eeltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja Raimond Niinepuule LS § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300,00 eurot, ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. 2 Kaebuse sisu Raimond Niinepuu esitas 02.11.2012 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada tema suhtes 10.10.2012 tehtud kohtuvälise menetleja otsus väärteosasjas nr 2440,12,007968 ja lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu Raimond Niinepuu käitumises. Raimond Niinepuu põhjendas esitatud kaebust sellega, et kaebajale ei osatud selgitada, millises punktis/kohas väidetav mõõtmine täpselt toimus ning kus asus sel momendil mõõtja ise. Nimetatud küsimus tekkis kaebajal põhjusel, et kogu
3. kilomeeter ei ole piiranguala. Kaebaja palub arvestada eelkõige vastulauses väljatoodut, milles on kaebaja märkinud, et tema sõiduki kiirus ei saanud Jõhvi-Tartu-Valga maantee kiirusepiirangu alas olla 97 +/-3 km/h. Raimond Niinepuu on seisukohal, et samal ajal liikus maanteel ka teisi sõidukeid. Mõõtmine toimus pimedal ajal, mis ei soodustanud samuti nähtavust. Kaebaja ei mõista, kuidas saab politsei olla kindel, et mõõdetakse just tema kiirust ja kuidas sai pimedal ajal sedavõrd kaugelt hinnata, kas mõõtmine toimub just 50 km/h piirkiiruse alas. On võimalik, et politseipatrull võis kiirusemõõtmistoimingu teostamisel eksida. Kaebaja leiab, et tõlgendades kohtuvälise menetleja poolt väljatoodut: „kohtuvälise menetleja seisukohast ei ole hilisemas vastulauses esitatud asjaolud piisavad väärteomenetluse lõpetamiseks“, nähtub, et kohtuväline menetleja on vastulauses toodut arvestanud, kuid leidnud, et need põhjendused ei ole piisavad selleks, et menetlus lõpetada. Kaebaja on toonud vastulauses välja arvukaid põhjusi, mis võisid tingida politseipatrulli eksimuse kiirusemõõtetoimingu teostamise. Kaebaja on seadnud kahtluse alla, kas kiiruse mõõtmine toimus üldse 50 km/h piirkiirusega alas. Viidates KrMS § 7 lg-le 3, märgib kaebaja, et kui menetleja vastulauses väljatoodu kõrvaldamata kahtlustega arvestas, tulnuks need tõlgendada kaebaja kasuks ning vääteomenetlus lõpetada. Kui vastulauses esitatuga siiski ei arvestatud, tulnuks otsuses märkida, et vastulausega ei arvestata ning põhjendada, milline vastulauses toodud kahtlus, millise menetluse käigus kogutud tõendiga ümber lükatud on. Kaebaja on sellest tulenevalt seisukohal, et ostus ei ole kooskõlas

§ 74lg 1 p-ga 8.

Kaebaja ei nõustu otsuses ja portokollis märgitud ilmastikuoludega. Kaebaja, viidates EMHI ilmastikuandmetele, märgib, et piirkonnas, kus mõõtmine toimus esines udu ning kaebaja on seisukohal, et udu tõesti oli ja just sel ajal ja kohas, kus politseipatrull ta peatas. Kiirusemõõteseade kasutamise protokollis on kohaks märgitud Jõhvi-Tartu-Valga mnt

1. km, GPS lahtrit täidetud ei ole. Kuna tegemist on 1 km pikkuse teelõiguga, ei saa jõuda järeldusele, et menetlustoimingu koht oleks protokollis märgitud ning kaebajale teavitatud ettenähtud täpsusega. Osa
2. kilomeetrist jääb 50 km/h piirkiiruse alast väljapoole, s.o aladele, kus on lubatud sõita 70 km/h ja 90 km/h. Arvestades, et politseiametnikul kulus kiiruse fikseerimiseks ligikaudu 3 sekundit, tegemist oli pimeda ajaga ning halva nähtavusega, esineb oluline kahtlus, et kiirusemõõtetoiming võidi politseiametnike poolt teostada 70 km/h piirangu alal. Mõõtes kiirust pimeda ja halva nähtavusega ajal, kohas, kus paiknevad mitu eri piirkiirusega tsooni teineteise lähedal, tulnuks igal juhul kahtluse kõrvaldamiseks kasutada videosalvestust. Menetleja seisukoht, et tal puudub alus kahelda politseiametnike kiiruse mõõtmise tõepärasuses ja selle viisis, ei vasta väärteomenetluses kohaldatavale tõendamiskoormusele. Viidates Riigikohtu 22.09.2008 otsusele nr 3-1-1-48-08, leiab kaebaja, et tõendamiskoormus lasub 3 kohtuvälisel menetlejal. Seega ei ole õiguspärane tekkinud kahtlusi ja vastuolusid tõendada eeltoodud viisil, vaid need tuleb konkreetsete tõenditega ümber lükata. Eeltoodust lähtudes leiab menetlusalune isik, et antud juhul ei ole kaebaja poolt väärteo toimepanemine tõendanud. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud kaebuses ära toodud asjaoludega, kuna kiiruse mõõtmise aeg, koht ja ilmastikuolud on tõendatud väärteomenetluse materjalides olevate kiirusemõõteseadmete kasutamise protokolliga ja tunnistaja Andres Vinkleri ütlustega. Kohtuistung 18.02.2013 kohtuistungil leidis Raimond Niinepuu esindaja, et rikkumise kohta puuduvad tõendid. Ametlikult esitatud päringu kohaselt esines antud piirkonnas tihe udu. Seal, kus politsei Raimond Niinepuu peatas, ei olnud 50 km/h ala näha. Politsei võis fokuseerida mõne teise sõiduki kiirust. Udu korral on sellise mõõteseadmega mõõtmine keelatud, see eksib udu korral tõsiselt. Raimond Niinepuu väitel sellel päeval kord oli udu, siis jälle ei olnud. Enamuses selles piirkonnas udu esines. Kaitsja on seisukohal, et istungil tunnistaja seletustega ei saa protokolli muuta ja sinna mõõtmise- ja sõiduki asukohta märkida. Kohtuistungil selgitas tunnistaja A. Vinkler, et tema seisis mõõtmise ajal S. Linnardi kõval, temast natuke tagapool. Kiirus oli 96 km/h ja sõiduk liikus ühtlase kiirusega. A. Vinkler andis peatumismärguande, sõiduk tuli kiiresti ja tunnistaja ei olnud kindel, kas see jõuab peatuda. Politseisõiduk asus Jõhvi poolt tulles asuva teetasku parklas, vahetult enne taskut oli politsei asukoht. S. Linnard fikseeris kiiruse 50 km/h alas. See oli ainus auto, mis sellel hetkel tuli. Oli pime aeg, ristmik oli nähtav. Nähtavus oli pimeda aja kohta hea, tunnistaja näitas isikule silda ja märke, kus juures fikseeriti tema kiirus. Udu ega sademeid ei olnud näha. Autotuled olid 50 km/h alas. S. Linnard fikseeris sõiduki kiiruse ristmiku juures. Sõiduk peatus vahetult politseisõiduki taga. Sõiduk pidurdas intensiivselt ja peatus teekattega teel. Peatumine käis kiiresti. Vahemaa ristmiku ja politseiauto juures võis olla paarisaja meetri kaugusel, täpset vahemaad ei tea. Kiiruse rikkumine fikseeriti sirge tee peal. Võis olla, et mingi sõiduk liikus, kui A. Vinkler märke näitas, täpselt situatsiooni ei mäleta. Tunnistaja S. Linnard selgitas, et GPS koordinaate ei saa sinna panna, kus on kiiruse fikseerimine. GPS koordinaatide ei ole märgitud, kuna märkimine ei ole kohustuslik. Seda tehakse siis, kui inimene on näiteks keelatud kohas järve kaldale sõitnud. Maanteel oli konkreetne kilomeeter olemas. Tunnistaja mõõtis koos A. Vilkleriga lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid. Auto tuli Jõhvi poolt ja liikus üksinda. Väljas oli pime, aga nähtavus oli tuledevalgel hea. Udu ega vihma ei olnud. Raimond Niinepuu vastuväiteid ei esitanud. Asukoha märkimisel piisab, kui kirjutada, et mõõtmine toimus 50ne alal ja
3. kilomeetril. Tunnistaja väitel seisid nad bussijaama tasku sissesõidu teel. 18.02.2013 kohtuistungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et vastavalt kiirusemõõteseadme protokollile on tuvastatud, mis ilmastikuolud olid ja auto liikus üksi. Protokollis on kirjas kus politseisõiduk asus. Kiirusemõõteseadme metoodika ei nõua X ja Y koordinaatide kasutamist. Külastades kaebuses viidatud lehte said kohtuvälise menetleja esindaja andmed kell 21.00 Jõhvi 4 mõõtmisjaama ja Tammispää teekaamera kohta. Andmete järgi oli seal selge ilm ja udu oli kadunud. Kiirusemõõteseadme protokolli allkirjastas R. Niinepuu, kes ei esitanud selle kohta avaldust ega vastuväiteid. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja politsei otsuse muutmata. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära poolte seisukohad, asub seisukohale, et Raimond Niinepuu kaebus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul ei selgu väärteoasja materjalidest üheselt rikkumise toimepanemise koht, seega pole võimalik ka öelda, milline oli kiirusepiirang antud kohas. 21.09.2012 koostatud väärteoprotokollis AB 1055069 on märgitud, et rikkumine leidis aset Jõhvi-Tartu-Valga maantee
4. kilomeetril, GPS koordinaate märgitud ei ole. Samal päeval koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud sama koht liikumiskiiruse mõõtmise asukohaks. Raimond Niinepuu on kaebuses viidanud asjaolule, et nimetatud asukoht hõlmab endas 1000 m pikkust maantee ala, kus on kehtestatud kolm erinevat kiirusepiirangu ala, sh 50 km/h. Kohus on tuvastanud, et
5. kilomeetril oleks kaebaja saanud liikuda kas 50 või 70 km/h piirkiirusega alas. Seega kohas, kus 21.09.2012 politseiametnik Siim Linnard kiirust mõõtis, on võimalik sõidukite kiirust mõõta nii 50 kui ka 70 km/h piirkiirusega alas. Kiiruse mõõtmise toimingu tegemise asukohta ei ole võimalik kaardil määratleda – väärteoprotokollist ei selgu ühtegi täpsustus, kus politseiametnik võis 1000 m raadiuses paikneda. Eeltoodu ei välista võimalust, et mõõtmine toimus üksnes 70 km/h piirkiiruse alas, mis Jõhvi poolt tulles on esimene piiranguala JõhviTartu-Valga
6. kilomeetril. Kohus märgib, et kuigi 18.02.2013 kohtuistungi käigus on kohtuväline menetleja püüdnud politseisõiduki ja seega ka kiirusemõõte toimingut läbi viinud politseiametnike asukohta JõhviTartu-Valga
7. kilomeetril täpsustada, peab väärteoprotokollis sisalduv väärteokirjeldus olema niivõrd täpne, et sellega tutvudes ei tekki kahtlusi ega vastuolusid teo toimepanemise võimalikkuses. Hilisemas menetluses ei ole võimalik rikkumise kirjeldust täiendada ega täpsustada. Riigikohtu 09.06.2011 otsuse nr 3-1-1-45-11 kohaselt kannab väärteomenetluses väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. LS § 227 sätestatud süüteo (lubatud sõidukiiruse ületamine) puhul on oluliseks faktiliseks asjaoluks rikkumise toimepanemise täpne koht, mille pinnalt on võimalik tuvastada, milline 5 kiirusepiirang antud teelõigul kehtis ning sellest sõltuvalt on võimalik kvalifitseerida tegu LS § 227 lg 1 – 3 järgi. Väärteoprotokollis märgitud asukohas oli Raimond Niinepuul võimalik liikuda ja politseisõidukil paikneda nii 70 km/h kui ka 50 km/h kiirusepiirangu alas, mistõttu puuduvad usaldusväärsed tõendid kaebuse esitaja süüdistamiseks LS § 50 lg 5 p 3 järgi. Samuti selgitas tunnistaja A.Vinkler, et sõiduk peatus vahetult politseisõiduki taga, kiirus fikseeriti ristmiku juures ning vahemaa ristmikust politseiautoni oli paarsada meetrit. Protokolli kohaselt oli sõiduki kiirus 97 +/-3 km/h. Kohus tuvastas Google Maps abil, et vahemaa Tudulinna ristmikust kuni bussitaskuni oli u 150 m. Kiirusega 97 km/h liikuv sõiduk läbib 150 m 5,5 sekundiga ning tema peatumisteekond kohesel reageerimisel oleks umbes 123 meetrit. Ei ole eluliselt usutav, et sellises olukorras võtaks isik riski peatada auto teepervel seisnud politseibussi taha. Kohus peab vajalikuks osundada, et nii ilmastikuolud kui ka asjaolu, et kaebaja liikus maanteel üksinda, on fikseeritud kiirusemõõtmisseadme kasutamise protokolliga. Nimetatud asjaolusid ei ole võimalik kaebajal protokollis vastulauset esitamata hilisemalt vaidlustada. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kaevatavast otsusest ei selgu, kas kohtuväline menetleja vastulausega arvestab, küll aga ei ole kohtuväline menetleja põhjendanud vastulauses esitatuga mittearvestamist.

§74

lg 1 p 8 sätestab, et kohtvälise menetleja otsuses märgitakse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on vastulausega arvestamata jätmise osas järgitav kõige muu osas peale selle, et kaebaja viitas ka asjaolule, et kogu 51. kilomeeter ei ole 50 km /h piiranguala. Antud vastuväidet kohtuväline menetleja käsitlenud ei ole ning selles osas on põhjendamata ka vastuväite arvestamata jätmine. Eeltoodud rikkumine on vaadeldav väärteomenetluse õiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 2 mõttes ja seega kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise alus.

Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus Raimond Niinepuu kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 10.10.2012 väärteoasjas nr 2440,12,007968 tehtud otsuse ning lõpetab Raimond Niinepuu suhtes väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel.

§ 23

alusel kuulub menetlusalusele isikule tema taotlusel hüvitamisele valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Hannes Niinepuu on ktasunud kaitsja Allan Valgule arve nr 1275, 08.11.2012 alusel õigusabikuludena 544.80 eurot, konsultatsiooni, materjalidega tutvumise, kaebuse koostamise ning kohtuistungiks valmistumise ja sellel osalemise eest. Nimetatud tasu tuleb pidada mõistlikuks ning see kuulub hüvitamisele riigi eelarve vahenditest. Kohus juhindub otsuse tegemisel

§ 29lg 1 p 1; § 120 lg 1, 132 p-st 3, § 133, § 134, § 23.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 26. aprillil 2013. a. Nooremreferent Lea Herne 6