1-12-12411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2013. a Tallinn Kohtuasja number 1-12-12411 Kohtukoosseis Meelika Aava, liikmed Ivi Kesk

§ 120, § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 ja § 3312 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu 23.

jaanuari

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Eneli Pau Süüdistatav Mihhail Hatšaturjan, kaitsja advokaat Dmitri Školjar ja ja kannatanu E K Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kohtuasi RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a kohtuotsus Mihhail Hatšaturjani õigeksmõistmises süüdistuses

§ 3312

järgi ja talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega Tunnistada Mihhail Hatšaturjan süüdi

§ 3312

järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 10 (kümme) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 7 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 3 (kolm) päeva.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 12.

juuli

1. a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a kohtumäärusega oli M. Hatšaturjan antud kohtu alla alljärgnevas süüdistuses: 1.1

§ 120järgi süüdistati M.

Hatšaturjani selles, et ta 09.11.2011 kella 17.20 paiku ähvardas tapmisega E. Kt ning tal oli alust karta ka ähvarduse täideviimist. Nimelt helistas M. Hatšaturjan 09.11.2011 kella 17.20 paiku E. K kasutuses olevale abonentnumbrile XX ning ütles talle, et „matab ta elusalt mulla alla“. E. K võttis seda kui tapmisega ähvardamist. Samuti tema, 23.11.2011 kella 19.00 paiku ähvardas taas nii tapmisega kui ka kehavigastuste tekitamisega E. Kt, kellel on alust ähvarduste täideviimist ka reaalselt karta. Nimelt helistas M. Hatšaturjan 23.11.2011 kella 19.00 paiku E. K kasutuses olevale abonentnumbrile XX ning ütles talle, et „matan su mulla alla“. 10 minuti möödudes helistas M. Hatšaturjan E. Kle uuesti ning lausus, et „ma saan su tänaval kätte ja murran su jalad“. E. K võttis seda kui tapmisega ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Samuti tema, 10.01.2012 kella 11.30 paiku helistades E. K töötelefonile, mis on Tallinnas XX asuv juuksurisalong, ütles telefoni vastuvõtnud naisterahvale, et ta edastaks E. Kle sõnumi, et ta rebib E. Kl keele suust ära. E. K võttis seda kui tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Samuti tema, 15.03.2012 kella 19:30 paiku ajal, kui E. K viibis oma kodus aadressil Tallinn XX , ähvardas lähenemiskeeldu rikkuv M. Hatšaturjan E. Kt lubades ära lõigata tema keele. E. K võttis seda kui tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Samuti tema, 21.05.2012 kella 19:59 ajal, kui E. K viibis oma kodus aadressil Tallinn XX, ähvardas lähenemiskeeldu rikkuv M. Hatšaturjan E. Kt lubades tema korteri ja maja maha põletada ning E. K elusalt matta. E. K võttis seda kui tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Samuti tema, 06.07.2012 kella 15.00 ajal, kui E. K viibis Tallinnas, XX asuvas Solarise Keskuses, helistas talle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XX M. Hatšaturjan, kes ähvardas E. Kt tapmisega ja lubas ta elusalt matta. E. K võttis seda kui tapmisega ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. E. Kl oli kõikidel kordadel alust arvata ähvarduse täideviimist, sest M. Hatšaturjan peab tema peale vimma, kuna arvab, et E. K takistab tal armastatud naisega kohtumisi, samuti teab E. K M. Hatšaturjani kui äärmiselt vägivaldset meest, kes on korduvalt vanglakaristust kandnud. Lisaks on M. Hatšaturjan pidevalt alkoholijoobes ning sellises seisundis on ta veel eriti ettearvamatu. Seega on M. Hatšaturjan ähvardanud teist isikut tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, kui on alust arvata ähvarduse täideviimist, mis on

§ 120kirjeldatud kuritegu. 2

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 1 järgi süüdistati M.

Hatšaturjani selles, et tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 17.12.2011 kella 13.30 paiku Tallinnas Paldiski mnt 102 asuva Rocca Al Mare keskuse Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas kaupluses võttis võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt võttis ta 2.49 eurot maksva kartulisalati, kolm tumedat šokolaadi „Black“ maksumusega 2.08 eurot, juustu maksumusega 1.83 eurot, kaks suitsuvorsti „Moskva“ maksumusega 3.2 eurot, kanapuljongi maksumusega 0.65 eurot, kaks suitsuvorsti „Mõisa“ maksumusega 1.4 eurot, sibulad võrgus maksumusega 0.59eurot, 2 teed maksumusega 2.10 eurot ja 2.17 eurot ning või maksumusega 1.25 eurot, seega kaupu koguväärtuses 26.52 eurot. M. Hatšaturjani tahtlik õigusvastane tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 10.01.2012 kella 18.11 paiku võttis Tallinnas Kiili 16 asuvast Maxima kauplusest võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt võttis M. Hatšaturjan kaks küüslauku kogumaksumusega 0.58 eurot, kaks vorsti „Rakvere“, kogumaksumusega 3.16 eurot ning ühe pakendatud juustu maksumusega 3.42 eurot, seega kaupu koguväärtuses 7.16 eurot. M. Hatšaturjani tahtlik õigusvastane tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 23.01.2012 kella 18.50 paiku võttis Tallinnas Männiku tee 98 asuvast Pihlaka Säästumarketist (Rimi Eesti Food AS) võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt võttis M. Hatšaturjan kaks Kalevi šokolaadi kogumaksumusega 2.08 eurot ja tee maksumusega 1.19 eurot, seega kaupu koguväärtuses 3.27 eurot. M. Hatšaturjani tahtlik õigusvastane tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega, M. Hatšaturjan isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, võttis võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid tema tahtlikud õigusvastased teod jäid lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, mis on

§ 199lg 2 p 9-§ 25 lg 1 kirjeldatud kuritegu.

1.3

§ 3312järgi süüdistati M.

Hatšaturjani selles, et ta on korduvalt rikkunud Harju Maakohtu 14.12.2011 määrusega kohaldatud lähenemiskeelu E K ja K K suhtes. Nimelt on M. Hatšaturjanil keelatud viibida E. K ja K. K elukoha so Tallinn XX juures, E. K töökoha so Tallinn XX juures, K. K kooli asukoha so Tallinn XX juures, samuti on M. Hatšaturjanil keelatud võtta ühendust E. K ja K. Kga kirja ja telefoni (internet, XX, XX, XX) teel. Pärast lähenemiskeelu kohaldamist on M. Hatšturjan korduvalt rikkunud talle kohaldatud lähenemiskeeldu, helistades E. K kasutuses olevale abonentnumbrile XX ja viibinud aadressi Tallinn XX juures. 20.01.2012 kella 19:30-20:30 ajal, kui E. K viibis oma kodus aadressil Tallinn XX, tuli korterile lähemale kui 100 meetrit ja helistas uksekella. 15.03.2012 kella 19:30 paiku ajal, kui E. K viibis oma kodus aadressil Tallinn XX, tuli korterile lähemale kui 100 meetrit ja helistas uksekella, ähvardas E. Kt ja loopis kive vastu korteri aknaid. 21.05.2012 kella 19:59 ajal, kui K. K ja E. K viibisid oma kodus aadressil Tallinn XX, tuli korterile lähemale kui 100 meetrit M. Hatšaturjan ja helistas uksekella ning ähvardas E. Kt. 06.07.2012 kella 15 ajal, kui E. K viibis Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Solarise Keskuses, helistas talle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XX. 07.07.2012 kella 13 ajal, kui E. K viibis oma kodus aadressil Tallinn XX, helistas E. Kle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XX ja seejärel tuli aadressile Tallinn XX. 08.07.2012 kella 10 ajal, kui E. K viibis oma kodus aadressil Tallinn XX, helistas E. Kle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XX ja seejärel tuli aadressile Tallinn XX. 11.07.2012 kella 15 ajal helistas E. Kle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XX. 3

§ 3312kirjeldatud kuritegu.

1. Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega lühimenetluses tunnistati M. Hatšaturjan süüdi ja karistati

§ 120

järgi 1 aasta vangistusega ja

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 9 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 7 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. juuli
2. a. Kuigi maakohus leidis, et kogutud tõendid kinnitavad M. Hatšaturjani poolt 14.12.
3. a kohtumääruses sätestatud kohustuste rikkumist süüdistuses näidatud kuupäevadel ja seda tunnistas kohtuistungil ka süüdistatav ise, ei vasta siiski M. Hatšaturjani tegevus

§ 3312objektiivsele süüteokoosseisule ning tuleb selles osas õigeks mõista.

Süüdistuse järgi on M. Hatšaturjan rikkunud korduvalt Harju Maakohtu 14.12.2011. a määrusega kohaldatud lähenemiskeeldu. Viidatud määrusest nähtuvalt kohaldas eeluurimiskohtunik M. Hatšaturjani suhtes ajutist lähenemiskeeldu, juhindudes KrMS §-st 1411, milline keeld ei sisaldu

§ 3312

kuriteokoosseisu tunnustes ning ei saa seetõttu olla ka

§ 3312järgi karistatav. Kuna ajutist lähenemiskeeldu puudutavad sätted (Kr

MS §-d 1411-1413) on toodud KrMS neljandas peatükis, so osas, mis reguleerib kriminaalmenetluse tagamist, on ajutine lähenemiskeeld järelikult üks kriminaalmenetluse tagamise vahenditest, mille eesmärk on kindlustada kriminaalmenetluse vältel kuni kohtuotsuse jõustumiseni kannatanu isikuõiguste kaitse kahtlustatava võimalike rünnete eest. Erinevalt pikaajalisest lähenemiskeelust, mille kohaldamist reguleerib KrMS § 3101, milline on iseseisev õiguskaitsevahend, mille materiaalõigusliku aluse sätestab VÕS § 1055, on ajutine lähenemiskeeld menetluslik abinõu. Juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav rikub kohtumääruses ettenähtud ajutise lähenemiskeelu tingimusi, on võimalik rikkuja suhtes kohaldada tõkendit vahistamine, mis tagab kõige efektiivsemalt kannatanu õiguste kaitse. Asjaolu, et kriminaalmenetluses kohaldatava ajutise lähenemiskeelu rikkumine ei ole karistatav

§ 3312järgi, on märgitud ka 2012.

a välja antud kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande § 1411 kommentaari 8 viimases lauses. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist M. Hatšaturjani õigeksmõistmises süüdistuses

§ 3312järgi ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada M.

Hatšaturjan süüdi

§ 3312

järgi ja mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 7 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 7 kuud 3 päeva vangistust. Prokurör on seisukohal, et kohus on ekslikult järeldanud, et ajutise lähenemiskeelu rikkumine pole karistatav

§ 3312järgi.

Nimelt muudeti

§ 3312

kirjeldatud kuriteokoosseisu karistusseadustiku muutmise seadusega, mis jõustus 20.12.2009. Selle muudatuse kohaselt võeti varemkehtinud seaduse tekstist välja sõna „ajutise“ ja sõnastati karistatav tegu selliselt, et karistus järgneb igasuguse lähenemiskeelu rikkumise eest. Kriminaalmenetluse seadustiku kommentaarides § 1411 kommentaaris nr 8 viimases lauses on viidatud Karistusseadustiku kommentaaridele, mil nimetatud sätet polnud veel muudetud. Seega pole see seisukoht põhjendatud. 4

§ 3312

dispositsiooni uus sõnastus võimaldaks kuriteokaristusega karistada edaspidi ka ajutise lähenemiskeelu rikkujat, seda eelkõige seetõttu, et lisada perevägivallaohvritele kindlust, andes võimaluse karistada kriminaalkaristusega isikut, kes rikub ajutist lähenemiskeeldu. Olukorra tingiski asjaolu, et tegelikkuses terroriseerivad vägivallatsejad tihti hoolimata neile kohaldatud ajutisest lähenemiskeelust oma pereliikmeid, hoidudes samas uut vägivallategu toime panemast. Riigil puudus võimalus kannatanuid kaitsta. Seega on prokurör seisukohal, et kohus on ekslikult lähtunud karistusseadustiku varasemast redaktsioonist, juhindudes ekslikult ka karistusseadustiku kommentaaridest ning ka hiljem, so 2012 väljaantud kriminaalmenetluse seadustiku kommentaarid viitavad varasemale olukorrale ehk siis olukorrale, mis kehtis enne 20.12.2009, mil

§ 3312dispositsioon muudeti.

Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et M. Hatšaturjani käitumine täidab kuriteokoosseisu objektiivse külje. Samuti on prokurör seisukohal, et M. Hatšaturjani tegu on tahtlik, puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

§ 3312näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni ühe aastani.

Prokurör ei pea võimalikuks taotleda M. Hatsaturjani suhtes rahalise karistuse kohaldamist, sest tegemist on isikuga, kelle puudub sissetulek, kes varastab elementaarsete toiduvajaduste rahuldamiseks ning kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuivõrd M. Hatšaturjan rikkus tema suhtes kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu väga mitmel korral, selle aja kestel isegi ähvardas kannatanut tapmise ja tervisekahjustuse põhjustamisega ning tema suhtes ei esine karistust kergendavaid asjaolusid, siis on prokuröri arvates põhjendatud tema karistamine sanktsiooni keskmäärast mõnevõrra rangema karistusega, so 8 kuu pikkuse vangistusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalidega ja apellatsiooni väidetega leiab, et apelleeritud kohtuotsus kuulub tühistamisele, sest maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditega on leidnud kinnitust asjaolu, et M. Hatšaturjan on korduvalt rikkunud Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a määrusega talle pandud kohustusi, millega on korduvalt põhjustanud ohu E. K ja K. K elule ja tervisele. Selle vastu ei vaidle ka süüdistatav ega tema kaitsja. Apelleeritud kohtuotsuses on tõendeid põhjalikult analüüsitud, mistõttu kohtukolleegium, nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea neid vajalikuks korrata. Kuni
4. detsembrini
5. a kehtinud

§ 3312

redaktsioon nägi ette vastutuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu, välja arvatud ajutise lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest. Alates 20. detsembrist 2009. a jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt

§ 3312

näeb ette vastutuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest. Seega võeti seadusemuudatusega

§ 3312sõnastusest välja sõnad „välja arvatud ajutise lähenemiskeelu rikkumise eest“.

Karistusseadustiku muutmise seaduse juurde kuuluvas seletuskirjas on selgitatud, et seadust muudetakse selliselt, et

§ 3312dispositsiooni uus 5

§ 3312varasemast redaktsioonist.

Õige on ka see, et kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande tekst ei ole selles osas kooskõlas käesoleval ajal kehtiva

§ 3312sätetega.

Lisaks sellele ei ole seaduse kommenteeritud väljaanne seadus, vaid pelgalt õigusteadlaste seisukohad kehtiva seaduse tõlgendamise suhtes. Seega on M. Hatšaturjani käitumises tuvastatud

§ 3312objektiivne ja subjektiivne koosseisus.

M. Hatšaturjan sai aru, et talle on Harju Maakohtu

1. detsembri
2. a määrusega pandud kohustused, kuid vaatamata sellele rikkus ta neid tahtlikult. Seetõttu tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse M. Hatšaturjani õigeksmõistmises süüdistuses

§ 3312järgi ja teeb selles osas uue süüdimõistva otsuse.

Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et rahalise karistuse mõistmine M. Hatsaturjani suhtes ei ole otstarbekas, sest tegemist on isikuga, kelle puudub sissetulek, kes varastab elementaarsete toiduvajaduste rahuldamiseks ning kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Rahalise karistuse mõistmine ei ole sellise isiku puhul reaalselt täidetav. Kuivõrd M. Hatšaturjan rikkus tema suhtes kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu korduvalt ja ähvardas kannatanut tapmise ja tervisekahjustuse põhjustamisega ning tema suhtes ei esine karistust kergendavaid asjaolusid, siis on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud tema karistamine üle sanktsiooni keskmise määra, so 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 7 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud 3 päeva.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 12. juuli 2012. a. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg 4 p-st 3 kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Apellatsioon kuulub rahuldamisele. Meelika Aava Ivi Kesküla Pavel Gontšarov 6