lg 1 järgi,
Tartu Maakohtu 29.11.2011.a. määrusega vabastati 12.12.2011.a. tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest (kandmata karistus 8 k 15 päeva). Elukoht XXX Süüdistus Kriminaalasja nr. Menetluse liik
1, § 199 lg 2 p. 4,8 - § 25 lg 2, § 121 12230102838 lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Dmitri Artjušin
1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista Dmitri Artjušin
4,8 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 10 kuud. Süüdi mõista Dmitri Artjušin
järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.07.201206.07.2012.a. ja 01.09.2012., s.o. 3 päeva. Kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. 1
lg 6 ja
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 15 päeva) ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 12 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel tühistada tõkend – elukohast lahkumise keeld ja kohaldada Dmitri Artjušini suhtes tõkendina vahistamist. Võtta Dmitri Artjušin vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise algust arvestada vahi alla võtmisest, s.o. 24.01.2013.a. Tsiviilhagi Välja mõista Dmitri Artjušinilt 150 eurot MK kasuks; Välja mõista Dmitri Artjušinilt RK kasuks kuriteoga tekitatud materiaalne kahju 1640 eurot (arve nr. XXXXXXXXXXXXX SEB). RKpoolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes 360 eurot jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Dmitri Artjušinilt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 480 eurot - KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjale makstud tasu 172.80 eurot - krMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 0.45 eurot - KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel DNA ekspertiisi maksumus 969 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Dmitri Artjušinil kriminaalmenetluse kulude summas 1622,25 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, kusjuures 11 kuul tasuda 135,19 eurot ja ühel kuul 135,16 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 1022003479611 SEB, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-172 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: 1)Tõmmiskilele kopeeritud jalatsijälje kujutis ühes pakendis, reguleeritav mutrivõti, kaks haamrit ja ristkujuline kruvikeeraja (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada; 2)rohelist värvi kootud nokamüts (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada Dmitri Artjušinile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Dmitri Artjušin’it süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on varem 06.04.2008 Harju Maakohtu otsusega 1-08-16107 karistatud sissetungimisega varguse eest, 01.03.2012 2 ajavahemikul kella 05.00 kuni kella 06.00 paiku tungis valdaja RK tahte vastaselt ebaseaduslikult ukseklaasi lõhkumise teel OÜ-le S kuuluvasse Tallinnas XXX asuvasse eramusse. Samuti tema, isikuna, keda on varem 06.04.2008 Harju Maakohtu otsusega 1-08-16107 karistatud sissetungimisega varguse eest, 2012. aasta juulikuus tungis valdaja MK tahte vastaselt ebaseaduslikult Tallinnas XXX aiaga piiratud territooriumile. Seega Dmitri Artjušin pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ja piiridega alale ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda, see on
Samuti tema, 01.03.2012 ajavahemikul kella 05.00 kuni kella 06.00 paiku viibides Tallinnas XXX eramus osutas kinnipidamisel vastupanu ja üritas lüüa teda kinni pidama asunud RK reguleeritava mutrivõtmega, mille RK sai enda kätte. Seejärel Dmitri Artjušin jooksis eramust välja ning eramu trepil lõi Ruslan Kokovinit haamriga peapiirkonda, otsmikusse tekitades oma tegevusega viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse - näo piirkonnas marrastuse. Seega Dmitri Artjušin pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes löömises, valu tekitamises ja teise inimeses tervise kahjustamises, see on
Samuti tema, isikuna, keda on 06.04.2008 Harju Maakohtu otsusega 1-08-16107 karistatud varguse toimepanemise eest, uuesti 01.09.2012 ajavahemikul kella 08.30 kuni kella 09.00 paiku tungis valdaja MK tahte vastaselt sisse Tallinnas XXX aiaga piiratud territooriumile ja ukse ning akna lõhkumise teel seal asuvasse garaaži ning püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada sealt MKale kuuluvat vanametalli kogusummas 250 eurot, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud MK poolt. Seega Dmitri Artjušin pani toime, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, see on
Otsuse põhjendus Dmitri Artjušin tunnistas end täielikult süüdi talle esitatud süüdistustes. Kohtueelses menetluses on ta Tallinnas XXX eramusse sissetungimise ja RK suhtes vägivalla tarvitamise kohta andnud ütlusi, milles tunnistab, et majja sissetungimise eesmärk oli vaadata, kas on võimalik midagi varastada. Sisenes majja läbi välisukse, mille klaasi oli eelnevalt reguleeritava mutrivõtmega katki löönud. Teisel korrusel magas meesterahvas, kes ärkas ja hakkas teda taga ajama, üritades kinni pidada. Süüdistatav tunnistas meesterahva suunas mutrivõtmega vehkimist ja löömist haamriga pea piirkonda. Kakluse käigus said mõlemad vigastada, lumel oli palju verd. Dmitri Artjušini süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud lisaks tema enda poolt antud ütlustele kannatanu RK ütlustega. Ka kannatanu ütlustest tuleneb, et süüdistatav oli sisenenud majja välisukse kaudu selliselt, et oli löönud katki ukse klaasi ja peale seda avanud seespool olnud võtmega seestpoolt ukse. Kuna ta magas teisel korrusel, siis teda nähes süüdistatav ehmus ja hakkas trepist alla jooksma. Ta jooksis sissetungijale järgi ja õues tekkis nende vahel kaklus, mille käigus teda üritati lüüa mutrivõtmega, kuid löök ei tabanud ja seejärel lõi süüdistatav talle haamriga näo piirkonda. Süüdistataval õnnestus põgeneda. 3 Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega kinnitab süüdistatava ja kannatanu ütluste õigsust majja tungimise viisi osas (välisukse klaas katki), mutrivõtmega vehkimise ja haamriga löömise osas (lumel lebavad nii mutrivõti kui haamer), kakluse osas, mille käigus vigastati teineteist (lumel veri). Kannatanu vigastusi tõendab isiku läbivaatuse protokoll ja fotod, millelt nähtuvad vigastused otsmikul ja ninal. DNA ekspertiisiakti nr. 12E-GE0294 arvamuse kohaselt leiti XXX hoovis lebanud toruvõtmelt ja haamrilt Dmitri Artjušini DNA-d, milline asjaolu tõendab, et Dmitri Artjušin on neid tööriistu käes hoidnud. Süüdistusaktis on tõendite loetellu lisatud ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaart, millest nähtub, et RKon 01.03.2012.a. kell 07:17 pöördunud traumapunkti, kus tal tuvastati parema käe IV sõrme liigese luksatsioon ehk nihestus. Kuna kannatanu on oma ütlustes maininud, et sissetungijaga kakluse käigus vigastas ta parema käe üht sõrme, siis antud tõend kinnitab kakluse toimumist RK ja Dmitri Artjušini vahel. Peale XXX majja sissetungimist süüdistatakse Dmitri Artjušinit ka 2012.a. juulikuus Tallinnas aadressil XXX asuva eramu territooriumile omavolilises tungimises. Eramu omanik MK on öelnud, et juuli lõpus 2012.a. nägi ta üht meesterahvast oma hoovist väljumas. Tal oli käes must kilekott varastatud asjadega, kuid põgenedes viskas ta koti maha ja kannatanu politseile avaldust ei kirjutanud. Territoorium on aiaga piiratud. Süüdistatav tunnistas kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel, et tõepoolest käis 2012.a. juulikuus Tallinnas XXX maja hoovis ja püüdis sealt varastada metalli. Kui oli varastatud asjadega lahkumas, ilmus õue meesterahvas, mille peale ta ehmus, viskas koti maha ja põgenes. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Dmitri Artjušini poolt toimepandud omavolilised sissetungimised Tallinnas XXX eramusse ja 2012.a. juuli lõpul XXX aiaga piiratud territooriumile on täielikult tõendatud ja tegudes on
1 objektiivne koosseis. Süüdistatavat on juba karistatud Harju Maakohtu 06.04.2009.a. otsusega
1 järgi, karistatus selle eest on kustumata ning käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud kahel korral omavoliline sissetungimine tema jaoks võõrasse hoonesse ja piirdega territooriumile. Seega on ta analoogse kuriteo toime pannud vähemalt teist korda. Subjektiivsetelt tunnustelt on kohus tuvastanud kavatsuse. Seda kinnitavad süüdistatava enda ütlused, mille kohaselt läks ta eelnimetatud majja teadlikult eesmärgiga sealt midagi varastada. RK löömine haamriga otsaette on kvalifitseeritav kuriteona
järgi, kuna löögist tekkis otsmikule marrastus ja kannatanu ütluste kohaselt tundis ta ka löögi tagajärjel valu. Ka see kuritegu on toime pandud kavatsetult, eesmärgiga vabaneda teda kinni pidada püüdnud kannatanust. On üldteada asjaolu, et haamriga näo piirkonda löömine põhjustab valu ja võib tekitada ka vigastuse. Süüdistav lootis, et valutunde ja vigastuse tõttu kannatanu loobub tema tagaajamisest ja nii saab ta põgenema, mis tal tegelikult õnnestuski. 01.09.2012.a. XXX garaažist varguse toimepanemise kohta on Dmitri Artjušin öelnud, et ta läks aeda, sealt edasi garaaži, mille uks ei olnud lukus ja pani garaažis varastamise eesmärgil kilekottidesse veenäiduarvesti, juhtmeid, metallilõikamistangid. Väljuda tal garaažist ei õnnestunud, sest tuli omanik, pidas ta kinni ja kutsus kohale politsei. Kannatanu MK ütlused kinnitavad süüdistatava sõnu garaaži sissetungimise kohta. Kannatanu, kuuldes garaažist kolinat, läks asja uurima ja avastas, et garaaži välisukse ülalt vasakust osast oli eemaldatud vineerplaat. Avanud ukse, nägi ta garaažis võõrast meest. Kuna mees keeldus välja tulemast, läks nende vahel rüseluseks ja lõpuks õnnestus tal sissetungija kinni pidada ja politsei 4 kutsuda. Meesterahvas oli jõudnud panna äraviimiseks kahte kilekotti juhtmeid ja metallesemeid. Need kõik sai ta tagasi, kuid sissetungimisega oli talle tekitatud varaline kahju 150 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad need garaažist pärit metallesemed, millised Dmitri Artjušin oli pannud kilekottidesse äraviimise eesmärgil. Dmitri Artjušini tegevus vastab
4,8 - § 25 lg 2 kuriteo objektiivsele koosseisule. Süüdistatavat on Harju Maakohtu 06.04.2009.a. otsusega karistatud varguse toimepanemise eest, mistõttu on tema teos olemas teistkordsus ning süütegu pandi toime sissetungimisega, s.o. garaaži sisenemisega. Vargus jäi lõpule viimata, kuna seda märkas vara omanik ja pidas D.Artjušini kohapeal kinni. Seega alustas D.Artjušin vahetult vastavalt oma ettekujutusele kuriteo toimepanemist ehk pani toime varguse katse. Subjektiivsetelt tunnustelt on kuriteokatse toime pandud kavatsetult. Tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid varalise kahju hüvitamise nõudega kannatanu MK poolt summas 150 eurot ja RK poolt summas 1640 eurot. MK esitatud kahjunõude summa moodustub garaažiakna lõhkumisega, veemõõdiku toru läbilõikamisega ja kraanikausi lõhkumisega tekitatud kahjust. RK rahaline nõue seisneb parema käe ühe sõrme luumurruga seoses haiguslehel oldud aja eest saamata jäänud töötasus. Kannatanu ütluste kohaselt toimus sissetungija kinnipidamise ajal nende vahel rüselus, mille käigus murdus tal parema käe üks näpuluu. Süüdistatav tsiviilhagidele vastu ei vaielnud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lähtuvalt VÕS §-st 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et MK varalise kahju tekkimine on põhjuslikus seoses D. Artjušini õigusvastase teoga - garaaži sissetungimisega ja varguse käigus esemete lõhkumisega. Seega on ta süüdi kannatanu vara kahjustamises ja tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. RK tervise kahjustamisest tekkinud kahju on samuti põhjuslikus seoses D.Artjušini õigusvastase tegevusega – omavoliliselt võõrasse eramusse tungimisega. Kuigi
järgi esitatud süüdistuses ei ole D.Artjušinile ette heidetud R.K luumurru tekitamist, on vigastus siiski vahetult seotud süüdistusega
1 järgi, sest kannatanu vigastas sõrmeluud süüdistatavaga rüseluse käigus, kui püüdis viimase põgenemist takistada. VÕS § 130 lg 1 näeb ette, et isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada muuhulgas ka osalisest töövõimetusest, sealhulgas sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. Kuna süüdistatav tunnistas kohtuistungil kannatanute hagisid, kuuluvad hagid rahuldamisele, juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. RK on esitanud ka moraalse kahju nõude summas 360 eurot, mille rahuldamisele süüdistatava kaitsja esitas vastuväite, leides, et kannatanu poolt esitatud nõude põhjendus näole eluks ajaks jäänud armi näol ei ole tõendatud. 5 Kohus nõustub kaitsja seisukohaga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on RK põhjendanud moraalse kahju nõuet kahel korral ja teinud seda erinevalt. 18.06.2012.a. ülekuulamisel on öelnud, et moraalne kahju on tekkinud sellest, et oli kõigest sellest, mis toimus ehmunud ja täiesti šokis. Tsiviilhagis on aga põhjenduseks toodud eluajaks näole jäänud arm. VÕS § 128 lg 5 sätete kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Ilmselgelt ei kuulu siia alla ehmumine ega šokis olemine. Kannatanu võis ju esialgu tõepoolest ehmunud olla, nähes pimedas toas võõrast meesterahvast, kuid šoki saamine ei ole siiski usutav tulenevalt tema kiirest reageerimisest ja tegutsemisest D.Artjušini põgenemise takistamiseks. Seonduvalt tsiviilhagis märgitud põhjusega, leiab kohus, et haamrilöögist eluaegse armi jäämine näole ei ole tõendatud. Kannatanut on fotografeeritud 01.03.2012.a., s.o. vigastuse saamise päeval ja fotodelt on näha otsmikul ja ninal väikesed vigastused, millised on määritud briljantrohelisega. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna poolt väljastatud patsiendikaardile ei ole märgitud üldse nimetatud vigastusi, millest võib järeldada, et tegemist ei olnud tõsiste vigastustega ja veelgi enam selliste vigastustega, mis ei parane täielikult ja millest jääb näole eluks ajaks arm. Kui kannatanul tsiviilhagi esitamise päeval, s.o. kolm ja pool kuud hiljem oli tõepoolest näol arm ja kannatanu väitis, et see ei kaogi ära, pidanuks ta esitama selle tõenduseks meditsiinilise dokumendi, vastasel juhul on tegemist üksnes oletusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et moraalne kahju ei ole tõendatud ja selles osas tuleb R.K hagi jätta rahuldamata. Karistamine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süüdistatava puhul puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kõikide D.Artjušini poolt toimepandud kuritegude eest on võimalik mõista nii rahalist karistust kui vangistust. Kohus leiab, et rahaline karistus ei ole D.Artjušini suhtes kohaldatav. Isik on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka vangistusega, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist, tehes seda järjest intensiivsemalt. Ta pani toime varguse katse, mõlemad omavolilised sissetungimised on toime pandud eesmärgiga leida midagi, mida saanuks omastamise eesmärgil ära võtta. Taolised kuriteod viitavad sellele, et süüdistataval puuduvad piisavad vahendid, mille eest tasuda rahalist karistust ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad tsiviilhagid ning menetluskulud, mistõttu ei oleks rahaline karistus tema puhul ka täidetav. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Vangistuse mõistmisel lähtub kohus karistusseadustiku vastavates paragrahvides sätestatud vangistuse raamidest:
lg 2 ja
on puhul kuni kolme aastani,
Omavolilise sissetungimise eest karistuse mõistmisel suurendab D.Artjušini süüd analoogse kuriteo toimepanemine kahel korral, samuti XXX hoovis tema kinnipidamisel vastupanu osutamine ja kinnipidaja suhtes vägivalla tarvitamine. Need asjaolude olemasolul ei pea kohus võimalikuks karistamist minimaalses või sellele lähedases määras. Arvestades aga viimases sõnas avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna võib vangistuse pikkus jääda natuke alla sanktsiooni keskmist ja kohus mõistab karistuseks
1 järgi vangistuse 1 aasta.
järgi karistuse mõistmisel arvestab kohus tema süüd suurendava tegurina R.Kokovinile tervisekahjustuse tekitamist kõva ja raske tööriistaga ning löömist elutähtsasse 6 piirkonda. D.Artjušin lõi kannatanule haamriga vastu pead ja vastu nina. Pea- ja näo piirkond loetakse inimese elutähtsaks piirkonnaks ning kõva esemega antud löögid oleksid võinud põhjustada ka palju tõsisemaid tagajärgi. Selline tegu väärib kohtu arvates karistamist sanktsiooni keskmises määras, s.o. vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. M.K garaažist esemete varguse katse eest mõistab kohus vangistuseks 10 kuud. Oma tegevusega realiseeris D.Artjušin kaks
lõikes 2 toodud koosseisutunnust: korduvus ja teo toimepanemine sissetungimisega. Neid käsitleb kohus tema süüd suurendavatena. Arvestades aga kuriteo jäämist katse staadiumi ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, on võimalik mõista karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist. D.Artjušin pani kuriteod toime ajal, mil ta oli Harju Maakohtu 03.08.2010.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastatud. See tähendab, et kohaldamisele kuulub
lg 6 ja arutatavate kuritegude eest mõistetud liitkaristust tuleb
lg 2 alusel suurendada eelmise otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Seda aga ei võimalda
lg 6, mis sätestab kandmata jäänud karistuse osa täideviimise kohustuslikkuse, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. KrMS § 130 lg 41 näeb ette võimaluse vabaduses viibiva süüdistatava vahistamiseks, tagamaks kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. On üldteada asjaolu, et süüdistatavad püüavad igal võimalikul juhul saavutada karistust, mis võimaldaks neil vabadusse jääda. Kelle suhtes ei ole kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendina vahistamist, kuid kellele süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse karistuseks reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus väga paljudel juhtudel ei lähe vabatahtlikult karistust kandma. D.Artjušinile mõistis kohus küllaltki pikaajalise vangistuse, mistõttu on põhjust eeldada, et ta võib hakata karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Kriminaaltoimikust nähtub süüdistataval kahe elukoha olemasolu. Ema sõnul ja süüdistatava enda ütluste kohaselt elab ta vanaema juures, kuid toimikus on ka politseitöötaja ettekanne, milles märgitud vanaema poolt öeldu, et D.Artjušin ööbib tema juures ebaregulaarselt. Eeltoodu alusel võib tekkida raskusi ka D.Artjušini sundkorras karistuse kandmisele toimetamisel. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 15.02.2013.a. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.