S § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.12.201114.12.2011.a., 10.01.2012-11.01.2012.a., 23.01.2012-24.01.2012.a., s.o. kokku 7 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest, s.o. 12.07.2012.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada.
lg 1 alusel kohaldada kannatanu EKtaotlusel Mihhail Hatšaturjanile lähenemiskeeldu EK suhtes tähtajaga 3 aastat alates otsuse jõustumisest, keelates Mihhail Hatšaturjanil läheneda EK lähemale kui 100 meetrit ja EK aga suhelda erinevate sidepidamisvahendite (telefoni, posti, internet jt.) kaudu. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Mihhail Hatšaturjanilt riigituludesse: 1)
9 alusel sundraha 480 eurot 2)
4 alusel kaitsjatasust (527,95 eurot) – 330 eurot. 3)
5 alusel kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 1,35 eurot 4)
3 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus 318.75 eurot.
lg 3 alusel jätta kaitsjatasust 197.95 eurot riigi kanda.
lg 3 alusel määrata Mihhail Hatšaturjanil kriminaalmenetluse kulude summas 1130.10 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, kusjuures 11 kuul tasuda 94,17 eurot, ühes kuus 94,23 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-12411 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõend: CD-plaadid salvestustega – jätta toimiku juurde. Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Süüdistus Mihhail Hatšaturjani süüdistatakse selles, et tema, 09.11.2011 kella 17.20 paiku ähvardas tapmisega EK ning EK oli alust karta ka ähvarduse täideviimist. Nimelt täpsemalt helistas Mihhail Hatšaturjan 09.11.2011 kella 17.20 paiku EK kasutuses olevale abonentnumbrile XXX ning ütles EK, et „matab ta elusalt mulla alla“. EK võttis seda kui tapmisega ähvardamist. Samuti tema, 23.11.2011 kella 19.00 paiku ähvardas taas nii tapmisega kui ka kehavigastuste tekitamisega EK, kellel on alust ähvarduste täideviimist ka reaalselt karta. Nimelt täpsemalt helistas Mihhail Hatšaturjan 23.11.2011 kella 19.00 paiku EK kasutuses olevale abonentnumbrile XXX ning ütles EK, et „matan su mulla alla“. 10 minuti möödudes helistas Mihhail Hatšaturjan EK uuesti ning lausus, et „ma saan su tänaval kätte ja murran su jalad“. EKvõttis seda kui tapmisega ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Samuti tema, 10.01.2012 kella 11.30 paiku helistades EKtöötelefonile, mis on Tallinnas 2 XXXasuv juuksurisalong, ütles telefoni vastuvõtnud naisterahvale, et ta edastaks EKsõnumi, et ta rebib EKkeele suust ära. EKvõttis seda kui tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Samuti tema, 15.03.2012 kella 19:30 paiku ajal, kui EKviibis oma kodus aadressil Tallinn XXX, ähvardas lähenemiskeeldu rikkuv Mihhail Hatšaturjan EK lubades ära lõigata EK keele. EK võttis seda kui tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Samuti tema, 21.05.2012 kella 19:59 ajal, kui EK viibis oma kodus aadressil Tallinn XXX, ähvardas lähenemiskeeldu rikkuv Mihhail Hatšaturjan EK lubades EK korteri ja maja maha põletada ning EK elusalt matta. EK võttis seda kui tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Samuti tema, 06.07.2012 kella 15.00 ajal, kui EKviibis Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Solarise Keskuses, helistas talle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XXX Mihhail Hatšaturjan, kes ähvardas EKtapmisega ja lubas ta elusalt matta. EK võttis seda kui tapmisega ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. EK oli kõigidel kordadel alust arvata ka ähvarduse täideviimist, kuivõrd Mihhail Hatšaturjan peab tema peale vimma, kuivõrd arvab, et EK takistab tal armastatud naisega kohtumisi, samuti teab EK Mihhail Hatšaturjani kui äärmiselt vägivaldset meest, kes on korduvalt ka vanglakaristust kandnud. Lisaks on Mihhail Hatšaturjan pidevalt alkoholijoobes ning sellises seisundis on ta veel ka eriti ettearvamatu. Seega on Mihhail Hatšaturjan ähvardanud teist isikut tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, kui on alust arvata ähvarduse täideviimist, mis on KarS § 120 kirjeldatud kuritegu. Mihhail Hatšaturjani süüdistatakse ka selles, et tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 17.12.2011 kella 13.30 paiku Tallinnas Paldiski mnt 102 asuva Rocca Al Mare keskuse Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas kaupluses võttis võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt täpsemalt võttis Mihhail Hatšaturjan 2.49€ maksva kartulisalati, kolm tumedat šokolaadi „Black“ maksumusega 2.08€, juustu maksumusega 1.83€, kaks suitsuvorsti „Moskva“ maksumusega 3.2€, kanapuljongi maksumusega 0.65€, kaks suitsuvorsti „Mõisa“ maksumusega 1.4€, sibulad võrgus maksumusega 0.59€, „Ahmad“ tee, üks maksumusega 2.10€, teine maksumusega 2.17€ ning või maksumusega 1.25€, seega kaupu koguväärtuses 26.52€. Mihhail Hatšaturjani tahtlik õigusvastane tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 10.01.2012 kella 18.11 paiku võttis Tallinnas Kiili 16 asuvast Maxima kauplusest võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt täpsemalt võttis Mihhail Hatšaturjan kaks küüslauku kogumaksumusega 0.58€, kaks vorsti „Rakvere“, kogumaksumusega 3.16€ ning ühe pakendatud juustu maksumusega 3.42€, seega kaupu koguväärtuses 7.16€. Mihhail Hatšaturjani tahtlik õigusvastane tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 23.01.2012 kella 18.50 paiku võttis Tallinnas Männiku tee 98 asuvast Pihlaka Säästumarketist (Rimi Eesti Food AS) võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt täpsemalt võttis Mihhail Hatšaturjan kaks Kalevi šokolaadi kogumaksumusega 2.08€ ja tee Riston maksumusega 1.19€, seega kaupu koguväärtuses 3.27€. Mihhail Hatšaturjani tahtlik õigusvastane tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega, Mihhail Hatšaturjan, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, võttis võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid tema tahtlikud 3 õigusvastased teod jäid lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, mis on KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 1 kirjeldatud kuritegu. Samuti süüdistatakse Mihhail Hatšaturjani selles, et ta on korduvalt rikkunud Harju Maakohtu 14.12.2011 määrusega kohaldatud lähenemiskeelu EK ja KK suhtes. Nimelt on Mihhail Hatšaturjanil keelatud viibida EK ja KK elukoha s.o. Tallinn XXX juures, EK töökoha s.o. Tallinn XXX juures, KK kooli asukoha s.o. Tallinn XXX juures, samuti on Mihhail Hatšaturjanil keelatud võtta ühendust EK ja KK kirja ja telefoni (internet, XXX, XXX, XXX) teel. Peale lähenemiskeelu kohaldamist on Mihhail Hatšturjan korduvalt rikkunud talle kohaldatud lähenemiskeeldu, helistades korduvalt EKkasutuses olevale abonentnumbrile XXX ja viibinud aadressi Tallinn XXX juures. Nimelt täpsemalt, 20.01.2012 kella 19:30-20:30 ajal, kui EKviibis oma kodus aadressil Tallinn XXX, tuli korterile lähemale kui 100 meetrit Mihhail Hatšaturjan, kes helistas uksekella. 15.03.2012 kella 19:30 paiku ajal, kui EK viibis oma kodus aadressil Tallinn XXX, tuli korterile lähemale kui 100 meetrit Mihhail Hatšaturjan, kes helistas uksekella, ähvardas EK ja loopis kivisid vastu korteri aknaid. 21.05.2012 kella 19:59 ajal, kui KKja EK viibisid oma kodus aadressil Tallinn XXX, tuli korterile lähemale kui 100 meetrit Mihhail Hatšaturjan, kes helistas uksekella ja ähvardas EK. 06.07.2012 kella 15 ajal, kui EK viibis Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Solarise Keskuses, helistas talle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XXX Mihhail Hatšaturjan. 07.07.2012 kella 13 ajal, kui EK viibis oma kodus aadressil Tallinn XXX, helistas EK tema kasutuses olevale abonentnumbrile XXX Mihhail Hatšaturjan ja seejärel tuli Mihhail Hatšturjan aadressile Tallinn XXX. 08.07.2012 kella 10 ajal, kui EK viibis oma kodus aadressil Tallinn XXX, helistas EK tema kasutuses olevale abonentnumbrile XXX Mihhail Hatšaturjan ja seejärel tuli Mihhail Hatšturjan aadressile Tallinn XXX. 11.07.2012 kella 15 ajal helistas EK tema kasutuses olevale abonentnumbrile XXX Mihhail Hatšaturjan. Seega on Mihhail Hatšaturjan korduvalt rikkunud kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu, mis on KarS § 3312 kirjeldatud kuritegu. Otsuse põhjendus Süüdistatav tunnistas end süüdi varguse katsetes ja lähenemiskeelu rikkumises, kuid mitte kannatanu ähvardamises. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, mistõttu kohus võtab otsuse tegemisel arvesse tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Kohus analüüsib ja hindab kriminaalasjas kogutud tõendeid kuriteoepisoodide kaupa. Süüdistus KarS § 120 järgi Kohus leiab, et Mihhail Hatšaturjan’i poolt toimepandud kuritegu on tõendatud järgmiste tõenditega: 09.11.2011.a ja 23.11.2011.a episoodid 09.11.2011.a episoodi osas on kannatanu EK andnud ütlusi (I kd. lk. 4-6), kus ta kirjeldab esmalt kooselu ja seotust Hatšaturjaniga. Nimelt sai Hatšaturjaniga tuttavaks tema tütar DK ning alguses elasid nad koos aadressil XXX. Kannatanu on määratud D tütre KK eestkostjaks, kes elas samuti nendega. Juba siis ähvardas Hatšaturjan teda ära tappa. Kui Hatšaturjan joobes oli, muutus ta alati ettearvamatuks. Mingi aeg kolis tütar Hatšaturjaniga ära, Hatšaturjan on tema tütrele kallale tunginud, D viidi siis raskes seisus haiglasse. 09.11.2011.a kella 17:20 ajal sõitis bussis nr 18, kui Hatšaturjan helistas talle kaks korda numbrilt XXX ning nõudis D . Ta ütles, et ei tea, kus D elab ning siis hakkas Hatšaturjan teda telefoni teel ähvardama öeldes, et matab ta /kannatanu/ elusalt mulla alla. Ta on pidevas hirmus, sest teab, et Hatšaturjan võib kogu aeg kuskil lähedal olla. Hatšaturjan on teda aastate vältel ähvardanud ära tappa, samuti on ahistanud K ja D t, seetõttu kardab Hatšaturjani väga, teab, et ta võib olla vägivaldne. Kui Hatšaturjan on joobes, muutub ta väga ebaadekvaatseks. 4 23.11.2011.a episoodi osas on kannatanu EK andnud ütlusi (I kd. lk. 8-10), mille kohaselt 23.11.2011.a oli koos lapselapse KKkodus, kui kella 19:00 paiku helises tal mobiiltelefon, kuulis M. Hatšaturjani häält, talle tundus, et Hatšaturjan on joobes. Hatšaturjan karjus kõva häälega torusse, et kui ta oma tütre koju ei lase, siis matab ta /kannatanu/ mulla alla. Umbes 10 minuti pärast helistas Hatšaturjan uuesti ja hakkas uuesti ähvardama, öeldes, et saab ta tänaval kätte ja murrab tal /kannatanul/ jalad ära. Pärast teist kõnet, umbes 10 minuti pärast, tuli Hatšaturjan nende maja juurde ja andis alt fonolukust kella ning ähvardas teda jälle maha matta. Hatšaturjani ähvardused on olnud väga jõulised ja ehmatavad. Helistas 110-sse, sest tal oli hirm peal. Tugevast närvipingest hakkas tal väga halb, süda hakkas valutama. Tunneb ennast endiselt halvasti ning ei saa ja ei julge tööle minna. Kardab Hatšaturjani väga, sest ta on väga ettearvamatu ja usub, et Hatšaturjan võib varem või hiljem ähvardusi täide viia. Kannatanu ütlusi mõlemas episoodis kinnitavad ka tunnistaja KK ütlused ning ütlustest nähtub ka kannatanu hirm süüdistatava ees (I kd. lk. 11-12). Ütluste kohaselt hakkas Hatšaturjan juba siis EK sõimama ja ähvardama, kui ta elas nendega koos ning Hatšaturjan oli kogu aeg purjus. Ähvardamine kestab juba aastaid, on ähvardusi ise korduvalt kuulnud, samuti räägib talle sellest vanaema. Hatšaturjan ähvardab nii otse kui ka telefoni teel suheldes. Hatšaturjan kolis välja umbes 2-3 aastat tagasi, kuid ta ei jäta neid ikka rahule. Viimasel ajal on ähvardusi tulnud rohkem telefoni teel. On väga palju kordi kuulnud, kuidas Hatšaturjan on vanaemale öelnud, et tapab ta ära, et viib metsa ja matab elusalt maha. Vanaema on pidevas stressis ja närvipinges, sest ta kardab teda (Hatšaturjani) väga, kuna on teadlik, et Hatšaturjan on kunagi tapmise eest vangis istunud. Teda ei ole Hatšaturjan otseselt ähvardanud, kuid ka tema kardab Hatšaturjani, sest kui ta väike oli, kasutas Hatšaturjan ka tema suhtes vägivalda ja on teda kägistanud. Hatšaturjan käib pidevalt XXXmajas samas trepikojas, kus nad elavad, oma tuttava juures joomas. Seepärast on vanaema pidevas hirmus, et ta võib talle iga hetk vastu tulla ja midagi halba teha. Kui ta /Hatšaturjan/ oma tuttava juurde tuleb, siis annab ta ka neile uksekella, karjub akna all, helistab vanaema telefonile. Hatšaturjan nõuab, et vanaema ütleks, kus elab D , samuti ähvardab ja sõimab, kordab samu sõnu, et tapab ära ja matab elusalt maha. Täpseid kuupäevi ja kellaaegu ei oska täpselt öelda, sest Hatšaturjan teeb seda kogu aeg, päevast-päeva. Vanaema ei julge üldse viimasel ajal väljas käia, ta istub praktiliselt päevad otsa kodus. Vanaema on pidevas hirmus, tal on kõrge vererõhk ja ta tunneb ennast seonduvalt Hatšaturjani käitumisega väga halvasti ja ei suuda hetkekski rahuneda ja muretsemist lõpetada. Mihhail Hatšaturjan on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi (I kd. lk. 17-18), mille kohaselt ta ennast süüdi ei tunnista. On kindel, et EK keelab D temaga suhtlemise ning ähvardab teda /D. K / sellega, et võtab tal korteri ära. Tema ei ole EK ähvardanud, ta helistab E. K , et ta paluks D l telefoni sisse lülitada. Fonolukku on helistanud vaid selleks, et E. K avaks talle trepikoja ukse ning kutsuks D t. E. K avaldused on laim ja vale. D K ütlused (I kd. lk. 25-28) ei toeta M. Hatšaturjani ütlusi, küll aga on kannatanu EK ütlusi kinnitavad. D K a ütlustest nähtuvalt muutus Hatšaturjan kolmandal kooselu aastal agressiivseks ning läbisaamine tema ema ja Hatšaturjani vahel on olnud väga halb. Ema ei tahtnud, et Hatšaturjan nendega koos elab ning juba siis kuulis korduvalt, kuidas Hatšaturjan ähvardas ema ära tappa. Ükskord kuulis, et K karjus appi ning selgus, et Hatšaturjan oli teda kägistanud. Elasid koos Hatšaturjaniga koos 6,5 aastat, nende aastate jooksul on Hatšaturjan teda korduvalt peksnud, Hatšaturjan muutus agressiivseks, kui oli purjus. Hatšaturjan kägistas teda, peksis pähe ja kõhtu. Suhe Hatšaturjaniga lõppes nii, et Hatšaturjan lõi teda tugevasti rusikaga ja jalaga kõhtu, ta toimetati haiglasse, kus viibis kuu aega. Pärast haiglat võttis ema ta enda juurde elama, pärast kolis ära. Ema on talle rääkinud, et Hatšaturjan helistab talle ja ähvardab teda tükeldada ja maha matta. Ema kardab ja ei julge tänavale minna. Ei soovi Hatšaturjaniga suhet jätkata, sest teab, kui vägivaldne ta võib olla. Teda ei ole Hatšaturjan ähvardanud, kuid kooselu jooksul kasutas Hatšaturjan tema suhtes füüsilist vägivalda ja teab, et purjus peaga läheb 5 Hatšaturjan peast segi ja käitub ebaadekvaatselt. Teab, et Hatšaturjan on ka tapmise pärast vangis istunud, seepärast kardab teda väga. Joobnud olekus on ta väga agressiivne ja hullumeelne, seega täiesti usub, et Hatšaturjan on võimeline inimese ära tapma. Asitõendite vaatlusprotokollides on vaadeldud 06.11.2011.a, 09.11.2011.a, 11.11.2011.a, 23.11.2011.a, 29.11.2011.a ja 06.12.2011.a juhtimiskeskusesse laekunud kõnesalvesti, kus helistajaks on olnud EK , samuti on vaadeldud 15.12.2011.a kõnesalvestist, kus helistajaks on DK (I kd. lk. 47-66). Vaatlusprotokollidest nähtub, et helistaja on otsinud politseilt M. Hatšaturjani poolt tehtavate ähvarduste tõttu abi, kuna võtab ähvardusi reaalselt ja tõsiselt. 10.01.2012.a episood Tunnistaja KK, kes on kannatanu EK töökaaslane, on andnud ütlusi (I kd. lk. 33-36), mille kohaselt on E palju rääkinud, et üks meesterahvas tülitab teda tapmisähvardustega, meesterahvas on tema /E. K / tütre elukaaslane. 10.01.2012.a kell 11:30 helises töö juures telefon, mille ta vastu võttis. Helistas sama meesterahvas, kes eilegi E küsis, kuid täna tundus meesterahvas olevat purjus. Meesterahvas nõudis E, ta vastas, et E ei ole, siis meesterahvas ütles, et öelgu E edasi, et ta rebib tal /E. K / keele suust ära. Informeeris juhtunust E, kes tundus olevat väga ehmunud ning ütles, et peab toas tuled ära kustutama, et äkki see mees tuleb veel akende alla passima. Kannatanu EK on andnud ütlusi (I kd. lk. 37-38), mille kohaselt 10.01.2012.a enne lõunat helistas talle töö juurest KK, et juuksurisse helistas vene keelt kõnelev meesterahvas ja küsis teda. KK on tema probleemist seoses M. Hatšaturjaniga teadlik. K teatas, et mees palus talle edasi öelda, et ta lõikab tal /kannatanul/ keele ära. Tal hakkas kohe pea kohisema, vererõhk tõusis ja ta tundis ennast sellepärast väga halvasti, sest tal on kogu aeg hirm ja on pidevas närvipinges. Kardab Hatšaturjani väga, sest ta tundub olevat ebanormaalne inimene. Helistas Hatšaturjanile samal päeval ja küsis, et miks ta töö juurde helistab. Hatšaturjan oli siis väga vihane ja kordas, et lõikab tal keele ära ja küll veel näitab talle. Mihhail Hatšaturjan on 12.01.2012.a andnud kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi (I kd. lk. 67-69), mille kohaselt helistas paar päeva tagasi juuksurisse, kus töötab EK , vastas mingi naisterahvas, kes ütles, et E ei ole tööl. Helistas selleks, et öelda, et D elaks kodus, ähvardanud ta ei ole. 15.03.2012.a, 21.05.2012.a ja 06.07.2012 episoodid Kannatanu EK on andnud ütlusi (II kd. lk. 7-9), mille kohaselt 2011.a lõpupoole kohaldas kohus M. Hatšaturjanile lähenemiskeeldu ja Hatšaturjan ei tohi talle ja K läheneda, ei tohi nendega ühendust võtta, läheneda nende kodule, tema töökohale ja K koolile. M. Hatšaturjan suutis neist eemale hoida umbes 3-4 nädalat, siis ta aga hakkas helistama. Nendes kõnedes tahtis Hatšaturjan, et tema /kannatanu/ tütar D uuesti temaga /Hatšaturjaniga/ koos elama hakkaks. Kõigist helistamistest ta politseile ei teatanud, kuid mõnel korral siiski on politseisse helistanud ja palunud juhtunu registreerida. 06.07.2012.a kella 15-16 ajal viibis Tallinnas Solarise Keskuses, kui talle helistas Hatšaturjan, kes tahtis, et ta käsiks D tema kõnedele vastata ning ähvardas ta elusalt matta, ta tappa. Ta kardab Hatšaturjani ning tema sellesse ähvardusse suhtus tõsiselt. Kannatanu ütlused leiavad kinnitamist ka väljatrükkidelt politseiandmebaasist MIS (II kd. lk. 1620). Nimelt nähtuvad väljatrükkidelt E. K pöördumised politsei poole ning 15.03.2012.a teavitas E. K , et akna (XXX) taga käis Hatšaturjan, kes E. K ähvardas. 21.05.2012.a teavitas E. K , et M. Hatšaturjan ähvardab tema korteri maha põletada. Kannatanu ähvardamine M. Hatšaturjani poolt, samuti kannatanu hirm M. Hatšaturjani ees leiab kinnitust ka 23.07.2012.a koostatud vaatlusprotokollis (II kd. lk. 24-31), kus on vaadeldud faile, mis sisaldavad kannatanu helistamisi 21.01.2012.a, 15.03.2012.a, 21.05.2012.a, 07.07.2012.a 6 kell 12:57 ja kell 19:22 PPA Põhja prefektuuri juhtimiskeskusele. 15.03.2012.a vestluses kirjeldab naisterahvas (kannatanu), kuidas M. Hatšaturjan käis teda tema elukohas XXX ähvardamas, lubades tal keele ära lõigata. 21.05.2012.a vestluses kirjeldab naisterahvas (kannatanu), kuidas M. Hatšaturjan käis teda tema elukohas XXX ähvardamas, lubades korteri ja maja maha põletada ja teda elavalt matta. Mihhail Hatšaturjan on andnud kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi (II kd. lk.63-65; 68-71), mille kohaselt 2012.a aprillis või mais käis kindlasti kahel korral Tallinnas XXX maja juures ja hüüdis väljast D nimepidi. Neist kordadest ühel tuli aknale vaid E, rohkem ta Tallinnas XXX juures käinud ei ole. M. Hatšaturjani ütluste kohaselt ei ole ta E. K ähvardanud. Märtsis 2012, kuupäeva ta ei mäleta, helistas E. K talle ise ja ütles, et ta peab oma asjad XXX korterist ära viima. Samal päeval läkski oma asju ära tooma, korterisse ta ei sisenenud, oli trepikojas, asjad andis talle kätte E. K ise. E. K kurtis, et D K solvatakse. Siis kui nägi E. K oma kodust eemaldumas ning ta E. K korteri akende alla läks, oli mai 2012.a, täpset kuupäeva ei mäleta. Ka kohtuistungil ei tunnistanud M. Hatšaturjan ennast kannatanu ähvardamises mitte üheski episoodis süüdi. Samas ei eitanud süüdistatav kohtuistungil, et on võib-olla kannatanule midagi öelnud, kuid ei pidanud seda reaalseks ähvarduseks, kuna tema ei ole tahtnud kannatanut ähvardada ning lihtsalt sõnade eest ei saa teda süüdi mõista. Kuigi M. Hatšaturjan ei ole oma süüd kannatanu E. K a ähvardamises tunnistanud ei kohtueelses menetluses ega kohtus, leiab kohus et M. Hatšaturjan on toime pannud kuriteo, mis vastab KarS § 120 koosseisule. Kohus loeb usutavaks kannatanu sellekohased ütlused, kuna need on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu ähvardamist M. Hatšaturjani poolt on kuulnud tunnistaja KK, samuti tunnistaja KK ja kannatanu D K , kes on M. Hatšaturjani vägivaldsust ja agressiivsust ka ise vahetult kogenud. Ei ole millegagi seletatav, miks peaks eelviidatud isikud süüdistatava suhtes valetama ning ilmselgelt räägivad nad seda, mida on ise kuulnud või tajunud, eriti kui tegemist on isikut ohustava tegevusega ning mida ei saa pidada talutavaks ja tavapäraseks. On ka igati põhjendatud uskuda, et pärast igat ähvardust tundis kannatanu tõsist hirmu ning kartis ähvarduse täideviimist, kuna kannatanu oli teadlik M. Hatšaturjani varasemast karistatusest tapmise eest ning M. Hatšaturjan oli olnud vägivaldne nii tema tütre kui ka tütretütre suhtes. Ka kannatanu järjepidev helistamine politseisse ja sealt abi otsimine näitab üheselt, et kannatanu pidas M. Hatšaturjani ääretult ohtlikuks ning hirmust M. Hatšaturjani ettearvamatu ja agressiivse käitumise eest püüdis kokkupuudet temaga igati vältida. Samuti lähtus kannatanu teadmisest, et M. Hatšaturjan süüdistas teda M. Hatšaturjani ja D. K lahkuminekus ning tal on seetõttu alust uskuda M. Hatšaturjani kättemaksus, mis võib seisneda ähvarduste täideviimises. Seda enam, et M. Hatšaturjan oli tihti joobes ning just joobes olekus oli M. Hatšaturjan eriti ettearvamatu ja agressiivne. Ka M. Hatšaturjan ei ole eitanud, et on olnud E. K aga kontaktis seoses D. K aga, samuti möönnud, et on võib-olla kannatanule midagi öelnud, kuid ei ole öeldut pidanud reaalseks ähvarduseks. KarS § 120 objektiivse koosseisu täitmiseks on aga oluline, mida tunneb ähvardamise ajal kannatanu ning millistele asjaoludele tuginedes ta temale suunatud ohtu tajub. Nii on kannatanu avaldanud, miks ta süüdistatavat kardab ning sellisest teadmisest lähtuvalt oli ka veendunud, et temale suunatud oht on reaalne. Kuritegu on toime pandud kavatsetult. Süüdistatav, otsides kannatanuga järjepidevalt kontakti, kasutas kannatanuga suheldes kannatanu elu ja tervist ohustavaid väljendeid. Kuna ta teadis, et E.K on teadlik tema varasemast karistatusest tapmise eest, vägivallategude toimepanemisest tütre ja tütretütre suhtes, teadis ta ka, et E.K võtab ähvardusi reaalsetena ja kardab teda ning sellise kartuse tekitamine oli tema eesmärk. 7 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. Hatšaturjani käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § KarS § 120 järgi. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1 järgi, süüdistust kinnitava tõendid: 17.12.2011.a episood, varguse katse Prisma Peremarket AS-le kuuluvas kaupluses Prisma Peremarket AS 17.12.2011.a avaldus nr 2077 Põhja Prefektuurile (I kd. lk. 73), kus palutakse võtta vastutusele 17.12.2011.a kell 13:30 kaupluses Rocca al Mare Prisma aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS kuuluvat maksmata kaupa 26,52 euro väärtuses (1 kartulisalat, 3 tumedat šokolaadi, juust, 2 Moskva suitsuvorsti, kanapuljong, 2 Mõisa suitsuvorsti, sibul võrgus, 2 Ahmad teed, või). Kaup oli korras. Vastavalt õigusvastase teo toimepanemise aktile (I kd. lk. 74) on 17.12.2011.a kell 13:30 Rocca al Mare Prismas aset leidnud õigusrikkumises peetud kinni Mihhail Hatšaturjan. Tunnistaja Riina Randaru, kes oli 17.12.2011.a Rocca al Mare Prismas turvatöötajana tööl, andis ütlusi (I kd. lk. 75-76), mille kohaselt nägi kella 13:15 paiku poes meesterahvast, kes pani korvi erinevaid toiduaineid, viis korvi sissepääsuväravate kõrvale, seejärel väljus poest kassast mööda, uuesti sisenes poodi, võttis sissepääsuväravate kõrvale jäetud korvi ja väljus poest sissepääsuväravate kaudu. Tunnistaja EV on andnud ütlusi (I kd. lk. 77-78), mille kohaselt olles tööl 17.12.2011.a kell 13:30 Rocca al Mare Prismas sai teate kaamera turvatöötajalt, et läbi sissepääsuvärava väljub mees korv käes, tasumata kauba eest, pidas ta kinni. Selgus, et mehel on korvis erinevat kaupa summas 26.52, millel puudub tšekk. Mihhail Hatšaturjan on andnud kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi (I kd. lk. 81-84), kus ta tunnistab teo toimepanemist ja kahetseb. Selgitas, et 17.12.2011.a kella 13:30 ajal läks Prisma kauplusesse, raha kaasas ei olnud. Otsustas panna toime toidukaupade varguse, kuna tahtis süüa. Pani kauba ostukärusse, läks kassade poole, kuid ei möödunud kassadest, väljus sissepääsuväravate kaudu. Väljus kauba eest tasumata. Peale seda, kui möödus väravatest, peeti ta kaupluse turvatöötaja poolt kinni. 10.01.2012.a episood, varguse katse Maxima kaupluses Maxima Eesti OÜ avaldus Põhja Prefektuurile (I kd. lk. 88), kus palutakse alustada õigusrikkumise menetlust seoses Maxima Eesti OÜ kaupluses Maxima kauba eest tasumata jätmisega 10.01.2012.a kell 18:06. Kaubaks 2 küüslauku, kaks Rakvere vorsti, üks juust, kogumaksumus 7,16 eurot; kaup on tagastatud poodi. Tunnistaja AT on andnud ütlusi (I kd. lk. 89-90) selle kohta, et olles töökohal aadressil Kiili 16, nägi kaamerast, kui meesterahvas võtab juustupakendi ja 2 latti vorsti, läheb kassasse ning kassa vahel paneb toidud kilekotti. Kell 18:11 väljub möödudes kassast, jättes kauba eest maksmata. Isik peeti kinni. Mihhail Hatšaturjan on andnud kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi (I kd. lk. 97-100), kus ta tunnistab teo toimepanemist. Selgitas, et olles müügisaalis, võttis kauba ja pani ostukorvi, pärast juba pani kaasasolevasse kilekotti. Kassas ta kilekotis oleva kauba eest ei maksnud. Kui väljus kaupluse müügisaalist, tuli tema juurde turvatöötaja ning toimetas turvaruumi. Varastatud kaup tagastati poodi rikkumata. 23.01.2012.a episood, varguse katse Pihlaka Säästumarketis 8 Rimi Eesti Food AS 23.01.2012.a avaldus nr 424 Põhja Prefektuurile (lk. 103) selle kohta, et 23.01.2012.a kell 18:56 peeti Rimi Eesti Food AS Pihlaka Säästumarketi kaupluses asukohaga Männiku tee 98, Tallinn kinni meesterahvas, kes möödus Säästumarketi kassadest, jättes kauba eest tasumata (2 Kalevi šokolaadi, tee Riston, kauba koguväärtus 3,27 eurot). Kaup tagastati rikkumata. Tunnistaja AJ on andnud ütlusi (I kd. lk. 104-105), mille kohaselt viibides tööl Männiku tee 98 asuvas Pihlaka Säästumarketis märkas, kuidas mees sisenes kauplusse, jalutas natuke kaupluses ringi, tõstes kaupa ühest kohast teise ning suundus siis ilma kaubata kassasse. Kui ta oli kassa läbinud, teostasid turvakontrolli, mille käigus avastati maksmata kaupa, mis oli kahjustamata ja tagastati kauplusele. Kinnipeetu anti üle politseile. Mihhail Hatšaturjan on andnud kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi (I kd. lk. 112-115), kus ta tunnistab teo toimepanemist, kahetseb. Selgitas, et 23.01.2011.a kella 18.45 paiku tuli Pihlaka Säästumarketi kauplusesse. Olles kaupluse müügisaalis tahtis osta šokolaadi, kuid raha ei olnud tasumiseks, otsustas šokolaadi varastada. Peitis šokolaadi endale jope taskusse. Täpselt ei mäleta, kuidas pani tee paki endale jope taskusse. Peale seda läks kohe kaupluse väljapääsu poole. Kassas ei maksnud peidetud kauba eest. Väljus kaupluse müügisaalist ja peeti kohe turvatöötaja poolt kinni. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et Mihhail Hatšaturjani süü varavastast süütegu puudutavates episoodides on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud varguse katsena, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKL 3-1-1-87-08 p 10). Kuna Mihhail Hatšaturjani on ka varasemalt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest (viimati Harju Maakohtu 10.09.2011.a kohtuotsusega) ning käesoleva kriminaalasja raames on tema süü leidnud tõendamist kolmes varguse katses, saab väita, et varastamine on jätkuvalt Mihhail Hatšaturjani elustiiliks ning elatusvahendite hankimise vahendiks ning tema käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi. Kohus leiab, et M. Hatšaturjan pani talle süüks arvatud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks võõraste vallasasjade äravõtmise selle omastamise eesmärgil ning seda järjepidevalt. Süüdistus 3312 järgi Süüdistuse kohaselt on M. Hatšaturjan rikkunud korduvalt kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu (20.01.2012.a, 15.03.2012.a, 21.05.2012.a, 06.07.2012.a, 07.07.2012.a, 08.07.2012.a ja 11.07.2012.a) ning süüdistuse sisus on viidatud Harju Maakohtu 14.12.2011.a määrusele. Vastavalt Harju Maakohtu 14.12.2011.a kohtumäärusele (II kd lk. 1-4) kohaldati ajutist lähenemiskeeldu ning keelati Mihhail Hatšaturjanil läheneda EK ja K K ning nendega suhelda, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. M. Hatšaturjanil keelati viibida kannatanu EK elu- ja töökoha läheduses järgnevatel aadressidel: 1.1 lähemal kui 100 m E.K a elukohale Tallinnas, XXX 9 1.2 lähemal kui 100 m E. K a töökohale Tallinnas, XXX ja K. K Tallinn 1.3 läheneda E. K ja K. K koolile XXX, avalikes kohtades ligemale kui 100 meetrit, 1.4 suhelda E. K aga ja K. K aga kirja ja telefoni (internet, post telefonikõned –tel XXX, XXX, XXX, sõnumid ) teel. Antud süüdistuses on kannatanuna andnud ütlusi EK(II kd. lk. 7-9) ning tema ütlustest nähtuvalt suutis M. Hatšaturjan neist eemale hoida umbes 3-4 nädalat, siis ta aga hakkas helistama, enamasti oma numbrilt, mõnikord ka teistsugustelt numbritelt. M. Hatšaturjan helistas ka 06.07.2012.a, samuti 07.07.2012 ja 08.07.2012.a ning tuli siis ka ukse taha, helistas ka 11.07.2012.a. Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (II kd. lk. 10-15), millest nähtuvad E. K tehtud kõned. Samuti kinnitavad ütlusi väljatrükid politseiandmebaasist MIS (II kd. lk. 16-20), millest nähtub, et kannatanu on M. Hatšaturjani helistamise või XXX kohalkäimise tõttu politseiga ühendust võtnud seoses 20.01.2012.a, 15.03.2012.a, 07.07.2012.a, 21.05.2012.a ja 08.07.2012.a. aset leidnud intsidentidega. M. Hatšaturjani poolt kannatanuga kontakti otsimine kajastub ka 23.07.2012.a koostatud vaatlusprotokollis (II kd. lk. 24-31), kus on vaadeldud faile, mis sisaldavad kannatanu helistamisi 15.03.2012.a, 21.05.2012.a, 07.07.2012.a PPA Põhja prefektuuri juhtimiskeskusele seoses M. Hatšaturjani XXX viibimisega. Kannatanu ütlusi toetavad MS, D K ja KK ütlused. Kannatanu KK ütluste (II kd. lk. 40-42) kohaselt ei pea M. Hatšaturjan lähenemiskeelust kinni ning on ta vanaema oma pidevate helistamistega tülitanud, samuti on käinud Tallinn XXX juures. Neid juhtumeid on olnud palju ning seetõttu ei ole tal iga juhtumi üksikasjad meeles. K. K ütlustest nähtuvalt on M. Hatšaturjan vanaemale helistanud 07.07.2012.a ja 08.07.2012.a. Tunnistaja MS, kes elab samuti XXX majas, ütluste (II kd. lk. 43-45) kohaselt kas 07.07.2012.a või 08.07.2012.a nägi kolmanda trepikoja välisukse taga D endist elukaaslast Mišat. Vastavalt äratundmiseks esitamise protokollile (II kd. lk. 46-48) tundis M. S ära fotol nr 3 oleva mehe /M. Hatšaturjan/, kes on tema tuttava EK tütre D K endine elukaaslane Miša. Tunnistaja D K ütluste (II kd. lk. 53-55) kohaselt on teadlik, et M. Hatšaturjan on lähenemiskeeldu rikkunud ja ta emale helistanud. Nende kõnede kuupäevi ta nimetada ei oska, kuid neid kõnesid on olnud palju. On nendest kõnedest teada saanud oma emalt, kes teatab, et M. Hatšaturjan helistas talle. M. Hatšaturjan on ise talle tunnistanud, et helistab emale kui temaga ühendust ei saa. Kuigi ülaltoodud tõendid kogumis kinnitavad Harju Maakohtu 14.12.2011.a kohtumääruses sätestatud kohustuste rikkumist süüdistuses näidatud kuupäevadel ja seda tunnistas kohtuistungil ka M. Hatšaturjan, leiab kohus, et M. Hatšaturjani tegevus ei vasta KarS § 3312 objektiivsele süüteokoosseisule ning ta tuleb selles osas õigeks mõista. KarS § 3312 näeb ette vastutuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest. Süüdistuse järgi on M. Hatšaturjan rikkunud korduvalt Harju Maakohtu 14.12.2011.a määrusega kohaldatud lähenemiskeeldu. Viidatud määrusest nähtuvalt kohaldas eeluurimiskohtunik M. Hatšaturjani suhtes aga ajutist lähenemiskeeldu, juhindudes
§-st 1411, milline keeld ei sisaldu KarS § 3312 kuriteokoosseisu tunnustes ning ei saa seetõttu olla ka KarS § 3312 järgi karistatav. 10 Kuna ajutist lähenemiskeeldu puudutavad sätted (
§-d 1411-1413) on toodud
neljandas peatükis, s.o osas, mis reguleerib kriminaalmenetluse tagamist, on ajutine lähenemiskeeld järelikult üks kriminaalmenetluse tagamise vahenditest, mille eesmärk on kindlustada kriminaalmenetluse vältel kuni kohtuotsuse jõustumiseni kannatanu isikuõiguste kaitse kahtlustatava võimalike rünnete eest. Erinevalt pikaajalisest lähenemiskeelust, mille kohaldamist reguleerib
, milline on iseseisev õiguskaitsevahend, mille materiaalõigusliku aluse sätestab VÕS § 1055, on ajutine lähenemiskeeld menetluslik abinõu. Juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav rikub kohtumääruses ettenähtud ajutise lähenemiskeelu tingimusi, on võimalik rikkuja suhtes kohaldada tõkendit vahistamine, mis tagab kõige efektiivsemalt kannatanu õiguste kaitse. Asjaolu, et kriminaalmenetluses kohaldatava ajutise lähenemiskeelu rikkumine ei ole karistatav KarS § 3312 järgi, on märgitud ka 2012.a. väljaantud Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande § 1411 kommentaaris 8 (viimane lause). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. Hatšaturjani tegevuses on KarS § 120 ja § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 1,2 süüteokoosseisud, süüdistuses KarS § 3312 järgi tuleb M. Hatšaturjan aga õigeks mõista. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid süüdistuses KarS § 120 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi kohus tuvastanud ei ole. M. Hatšaturjani suhtes on SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ja kohtupsühholoogiline kompleksekspertiis. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 298 (II kd. lk. 76-80) ei põe M. Hatšaturjan vaimuhaigust ega nõdrameelsust, temal ei esine nõrgamõistuslikkust ega muud rasket psüühikahäiret. Uuritaval avaldub düssotsiaalsele isiksusele omane käitumismuster. M. Hatšaturjan oli olemasoleva informatsiooni põhjal temale inkrimineeritavate tegude ajal võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning on seda ka käesoleval ajal. M. Hatšaturjan on psüühilise seisundi poolest võimeline osalema eeluurimises, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning KarS § 120 sanktsioon rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus nõustub prokuröriga osas, et M. Hatšaturjani ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. M. Hatšaturjani on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas vangistusega ning kannatanu ähvardamist alustas M. Hatšaturjan juba päev pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmist. Karistuse mõistmise printsiipidega ei oleks kooskõlas, kui isikule, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mõistetakse järjekordsete kuritegude eest kergemaliigiline karistus. Pealegi süüdistatakse M. Hatšaturjani ka kolmes varavastase süüteo episoodis, mis näitab M. Hatšaturjani rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus tema puhul ka täidetav, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Süüdistuses KarS § 120 järgi nõustub kohus prokuröri poolt taotletava karistusega ning peab põhjendatuks karistada M. Hatšaturjani maksimaalmääras, s.o vangistusega 1 aasta. Kohus arvestab kannatanut ähvardavate episoodide rohkust ning intensiivsust, millest tingituna oli kannatanu igapäevane elu oluliselt häiritud ning turvatunne rikutud. Süüdistatav alustas kannatanu ähvardamist juba päev peale eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusest 11 vabanemist ning oma õigusvastast tegevust ei ole ta kordagi kahetsenud. Vastupidi, tema käitumine on ennast õigustav ning kannatanut süüdistav, mistõttu maksimaalmääras karistus on vajalik mõjutamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, samuti senist käitumist ümber hindama ning kaaskodanike rahu ja turvalisust austama. Kuigi M. Hatšaturjani varasem karistatus ja uute varguste toimepanemine juba ligikaudu 1,5 kuud peale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist annaks aluse karistada M. Hatšaturjani KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi isegi sanktsiooni keskmise määra lähedas suuruses, peab kohus võimalikuks karistada M. Hatšaturjani alla sanktsiooni keskmist määra ning väiksemas määras kui taotles prokurör. Kohus arvestab selle episoodi juures M. Hatšaturjani süü tunnistamist ja kahetsust, aga ka asjaolu, et M. Hatšaturjani süü ei olnud suur – vargused jäid katse staadiumi, varastatud esemete väärtused ei olnud suured ning varastatu tagastati omanikule rikkumata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada M. Hatšaturjani KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi 9-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõistab kohus liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendab ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.12.201114.12.2011.a., 10.01.2012-11.01.2012.a., 23.01.2012-24.01.2012.a., s.o. kokku 7 päeva. Kandmata karistus seega 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates viimasest kinnipidamisest, s.o. 12.07.2012.a. Kohus on seisukohal, et M. Hatšaturjan peab talle mõistetud vangistuse ka reaalselt ära kandma. Kohtu hinnangul ei ole M. Hatšaturjan isikuks, kelle saaks jätta vabadusse ning allutada ta kriminaalhooldusele, samuti ei vastaks see tema süü suurusele ega õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohtu sellekohane veendumus tekkis just M. Hatšaturjani eelnevat käitumist arvestades – vabanedes Harju Maakohtu 10.09.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt asus M. Hatšaturjan koheselt uusi süütegusid toime panema, tegi seda korduvalt ning kannatanu ähvardamist ei ole ta isegi kahetsenud. M. Hatšaturjan peab aru saama oma tegude keelatusest ning mõistma, et õigusvastastele tegevustele kaasnevad sanktsioonid, mis isikut kõige enam distsiplineerivad ja õiguskuulekale käitumisele suunavad, antud juhul on selleks reaalne vangistus. Lähenemiskeeld Kannatanu EK taotles kohaldada M. Hatšaturjanile lähenemiskeeldu, kuna ta ei usalda M. Hatšaturjani üldse. Prokurör toetas kannatanu E. K taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks, leides, et taotlus on põhjendatud ning palus lähenemiskeeldu kohaldada maksimaalselt pikaks ajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. 12 Kohus mõistis M. Hatšaturjani süüdi KarS § 120 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis on isikuvastane süütegu ning kus kannatanuks on E. K . Seega esinevad alused lähenemiskeelu rakendamiseks ning kohus peab põhjendatuks kohaldada Mihhail Hatšaturjanile lähenemiskeeldu EKsuhtes tähtajaga 3 aastat, keelates M. Hatšaturjanil läheneda E. K lähemale kui 100 meetrit ja E. K aga suhelda erinevate sidepidamisvahendite (telefoni, posti, interneti jt) kaudu. Lähenemiskeelu kohaldamisel arvestab kohus senist M. Hatšaturjani järjepidevat õigusvastast ja kannatanut oluliselt häirivat ning ohustavat käitumist, mistõttu lähenemiskeeld niivõrd pikaks ajaks on vajalik kaitsmaks kannatanu turvalisust ning tagamaks tema eraelu puutumatus. Kohus juhindub
4. Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.