1-13-1944 HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2013.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-13-1944
(12230101768)Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Aive Uueni Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi VG´i süüdistuses KarS § 121 järgi Prokurör Andra Sild Kaitsja Kadi Mägi Süüdistatav VG, ik: XXX; elu- või asukoht: XXX; kodakondsus: puudub; emakeel: vene keel; haridus: kõrgharidus; töökoht või õppeasutus: ei tööta (invaliidsuspensionär), kriminaalkorras karistatud 1981.aastal, karistatus on kustunud. Kehtivaid väärteokaristusi on kolm. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.12.2012.a. Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
- Lõpetada kriminaalmenetlus VG´i (ik:XXX) suhtes KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises KrMS § 202 lg 1 alustel.
- KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada VG’it tasuma kriminaalmenetluse kulud – - kaitsjatasu summas 261,60 € (kakssada kuuskümmend üks eurot ja 60 senti); - - Sundtoomisest tekkinud erikulud summas 37,08 € (kolmkümmend seitse eurot ja 8 senti); kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 € (nelikümmend viis eurosenti). Väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „1-13-1944, VG, oportuniteet, kriminaalmenetluse kulud“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
- Asitõend CD-plaat materjalide juurde – jätta kriminaalasja VG´i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras. Asjaolud: VG’i süüdistatakse selles, et tema 06.02.2012 kella 18-19 paiku Tallinnas XXX korteris põhjustas valu ja kehavigastusi AJ. Nimelt täpsemalt, omavahelise tüli käigus tõugates käega vastu AJ nägu, eesmärgiga tõrjuda viimane korterist välja, põhjustas VG AJ valu ning kehavigastustena näo vasakule poolele kriimustused. Mõni hetk hiljem hakkas VG AJ näo suunas karguga vehkima, ähvardades karguga näkku lüüa. AJ õnnestus parema käega kargust haarata ning selliselt lööki takistada ning selline kaitsetegevus põhjustas talle valu ja parema peopesa verised villid. Seejärel õnnestus VG siiski AJ karguga vastu pead tabada, millega põhjustas AJ paremale poolele otsmikule juuste piirile muhu. Seejärel lõi VG veelkordselt karguga ning tabas AJ vasaku kõrva taha, millest tekkis lahtine veritsev haav ning muhk. Seega VG pani toime teise inimese löömise ja tervise kahjustamise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 29.04.2013.a. toimunud kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist VG´i suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel, viidates sellele, et antud kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, milles VG´i süü ei ole suur. Prokurör palus määrata VG´ile kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud. Prokurör märkis, et kannatanu on süüdistatavale andestanud, süüdistatav on invaliid, millist asjaolu palub prokurör ka arvestada menetluskulude hüvitamisel. Süüdistatav taotles KrMS § 202 kohaldamist, mida toetas ka kaitsja. Süüdistatav nõustus prokuröri taotlusega kriminaalasja lõpetamiseks ning kohustuse täitmisega. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 kohaselt. Nimetatud säte näeb ette, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud riigituludesse. Antud juhul on süüdistatava näol tegemist isikuga, kelle süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur. Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, kriminaalasjas tsiviilhagi ei esitatud. VG on varasemalt kriminaalkorras karistatud 1981.a. Avalik menetlushuvi prokuröri sõnade kohaselt kriminaalasjas puudub. Süüdistatav on 29.04.2013.a kohtuistungil kinnitanud, et ta nõustub kriminaalasja lõpetamisega ning soovib tasuda riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud. Kannatanu palub samuti kriminaalmenetlus lõpetada. Arvestades, et VG´ile on esitatud süüdistus II astme kuriteos ning isiku süü selle toimepanemises polnud suur, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb VG´il kriminaalmenetluse kulud tasuda kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, kuivõrd isik on invaliidsuspensionär. Käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks on kaitsjatasu summas 261,60 €, sundtoomisest tekkinud erikulud summas 37,08 € ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 € . Kohus juhindub KrMS § 145, § 126 lg 3 p 1; § 202, § 206, § 385 p
- Merle Parts Kohtunik