sätete alusel kuulus kandmisele 30 päeva Tõkend: Aleksandr Eelrand suhtes on alates 14.01.2013.a kohaldatud tõkend - vahistamine. Aleksandr Eelrand oli kahtlustatavana kinni peetud 29.11.2012.a-30.11.2012.a., s.o 2 päeva; 26.09.2012.a-27.09.2012.a., s.o 2 päeva; 20.11.2012.a21.11.2012.a., s.o 2 päeva, vahi alla alates 12.01.2013.a. Kaitsja Kadi Mägi RESOLUTSIOON Juhindudes
S § 120 järgi ning karistada vangistusega 2 kuud .
lg 2 alusel vähendada Aleksandr Eelrand´ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel välja mõista Aleksandr Eelrand´ilt sundraha II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot. 8.
lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Eelrand´ilt menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu summas 115 eurot ja 20 senti.
lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ülejäänud osas riigi kanda.
lg 3 alusel määrata, et menetluskulusid võib tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasuda tuleb Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 113-198, Aleksandr Eelrand ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Aleksandr Eeelrand,i süü on kohtuistungil leidnud tõendamist selles, et tema Aleksandr Eelrand ´ile selles, et tema, olles varem karistatud KarS §199 lg 2 p 9 sätete aluse, uuesti 29.11.2012.a kella 16.08 paiku Tallinnas, Vikerlase 23 asuva Maxima Eesti OÜ’le kuuluva kaupluse Maxima kassast, jättes tahtlikult tasumata soolakreekerite maksumusega 0,82 eurot, 0,292 kg soolapekki, maksumusega 1,19 eurot, Perepihvide Rakvere maksumusega 1,45 eurot, Magustatud konservipiima maksumusega 1,59 eurot, 2 pikendusjuhtme Tunex, maksumusega 4,49 eurot juhe, pesupulbri Bonux, maksumusega 1,09 eurot eest, , Pet pudeli maksumusega 0,04 eurot, karastusjoogi Fanta maksumusega 0,70 eurot, kondenspiima suhkruga maksumusega 1,79eurot, lauaküünla maksumusega 0,69 eurot eest , kogusummas 18,34 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötajate poolt. Samuti tema võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt, möödus 26.09.2012.a. kella 18.10 ajal aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Prisma Peremarket AS kaupluse kassast, jättes tahtlikult tasumata järgmise kauba eest: margariin 1 tk maksumusega 0,97 eurot, põdravorst 2 tk maksumusega 7,38 eurot, hapukoor 1 tk maksumusega 0,86 eurot, kruus 1tk maksumusega 3,19 eurot, teelusikas 4 tk maksumusega 3,80 eurot, puidukruvid 1 k maksumusega 0,95 eurot, vorst Krakovi 2 tk maksumusega 3,58 eurot, töökindad 3 tk maksumusega 7,77 eurot, taluvõi 4 tk maksumusega 4,24 eurot, kruvikeeraja 2 tk, maksumusega 3,38 eurot, kruvikeeraja 1 tk maksumusega 1,79 eurot, pahtlilabidas 1 tk maksumusega 1,29 eurot, kahvel 2 tk maksumusega 2,50 eurot, lattelusikas 4 tk maksumusega 3,80 eurot, supilusikas 2 tk maksumusega 2,30 eurot, kruvikeeraja 1 tk maksumusega 1,79 eurot, kruvid 1 tk maksumusega 0,95 eurot, peitlid 1 tk maksumusega 3,19 eurot, kruvid 1 tk maksumusega 0,95 eurot, pahtlilabidas 1 tk maksumusega 1,09 eurot, tomat 0,460 kg maksumusega 0,69 eurot, kruvid 1 tk maksumusega 1,79 eurot, tabalukk 1 tk maksumusega 7,19 eurot ja naaskel 1 tk maksumusega 1,29 eurot, kogumaksumusega 66,73 euro eest, kuid ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd oli kinnipeetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema 23.10.2012 kella 12:15 Tallinn sõpruse pst 201/203 asuvas Koduextra Magistrali kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgi pikendusjuhtme 2 tk kogusummas 12,98 eurot, ukseriiv maksumusega 3,69 eurot, uksesulgur maksumuseha 1,59 eurot, seep maksumusega 0,69 eurot, hõõglamp 2 tk maksumusega 1,98 , nõudepesuvahend maksumusega 0,99 eurot, kogusummas 21,92 eurot, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni peale kassade läbimist. Samuti tema, olles varem karistatud KArS § 199 lg 2 p 9 sätete alusel, uuesti möödus 12.01.2013.a. kella 18.30 paiku Tallinnas, Tartu mnt 87 asuva Prisma Peremarket AS kaupluse kassast, jättes tahtlikult tasumata 50,40 eurot järgmise kauba eest: kalender 1 tk maksumusega 1,85 eurot, kondenspiim 3 tk kogumaksumusega 3,45 eurot, kirsikompott 1 tk maksumusega 1,89 eurot, halogeen suundlamp 2tk kogumaksumusega 9,38 eurot, pikendusjuhe 1,5m 1 tk maksumusega 3,19 eurot, vasar 1 tk maksumusega 4,59 eurot, Valnes südamik 2 tk kogumaksumusega 10,98 eurot, mustikakook 1 tk maksumusega 2,49 eurot, tabalukk 1 tk maksumusega 5,79 eurot, Dallase sajake 1 tk maksumusega 1,28 eurot, test kruvikeeraja 1 tk maksumusega 2,49 eurot, viinamari maksumusega 0,62 eurot ning võttis kassas oleva kilekoti rulli maksumusega 2,40 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest ta peeti turvateenistuse töötaja poolt kinni. Seega Aleksandr Eelrand pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Eelranna süü on tõendatud kohtuistungil uuritud tõenditega: 29.11.2012 episood • Maxima avaldusega, milles on märgitud milliseid kaupu ja millises väärtuses püüti varastada / t.l 2/ • Tunnistaja RH ütlustega, kus on kirjeldatud 29.11.2012 toimunud sündmust, samuti on märgitud, et kaup on tagastatud rikkumatult / t.l 3-7/ • Kohtuotsusega 23.07.2012, mis tõendab süstemaatilise varguse koosseisu / t.l 22-24/ • Kahtlustatava Aleksandr Eelrand´i ütlustega, kus ta tunnistab oma süüd / t.l 1417/ 26.09.2012 episood • AS Prisma avaldusega, milles on märgitud milliseid kaupu ja millises väärtuses püüti varastada / t.l 33-35/ • Tunnistaja KK ütlustega , kes nägi sündmust pealt ning pidas isiku kinni koos varastatud esemetega / t.l 39-40/ • Kohtuotsusega 23.07.2012, mis tõendab süstemaatilise varguse koosseisu / t.l 22-24/ • Kahtlustatava Aleksandr Eelrand ütlustega, kes tunnistab oma süüd / t.l 46-48/ 23.10.2012 episood • Koduekstra OÜ avaldusega, milles on märgitud milliseid kaupu ja millises väärtuses püüti varastada / t.l 55/ • Tunnistaja EVütlustega, kes nägi sündmust pealt ning kutsus turvateenistuse / t.l 58/ • Kohtuotsusega 23.07.2012, mis tõendab süstemaatilise varguse koosseisu / t.l 22-24/ • Kahtlustatava Aleksandr Eelrand ütlustega, kes tunnistab oma süüd / t.l 60-63/ 12.01.2013.a. episood • AS Prisma avaldus, kus on märgitud, milliseid esemeid ja millal püüti varastada, samuti nende väärtus / t.l 2-3/ • Tunnistaja KK ütlustega, kes seletas, et oli tööl turvatöötajana, nägi sündmust pealt, nägi, kuidas meesterahvas võttis kauba ja ei tasunud ning möödus kassadest. Kinnipidamisel leiti meesterahva juurest varastatud kaup ja see tagastati rikkumatult / t.l 7-8/ • Kohtuotsusega 23.07.2012, mis tõendab süstemaatilise varguse koosseisu / t.l 36-38/ • Kahtlustatava Aleksandr Eelrand´i ütlustega, kus ta tunnistab oma süüd / t.l 1214/. Karistuse mõistmisel Aleksandr Eelrandile varguse katsete eest arvestab kohus, et A.Eelrand on tema käitumismustrit arvesse võttes ilmselgelt isik, kes elatub varguste toimepanemistest või vähemalt püüab sellest elatuda. Ta jätkab varguste toimepanemist pidevalt, vaatamata sellele, et ta on varasemalt korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud, korduvalt on teda ka vahistatud , kuid siiski jälle kohaldatud tema suhtes kergemat tõkendit. A.Eelrand on üldse karistatud kriminaalkorras kümnel korral. Mingit alust ei ole arvata, et A.Eelrandi mõjutaksid muud karistusliigid peale vangistuse. Arvestades aga asjaolu, et varastatud kaup on kauplustele tagastatud ja kahju ei ole tekitatud, samuti arvestades, et A.Eelrand oma süüd tunnistab ja on avaldanud kahetsust toimepandu pärast, leiab kohus, et on võimalik karistada A.Eelrandi varguste eest sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Karistusest vabastamise aluseid ei esine, samuti ei esine asjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Mingit alust ei ole arvata, et uute varguste toimepanemisest hakkab A.Eelrand hoiduma, kui ta karistusest tingimuslikult vabastada, mida ta ise taotles, kuna tal on elukaaslane, kes vajab tema abi. Asjaolu, et elukaaslane vajab tema abi, esines A.Eelrandil ka siis, kui ta kuritegusid toime pani, kuid see asjaolu ei takistanud teda paraku kuritegelikult käitumast ja ei pannud mõtlema, mis saab siis, kui ta kuritegude eest vangistatakse. Samuti on kohtuistungil uuritud tõenditega leidnud kinnitamist, et A.Eelrand, viibides 22.10.2012 kella 15:25 paiku aadressil Tallinn, Pallasti 54 asuvas Lasnamäe Linnaosa valitsuse hoones, ähvardas hoonest lahkudes tulla sinna tagasi koos automaadiga ja lasta Lasnamäe Linnaosa valitsuse töötajad maha, seoses millega kannatanul MV oli alust karta ähvarduse täideviimist, karta oma tervise pärast A. Eelrandi varasema agressiivse käitumise tõttu. Seega Aleksandr Eelrand pani toime tahtliku pani toime kuriteo, mis oli suunatud tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamisele ning oli alust karta ähvarduste täideviimist, s.t. pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine A.Eelrand´i poolt on tõendatud alljärgnevaga: Kannatanu MV ütlustega, kes töötab infotöötaja Lasnamäe linnaosa valituses, kannatanu ütluste kohaselt pöördus 22.10.2012 pöördus A. Eelrand linnaosa valitsusse, ta on sinna ka varem pöördunud ja ta on käitunud varasemalt agressiivselt. Ka 22.10.12 käitus väga vihaselt kui oli väljunud KTL kabinetist. A.Eelrand möödus temast ja ütles, et neid tuleks siin majas kõiki automaadist maha lasta. Kuna A.Eelrand oli end sageli väga agressiivselt üleval pidanud, siis tema kartis, et A.Eelrand võibki oma ähvarduse teoks teha. Linnaosa valitsuses käib palju inimesi abi taotlemas, sealhulgas ka kinnipidamiskohast saabunud isikuid ja tema alati kardab, kui kellegi käitumine on tavalisest käitumisviisist kuidagi hälbiv. Seepärast suhtus ta ka A.Eelrandi ütlusesse tõsiselt. Tal tekkis hirm oma elu ja tervise pärast. Kuna Haabrsti LOV-is oli kunagi tulistamise juhtum, siis ka see asjaolu süvendas temahirmu. Hiljem kuulis ta oma kaastöötajalt, et A.Eelrand oli Hilja vabandamas käinud enda käitumise pärast. / t.l 74-77/ Tunnistaja VP ütlustega, kes kinnitab A. Eelranna agressiivset käitumist linnaosa valituses ka varasemalt. Vahetult pärast juhtunut pöördus tema poole kannatnu M.V , kes ütles, et mees oli lubanud kõik maha lasta automaadiga järgmisel korral. M.V oli mehe öeldust ärritatud ja endast väljas. / t.l 81-84/ Tunnistaja KTL ütlustega, kes samuti kinnitab A.Eelrandi agressiivsust 22.10.2012.a. ja kinnitab, et juba enne, kui tema palus A.Eelrandi oodata ukse taga, kuna tema ise parasjagu tegeles teise kliendiga, lubas A.Eelrand poodi vargile minna ja ütles vene keeles tema poole seljaga seistes „ubju“ (tapan) /t.l 85-88/ Aleksandr Eelrand end KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja ütles kohtule, et tema ei ole kedagi ähvardanud. Ta andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et pöördus linnaosa valitsusse sooviga saada maalesõiduks 10 eurot. Kuna ta seda ei saanud, siis nõudis linnaosa vanema vastuvõttu. Kuna tema mitte vastuvõtmine oli tema jaoks solvav, siis ütles ta , et „te olete siin selleks, et inimesi aidata, aga teie olete bürokraadid ja ootate siin, kuni tuleb B ja hakkab tulistama“. Üks naine karjus talle vastu, et „kas te ähvardate mind“. Pärast seda ta väljus linnaosa valitsusest. Paari päeva pärast pöördus ta uuesti linnaosa valitsusse, infoletti ja siis palus vabandust, selgitas, et teda mõisteti valesti ja ta ei ähvardanud ning kahetseb siiralt. Vabandust palus sellepärast, et mõistis, et aeg-ajalt on ikkagi vaja linnaosa valitsuses käia ja ametnikega suhtlema, et asjatult tõstis ta häält. Kohus leiab, et A.Eelrandi ütlusi tuleb arvestada kui usaldusväärseid vaid osaliselt, ehk selles osas, et ta linnaosavalitsuses käis, et tal oli konflikt ja et ta hiljem käis sellepärast vabandamas. Ülejäänud osas ei ole tema ütlused usaldusväärsed ja viitavad soovile pehmendada oma süüd. A.Eelrand oli ka varasemalt linnaosa valitsuses halvasti käitunud, kuid ei ole vabandamas käinud. Kuna seekord oli tegemist tõsise ähvardusega, siis pidas A.Eelrand vabandada. Rünnatav õigushüve on KarS § 120 puhul inimese vaimne tervis. Kannatanu on väga veenvalt põhjendanud, miks ta A.Eelrandi ähvardust tõsiselt võttis ja kannatanu ütlustes ei ole kohtul seepärast ka mingit alust kahelda. Samuti toetavad kannatanu ütlusi tema kaastöötajad, kes iseloomustavad A.Eelrandi kui agressiivselt käituvat isikut. KarS § 120 puhul ei ole oluline, kas süüdistav kavatses enda ähvarduse täide viia või mitte. Oluline on, et isik jätaks mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Just sellise mulje A.Eelrand oma käitumisega 22.10.2012.a. linnaosavalitsuses kannatanule jättis. Mingit alust ei ole arvata, et A.Eelrand ei pidanud võimalikuks, et tema ähvardust reaalsena ei võeta. A.Eelrand tegi oma agressiivse käitumisega kõik selleks, et ähvardust reaalsena tajutaks. A.Eelrand pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmisel KarS § 120 järgi arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna seda, et A.Eelrand on oma tegevuse eest käinud vabandamas linnaosa valitsuses (küll mitte otseselt kannatanu ees), mis annab alust arvata, et A.Eelrand on mõistnud oma teo ebaõigust ja kahetseb seda. Rahalise karistuse mõistmine A.Eelrandile ei ole kohtu arvates võimalik, kuna ta on rahalistes raskustes (seepärast ka varastab pidevalt), ta on pensionär. Ähvardamine leidis aset avalikus kohas, sellele eelnes A.Eelrandi agressiivne käitumine (sõim ja karjumine), kannatanu ei ole teinud midagi selleks, et sellist käitumist A.Eelrand´i poolt esile kutsuda, ei ole teda provotseerinud ei sõna ega teoga. Kohus leiab, et A.Eelrand´i tuleb karistada vangistusega, kuid arvestades kergendavaid asjaolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Karistuse liitmisel peab kohus võimalikus lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Kohtualuselt tuleb välja mõista menetluskulud. Arvestades A.Eelrandi resotsialiseerumisväljavaateid (tööd ei ole, ainus sissetulek on pension) ja
lg 3 sätestatut peab kohus võimalikuks menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda, kuna on ilmne, et nende tasumine täies ulatuses käib A.Eelrand´ile üle jõu. Samadel motiividel peab kohus vajalikuks anda võimaluse tasuda menetluskulusid ositi. Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.